- 19.04.2024 KESKKONNAAGENTUUR: Eestile on väljakutseks suur jäätmeteke ja selles sisalduva ressursi ebapiisav väärindamine
Selle aasta vältel avaldatava keskkonnaülevaate kolmandas osas keskendusime jäätmete ja ringmajanduse valdkonnale. Ülevaatesse on koondatud teave valdkondade seisundist, põhilistest surveallikatest, mõjudest ning olulisematest eesmärkidest.
"Keskkonnaülevaade annab selge pildi jäätmetekke mahtudest, suundumustest ning suurimatest jäätmevaldkonna kitsaskohtadest. Koondatud andmestik aitab mõista olukorda ning julgustab inimesi muutma oma käitumismustreid ja tarbimisharjumusi, ettevõtjaid tegema
- 19.04.2024 KESKKONNAAGENTUUR: 2023. aasta metsaseire tulemused
Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt metsa ja metsamuldade seisundit ning aineringi, prognoosime ja selgitame toimuvaid muutusi. Kokku on metsaseire võrgustikus 101 esimese astme püsiproovitükki ja 6 teise astme prooviala. Seiretulemuste põhjal koostame metsaseire aastaaruande.
2023. aasta vaatlus- ja analüüsitulemustest selgus, et hariliku kuuse tervislik seisund on endiselt halb, kuid võrreldes 2022. aastaga olid muutused väga väikesed. Tervete vaatluspuude osakaal oli vaid 38%. Positiivne
- 01.04.2024 EL ÜPP VÕRGUSTIK: töögrupi "Euroopa Liidu Roheline Arhitektuur: rohestrateegiate disainimine uues ÜPP strateegiakavas" 1. kohtumine
11. aprillil 2024 toimub töögrupi "Euroopa Liidu nn Roheline Arhitektuur: rohestrateegiate disainimine uues ÜPP strateegiakavas" 1. veebikohtumine.
Maaelu Teadmuskeskusest on töörühma liige maaeluvõrgustiku teenistuse peaspetsialist Karme Petrutis.
ÜPP "Roheline arhitektuur" on erinevate reeglite ja nn tööriistade kogumik selleks, et põllumajandusliku tootmise, toidutootmise, maakasutuse ja maapiirkondadega seotud keskkonna ja kliimaga seotud tulemusi parandada. Rohearhitektuur hõlmab enda
- 01.02.2024 KESKKONNAAGENTUUR: Paranes keskkonnaportaalis info kättesaadavus
Keskkonnaagentuur koondas koostöös Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustega erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ilma ning kliimanäitajate kohta.
Tegelikult võib kogu keskkonnaportaali vaadata kui Eesti keskkonna ülevaadet. Tegemist on pidevalt uueneva veebilehega, mis koondab erinevaid keskkonnateemasid. Näiteks leiab portaalist informatsiooni elusloodusest, sh metsast, mullast ja maahõivest, veekeskkonnast, välisõh
- 23.01.2024 MAAELUVÕRGUSTIK: Loomakasvatusest saadav roheenergia ootab kasutamist
Põllumajandussektoris on keskkonnavaldkonna ja rohelise energia projektid jõudsalt hoogu saamas. Selle üheks tõestuseks on kerkivad biogaasijaamad üle-Eesti. Eelmisel suvel lisandus loetellu Ebaverre rajatud biometaanijaam.
Eestis on rajatud kaheksa biometaaniijaama, millest kuus töötavad põllumajandusliku toormel. Kõige uuem jaam käivitati möödunud suvel Ebaveres. Energiaettevõte Bioforce arendusjuht Karl Koort ütles Ebavere biogaasijaama rajamist kommenteerides, et 2020-ndaid aastaid võib lo
- 18.01.2024 ELO: Mulla- ja maakorralduspreemia tähtaega pikendati 22. jaanuarini
Maa ja pinnase säästlikku kasutamist edendav Euroopa organisatsioon ELO teatas täna, et maa ja maakorralduse auhinna tähtaega pikendati 22. jaanuarini.
Auhinnaga, mida antakse välja alates 2008. aastast, tunnustatakse Euroopa territooriumil teostatud tavasid, mis aitavad leevendada mullaohtusid, vähendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, võidelda sooldumisega, ennetada ummistumist, ohjata üleujutusi ja ennetada maalihkeid. Põllumajandustootjad, maaomanikud, põllumajanduskinnisvara haldaja
- 11.01.2024 METK: Tuleviku toidutootmine: taastav põllumajandus
Taastav põllumajandus on termin, mis leiab aina sagedamini kõlapinda põllumajandustootjate, keskkonnateadlaste ja ametnike seas, olles samas üha enam kõnetav ka laiemale avalikkusele. See mõiste, mis viimastel aastatel on murdnud end peavoolu meediasse ja innustanud mitmete harivate raamatute ning taskuhäälingute loomist, toob esile uudse lähenemisviisi põllumajandusele, keskendudes jätkusuutlikkusele ja loodusressursside taastamisele.
