- 19.04.2024 KESKKONNAAGENTUUR: Eestile on väljakutseks suur jäätmeteke ja selles sisalduva ressursi ebapiisav väärindamine
Selle aasta vältel avaldatava keskkonnaülevaate kolmandas osas keskendusime jäätmete ja ringmajanduse valdkonnale. Ülevaatesse on koondatud teave valdkondade seisundist, põhilistest surveallikatest, mõjudest ning olulisematest eesmärkidest.
"Keskkonnaülevaade annab selge pildi jäätmetekke mahtudest, suundumustest ning suurimatest jäätmevaldkonna kitsaskohtadest. Koondatud andmestik aitab mõista olukorda ning julgustab inimesi muutma oma käitumismustreid ja tarbimisharjumusi, ettevõtjaid tegema
- 19.04.2024 KESKKONNAAGENTUUR: 2023. aasta metsaseire tulemused
Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt metsa ja metsamuldade seisundit ning aineringi, prognoosime ja selgitame toimuvaid muutusi. Kokku on metsaseire võrgustikus 101 esimese astme püsiproovitükki ja 6 teise astme prooviala. Seiretulemuste põhjal koostame metsaseire aastaaruande.
2023. aasta vaatlus- ja analüüsitulemustest selgus, et hariliku kuuse tervislik seisund on endiselt halb, kuid võrreldes 2022. aastaga olid muutused väga väikesed. Tervete vaatluspuude osakaal oli vaid 38%. Positiivne
- 01.04.2024 EL ÜPP VÕRGUSTIK: töögrupi "Euroopa Liidu Roheline Arhitektuur: rohestrateegiate disainimine uues ÜPP strateegiakavas" 1. kohtumine
11. aprillil 2024 toimub töögrupi "Euroopa Liidu nn Roheline Arhitektuur: rohestrateegiate disainimine uues ÜPP strateegiakavas" 1. veebikohtumine.
Maaelu Teadmuskeskusest on töörühma liige maaeluvõrgustiku teenistuse peaspetsialist Karme Petrutis.
ÜPP "Roheline arhitektuur" on erinevate reeglite ja nn tööriistade kogumik selleks, et põllumajandusliku tootmise, toidutootmise, maakasutuse ja maapiirkondadega seotud keskkonna ja kliimaga seotud tulemusi parandada. Rohearhitektuur hõlmab enda
- 20.02.2024 MAAELUVÕRGUSTIK ja EESTI MAAÜLIKOOL: Eestis kaardistatakse bioressursse
Eestis on palju bioressursse, mida oleks võimalik tänasest oluliselt rohkem väärindada. Valminud on Eesti ringbiomajanduse teekaart ning 2024. aastal piloteeritakse piirkondlike teekaartide koostamist Lääne-Eestis ja Kesk-Eestis. Teekaartide koostamisega seotud infopäevadel kuulati piirkonna ja riigi ringbiomajanduse eesmärke ja plaane, tutvuti eelnevate uuringutega, kuulati ettevõtete inspireerivaid ettekandeid ning kaardistati üheskoos piirkonna bioressursse ja väljakutseid.
Biomajandus või r
- 01.02.2024 KESKKONNAAGENTUUR: Paranes keskkonnaportaalis info kättesaadavus
Keskkonnaagentuur koondas koostöös Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustega erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ilma ning kliimanäitajate kohta.
Tegelikult võib kogu keskkonnaportaali vaadata kui Eesti keskkonna ülevaadet. Tegemist on pidevalt uueneva veebilehega, mis koondab erinevaid keskkonnateemasid. Näiteks leiab portaalist informatsiooni elusloodusest, sh metsast, mullast ja maahõivest, veekeskkonnast, välisõh
- 19.01.2024 KIK toetab ettevõtjaid soojuse ja elektri salvestusseadmete rajamisel
KIK avab 18. jaanuarist taotlusvooru, et toetada ettevõtteid taastuvenergia salvestusseadmete rajamisel ja hoogustada energiasalvestuse turu arengut. Vooru eelarve on 4,8 miljonit eurot ja taotlusi võetakse vastu kuni eelarve ammendumiseni või 30. aprillini 2024.
KIKi energeetikavaldkonna projektikoordi-naatori Kristjan Kalda sõnul saavad ettevõtted toetust taotleda nii soojus- kui elektrienergia salvestite rajamiseks. „Varem on KIK toetanud üheksa energiasalvestuse pilootprojekti elluviimist,
- 18.01.2024 ELO: Mulla- ja maakorralduspreemia tähtaega pikendati 22. jaanuarini
Maa ja pinnase säästlikku kasutamist edendav Euroopa organisatsioon ELO teatas täna, et maa ja maakorralduse auhinna tähtaega pikendati 22. jaanuarini.