Põllumajandustootjad, huvitatud taastava põllumajanduse o
- 08.01.2024 METK: Mulla auhind 2024 - kandideerimine kuni 15. jaanuarini
Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakond kutsub Eesti põllumajandustootjaid üles kandideerima 2024. aasta mulla auhinnale!
Konkursi täpsemad tingimused leiad ELO veebilehelt
Mullaharimise ja -majandamise auhinnaga tunnustatakse häid maakasutus- ja mullahooldustavasid, mis aitavad leevendada ohtusid mulla tervisele. Ohud mulla tervisele on näiteks: mulla degradeerumine, erosioon, orgaanilise aine sisalduse
- 04.01.2024 MAAELUVÕRGUSTIK: Valmis keskkonna ja kestlikkuse alamleht
Foto: Unsplash
Maaeluvõrgustik avas alanud aastal oma veebilehel (www.maainfo.ee) uue alamlehe - keskkond ja kestlikkus, kuhu koondatakse looduskeskkonna ja kestlikkuse teemadega seotud päevakajalist jm informatsiooni.
Maaeluvõrgustiku keskkonnavaldkonna peaspetsialist Karme Petrutis sõnas, et kuna keskkonna ja kestlikkuse teemade käsitlemine on tõusnud kliimamuutuste tingimustes aina olulisemaks ka maaeluvõrgustiku töödes ja tegemistes, siis osutus vajalikuks info koondamine ühte kohta. „K
- 20.12.2023 EPKK: Looduse taastamise määruse osas jõuti kokkuleppele
Novembris jõudsid praegune ELi nõukogu eesistujariik Hispaania ja Euroopa Parlamendi esindajad esialgsele poliitilisele kokkuleppele looduse taastamist käsitleva määruse suhtes. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest.
Nõutakse ka, et liikmesriigid kehtestaksid 2030. aastaks meetmed, et taastada vähemalt 30% mõlemas lisas loetletud halvas seisundis elupaigatüüpidest. Taastamismeetmete rak
- 20.12.2023 MAAELU: Ants-Hannes Viira: "Millised võiksid olla maasektori ajakindlad roheoskused"?
Euroopa rohelise kokkuleppe kava tutvustati avalikkusele esimest korda neli aastat tagasi. Sellele on riburada järgnenud ja järgnemas strateegiaid, direktiive ja seadusi, mis püüavad majandust ja elukorraldust kestlikumale rajale suunata. Riik on algatanud roheoskuste programmi, mille raames uuendatakse ka traditsiooniliste maapiirkonna elualade - põllumajandus, kalandus, toiduainete tootmine ja metsandus - õppekavad.
Loe tervet artiklit SIIT
- 20.12.2023 KESKKONNAAGENTUUR: Tänu ökosüsteemide teenuste hindamisele saame nüüd esmakordselt välja arvutada, kui palju on väärt iga maatükk ökosüsteemi vaates
Euroopa Liidus (EL) ja mujalgi maailmas on riigid seadnud eesmärgiks ökosüsteemide paiknemise, seisundi ning nende pakutavate hüvede kaardistamise ja looduse hüvede majandusliku ning sotsiaalse väärtuse hindamise. Eesmärgiks on looduse väärtuste integreerimine majandusarvestusse, ruumiplaneerimisse ja erinevatesse otsustusprotsessidesse. Lisaks aga on väga oluline hüvede väärtuse, sh võimalusel rahalise väärtuse, näitamine just otsustajate teavitamiseks, erinevatest alternatiivsetest maakasutust
- 19.12.2023 KESKKONNAAGENTUUR: Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta
Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta
Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse.
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) analüüsi kohaselt ei pruugi Euroopa Liidu (EL)
- 19.12.2023 KESKKONNAGENTUUR: Valminud on 2023. aasta mullaseire vahearuanne
Aruandest avaneb uues vahekaardis leiab seiratud uurimisalade mullaprofiilide kirjeldused ja toitainete sisalduste tulemused.
2023. aasta mullauuringud viidi läbi pikaajaliselt seires olnud Abeli, Adavere, Keskküla, Palamuse, Viruvere ja Tooma põllumuldade aladel ning uute loodulike muldade võrdlusalana ka Abeli, Keskküla ja Viruvere metsamuldadel.
Mida me teada saime?
Seiratud karbonaatsel lähtekivimil Abeli, Keskküla ja Palamuse muldade pH oli mõõdukalt ja nõrgalt happeline ning keskmise
- 19.12.2023 RMK: Vaata, millised on järgmise aasta olulisemad looduskaitsetööd
RMK uus looduskaitseprojekt võtab fookusesse inimtegevuse tõttu kannatada saanud soode ja veekogude seisundi parandamise. 2029. aastani kestvat projekti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja selle eesmärk on teha looduse parandamiseks vajalikke töid kokku 9400 hektari ulatuses.
RMK looduskaitseosakonna juht Kaupo Kohv selgitas, et projekt keskendub peamiselt kuivendusest mõjutatud soode ning paisudega katkestatud jõgede taastamisele.
Loe tervet artiklit RMK veebilehelt
- 07.12.2023 KESKKONNAAGENTUUR: Saa teada, kui palju rangelt kaitstavat pinda on sinu kodu-maakonnas
Keskkonnaagentuur on Keskkonnaportaalis täiendanud looduskaitsestatistika lehte kaitstavate alade kaitsekorra ja maaomandi infoga. Statistika on esitatud kasutajasõbraliku Tableau ülevaatena, mis muudab pikad ja keerulised andmeread kergesti mõistetavaks.
Uutel kaitsekorra vahelehtedel saab tutvuda kaitstavate alade jaotusega kaitsekorra ranguse järgi - seda nii kogu Eesti ulatuses kui ka maakondade ja omavalitsuste kaupa sorteerides. Ülevaate järgi on Eestis kaitsekorra alusel suurima osakaa
- 27.11.2023 REM: Riik loob põllumajandusettevõtetele keskkonnaeesmärkide täitmist abistava tööriista
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium loob tööriista, mille abil on põllumajandusettevõtetel võimalik tulevikus hinnata, millised sammud aitaksid neil liikuda jätkusuutliku toidutootmise suunas. Riigikantselei eraldas prototüübi arendamiseks ja katsetamiseks avaliku sektori innovatsiooniprogrammist 833 000 eurot.
"Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide on olnud kasvutrendis. Seega on tarvis leida vastus küsimusele, kuidas saaks oma tegevused ümber kujundada nii, et need vastaksid
- 21.11.2023 KESKKONNAAGENTUUR: Põllumajandussektor on läbinud viimase kahe kümnendiga totaalse muutumise
Aastateks 2020–2029 on Eestil kohustus vähendada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peente osakeste heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 32%, 18%, 10%, 1% ja 15%. Eesmärgid tulenevad puhta õhu paketist avaneb uues vahekaardis ning on seatud eraldi kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Eesti on seni jäänud lubatu piiresse. Meile ammoniaagi osas seatud 1% eristub oma näilise ambitsioonikuseta teistest eesmärkidest, kuid kas see
- 24.10.2023 MAAELUVÕRGUSTIK: Retk Eesti ringmajanduslike praktikate radadel
27.- 28. septembril 2023 korraldas Keskkonnaagentuur projekti "Ringmajanduse võimekuse tõstmine" raames eelkõige kohalike omavalitsuste ja erinevate riigiametite töötajatele suunatud õppereisid, mille eesmärk oli tutvuda inspireerivate ringmajanduslike praktikatega Tallinnas ja selle lähiümbruses. 28. septembril oli ka METK maaeluvõrgustiku teenistusel võimalus ringsõidust osa saada.
Külastati ringmajandusega ühel või teisel viisil seotud objekte (kliki, et jõuda artiklis
- 02.02.2023 KIK: Keskkonnaprogrammi taotlusvoorude ajakava 2023. aastal
Keskkonnaprogrammi taotlusvoorud 2023. aastal
Sel aastal muutus siseriikliku keskkonnaprogrammi korraldus ning valdkondlike programmide taotlusvoorud avanevad aasta jooksul erinevatel aegadel. Nii saab igale taotlusvoorule paremini keskenduda ning võimalikult kiiresti otsuseid teha.
Suur osa programmidest avaneb taotlemiseks esimeses kvartalis – siis saab toetust taotleda atmosfääriõhu kaitse, kaasrahastamise, kalanduse, merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse ja veemajanduse programmide
- 16.11.2022 MAAELUVÕRGUSTIK: Mis on ESG ning kuidas seda ettevõttes rakendada?
Keskkonna-, majandus- ja juhtimismeetmete ja standardite kogumina, juhtimiskonseptsioonina, aga ka mõtteviisi ja kasvuvõimalusena tuntud ESG (so ingliskeelne lühend sõnadest environmental, social, governance) kaudu on võimalik juhtida ettevõtte ja selle toodete ja/või teenuste mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele.
Inimtegevusest tingitud ning ulatusliku majandusliku mõjuga muutused suunavad järjest enam ESGst huvituma ja seda ka organisatsioonides ulatuslikumalt rakendama. Ettevõtte ESG v