Auhinnaga, mida antakse välja alates 2008. aastast, tunnustatakse Euroopa territooriumil teostatud tavasid, mis aitavad leevendada mullaohtusid, vähendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, võidelda sooldumisega, ennetada ummistumist, ohjata üleujutusi ja ennetada maalihkeid. Põllumajandustootjad, maaomanikud, põllumajanduskinnisvara haldaja
- 11.01.2024 METK: Tuleviku toidutootmine: taastav põllumajandus
Taastav põllumajandus on termin, mis leiab aina sagedamini kõlapinda põllumajandustootjate, keskkonnateadlaste ja ametnike seas, olles samas üha enam kõnetav ka laiemale avalikkusele. See mõiste, mis viimastel aastatel on murdnud end peavoolu meediasse ja innustanud mitmete harivate raamatute ning taskuhäälingute loomist, toob esile uudse lähenemisviisi põllumajandusele, keskendudes jätkusuutlikkusele ja loodusressursside taastamisele.
Põllumajandustootjad, huvitatud taastava põllumajanduse o
- 08.01.2024 METK: Mulla auhind 2024 - kandideerimine kuni 15. jaanuarini
Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakond kutsub Eesti põllumajandustootjaid üles kandideerima 2024. aasta mulla auhinnale!
Konkursi täpsemad tingimused leiad ELO veebilehelt
Mullaharimise ja -majandamise auhinnaga tunnustatakse häid maakasutus- ja mullahooldustavasid, mis aitavad leevendada ohtusid mulla tervisele. Ohud mulla tervisele on näiteks: mulla degradeerumine, erosioon, orgaanilise aine sisalduse
- 04.01.2024 MAAELUVÕRGUSTIK: Valmis keskkonna ja kestlikkuse alamleht
Foto: Unsplash
Maaeluvõrgustik avas alanud aastal oma veebilehel (www.maainfo.ee) uue alamlehe - keskkond ja kestlikkus, kuhu koondatakse looduskeskkonna ja kestlikkuse teemadega seotud päevakajalist jm informatsiooni.
Maaeluvõrgustiku keskkonnavaldkonna peaspetsialist Karme Petrutis sõnas, et kuna keskkonna ja kestlikkuse teemade käsitlemine on tõusnud kliimamuutuste tingimustes aina olulisemaks ka maaeluvõrgustiku töödes ja tegemistes, siis osutus vajalikuks info koondamine ühte kohta. „K
- 20.12.2023 EPKK: Looduse taastamise määruse osas jõuti kokkuleppele
Novembris jõudsid praegune ELi nõukogu eesistujariik Hispaania ja Euroopa Parlamendi esindajad esialgsele poliitilisele kokkuleppele looduse taastamist käsitleva määruse suhtes. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest.
Nõutakse ka, et liikmesriigid kehtestaksid 2030. aastaks meetmed, et taastada vähemalt 30% mõlemas lisas loetletud halvas seisundis elupaigatüüpidest. Taastamismeetmete rak
- 20.12.2023 MAAELU: Ants-Hannes Viira: "Millised võiksid olla maasektori ajakindlad roheoskused"?
Euroopa rohelise kokkuleppe kava tutvustati avalikkusele esimest korda neli aastat tagasi. Sellele on riburada järgnenud ja järgnemas strateegiaid, direktiive ja seadusi, mis püüavad majandust ja elukorraldust kestlikumale rajale suunata. Riik on algatanud roheoskuste programmi, mille raames uuendatakse ka traditsiooniliste maapiirkonna elualade - põllumajandus, kalandus, toiduainete tootmine ja metsandus - õppekavad.
Loe tervet artiklit SIIT
- 20.12.2023 KESKKONNAAGENTUUR: Tänu ökosüsteemide teenuste hindamisele saame nüüd esmakordselt välja arvutada, kui palju on väärt iga maatükk ökosüsteemi vaates
Euroopa Liidus (EL) ja mujalgi maailmas on riigid seadnud eesmärgiks ökosüsteemide paiknemise, seisundi ning nende pakutavate hüvede kaardistamise ja looduse hüvede majandusliku ning sotsiaalse väärtuse hindamise. Eesmärgiks on looduse väärtuste integreerimine majandusarvestusse, ruumiplaneerimisse ja erinevatesse otsustusprotsessidesse. Lisaks aga on väga oluline hüvede väärtuse, sh võimalusel rahalise väärtuse, näitamine just otsustajate teavitamiseks, erinevatest alternatiivsetest maakasutust
- 19.12.2023 KESKKONNAAGENTUUR: Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta
Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta
Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse.
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) analüüsi kohaselt ei pruugi Euroopa Liidu (EL)
- 19.12.2023 KESKKONNAGENTUUR: Valminud on 2023. aasta mullaseire vahearuanne
Aruandest avaneb uues vahekaardis leiab seiratud uurimisalade mullaprofiilide kirjeldused ja toitainete sisalduste tulemused.
2023. aasta mullauuringud viidi läbi pikaajaliselt seires olnud Abeli, Adavere, Keskküla, Palamuse, Viruvere ja Tooma põllumuldade aladel ning uute loodulike muldade võrdlusalana ka Abeli, Keskküla ja Viruvere metsamuldadel.
Mida me teada saime?
Seiratud karbonaatsel lähtekivimil Abeli, Keskküla ja Palamuse muldade pH oli mõõdukalt ja nõrgalt happeline ning keskmise
- 19.12.2023 RMK: Vaata, millised on järgmise aasta olulisemad looduskaitsetööd
RMK uus looduskaitseprojekt võtab fookusesse inimtegevuse tõttu kannatada saanud soode ja veekogude seisundi parandamise. 2029. aastani kestvat projekti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja selle eesmärk on teha looduse parandamiseks vajalikke töid kokku 9400 hektari ulatuses.
RMK looduskaitseosakonna juht Kaupo Kohv selgitas, et projekt keskendub peamiselt kuivendusest mõjutatud soode ning paisudega katkestatud jõgede taastamisele.
Loe tervet artiklit RMK veebilehelt
- 07.12.2023 KESKKONNAAGENTUUR: Saa teada, kui palju rangelt kaitstavat pinda on sinu kodu-maakonnas
Keskkonnaagentuur on Keskkonnaportaalis täiendanud looduskaitsestatistika lehte kaitstavate alade kaitsekorra ja maaomandi infoga. Statistika on esitatud kasutajasõbraliku Tableau ülevaatena, mis muudab pikad ja keerulised andmeread kergesti mõistetavaks.
Uutel kaitsekorra vahelehtedel saab tutvuda kaitstavate alade jaotusega kaitsekorra ranguse järgi - seda nii kogu Eesti ulatuses kui ka maakondade ja omavalitsuste kaupa sorteerides. Ülevaate järgi on Eestis kaitsekorra alusel suurima osakaa
- 27.11.2023 REM: Riik loob põllumajandusettevõtetele keskkonnaeesmärkide täitmist abistava tööriista
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium loob tööriista, mille abil on põllumajandusettevõtetel võimalik tulevikus hinnata, millised sammud aitaksid neil liikuda jätkusuutliku toidutootmise suunas. Riigikantselei eraldas prototüübi arendamiseks ja katsetamiseks avaliku sektori innovatsiooniprogrammist 833 000 eurot.
"Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide on olnud kasvutrendis. Seega on tarvis leida vastus küsimusele, kuidas saaks oma tegevused ümber kujundada nii, et need vastaksid
- 21.11.2023 KESKKONNAAGENTUUR: Põllumajandussektor on läbinud viimase kahe kümnendiga totaalse muutumise
Aastateks 2020–2029 on Eestil kohustus vähendada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peente osakeste heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 32%, 18%, 10%, 1% ja 15%. Eesmärgid tulenevad puhta õhu paketist avaneb uues vahekaardis ning on seatud eraldi kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Eesti on seni jäänud lubatu piiresse. Meile ammoniaagi osas seatud 1% eristub oma näilise ambitsioonikuseta teistest eesmärkidest, kuid kas see
- 14.11.2023 MAAÜLIKOOL: Taskuhääling "Ühistegevuse lood" viies osa "Bioressursside väärindamine Kagu-Eesti piirkonnas"
Vajadus on kõigi leiutiste ema. Eks tõdesid sama Setomaa inimesed, kui nad hakkasid otsima parimat viisi kohaliku maaressursi kasutamiseks. Ent nende leitud lahendus oli alles algus bioressursside väärindamise protsessis.
Aastatuhande algusesse jäänud uuringute ja arutelude järel leiti, et selles Võrumaa nurgakeses sobib kasvatada just mustsõstraid. Erinevate variantide seas käis läbi ka küüslauk, mille kasvatamist peeti siiski liiga töömahukaks. Mustsõstarde oluline pooltargument oli nende t
- 24.10.2023 MAAELUVÕRGUSTIK: Retk Eesti ringmajanduslike praktikate radadel
27.- 28. septembril 2023 korraldas Keskkonnaagentuur projekti "Ringmajanduse võimekuse tõstmine" raames eelkõige kohalike omavalitsuste ja erinevate riigiametite töötajatele suunatud õppereisid, mille eesmärk oli tutvuda inspireerivate ringmajanduslike praktikatega Tallinnas ja selle lähiümbruses. 28. septembril oli ka METK maaeluvõrgustiku teenistusel võimalus ringsõidust osa saada.
Külastati ringmajandusega ühel või teisel viisil seotud objekte (kliki, et jõuda artiklis
- 18.04.2023 MAAELUVÕRGUSTIK: Jätkusuutlikud kogukonnad - ringbiomajandus ja piirkondlikud bioloogilised ressursid
13.aprillil said hübriidseminaril „Jätkusuutlikud kogukonnad“ kokku ärksad maaelu arendajad ja võrgustajad, LEADER tegevusrühmade, kohalike omavalitsuste ning Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Seminari eesmärk oli riigipoolset uut infot jagada ja sellele sihtgrupilt tagasisidet koguda, aga ka kogukondi inspireerida ja võrgustada.
Peamisteks seminari teemadeks olid:
riiklik ringbiomajanduse teekaart ehk tegevuskava,
ringbiomajanduse piirkondlike teekaartide m
- 06.04.2023 Maaelu jutud #2 - Rando Värnik ja Silver Kuus - Bioressurssidest ja nende nutikast väärindamisest
Kuula taskuhäälingu "Maaelu jutud" uut audiosaadet!
METK maaeluvõrgustiku teenistus algatas uue taskuhäälingu sarja "Maaelu jutud", mille eesmärgiks on tuua esile maal elavaid ja maaeluga seotud inimesi, tutvustada maaelu mitmekülgsust ja avada sellega seotud uusi teemasid.
Uue kanali läbi saab maaelu erinevaid valdkondi tutvustades avardada kuulajate maailmapilti, propageerida maaelu ja pakkuda positiivset emotsiooni.
Sel korral vestleme Maaül
- 02.02.2023 KIK: Keskkonnaprogrammi taotlusvoorude ajakava 2023. aastal
Keskkonnaprogrammi taotlusvoorud 2023. aastal
Sel aastal muutus siseriikliku keskkonnaprogrammi korraldus ning valdkondlike programmide taotlusvoorud avanevad aasta jooksul erinevatel aegadel. Nii saab igale taotlusvoorule paremini keskenduda ning võimalikult kiiresti otsuseid teha.
Suur osa programmidest avaneb taotlemiseks esimeses kvartalis – siis saab toetust taotleda atmosfääriõhu kaitse, kaasrahastamise, kalanduse, merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse ja veemajanduse programmide
- 16.11.2022 MAAELUVÕRGUSTIK: Mis on ESG ning kuidas seda ettevõttes rakendada?
Keskkonna-, majandus- ja juhtimismeetmete ja standardite kogumina, juhtimiskonseptsioonina, aga ka mõtteviisi ja kasvuvõimalusena tuntud ESG (so ingliskeelne lühend sõnadest environmental, social, governance) kaudu on võimalik juhtida ettevõtte ja selle toodete ja/või teenuste mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele.
Inimtegevusest tingitud ning ulatusliku majandusliku mõjuga muutused suunavad järjest enam ESGst huvituma ja seda ka organisatsioonides ulatuslikumalt rakendama. Ettevõtte ESG v
- 13.10.2022 MAAELUMINISTEERIUM: Ringbiomajanduslikke väljakutseid jagub Eestis küllaga
Ringbiomajanduse konverentsi raames toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel arutati valdkonna väljakutseid ja koostööd Euroopa Liidu ja idapartnerlusriikide vahel.
Minister Urmas Kruuse sõnul tegutseme selle nimel, et parandada ringbiomajanduse kui kestliku majandusmudeli seisu. „Biopõhiste toodete väljatöötamine ja tootmine on enamasti kallim võrreldes fossiilsetega. Sageli on vajalikud suured alginvesteeringud, milleks riik on juba toetuste näol tuge pakkumas,“ seletab maaeluminister. Ta näeb
- 10.11.2021 MAAELUVÕRGUSTIK: Biomajandus kui võimalus ja lahendus
Roheleppega (ingl Green Deal) on Euroopa Liit võtnud eesmärgiks muutuda kaasaegse, jätkusuutliku, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega kliimaneutraalseks piirkonnaks aastaks 2050. Selleks vajalike süsteemsete muutuste ja ülemineku eelduseks on kestlik biomajandus.
Mis on biomajandus?
Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja selle muutmine toiduks, söödaks või biotoodeteks ning energiaks. Bioloogiliste ressurssidega se
- 30.08.2019 EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: EL maaelu ülevaade nr 28 - Biomajanduse süvalaiendamine
Ilmunud on järjekordne Euroopa Liidu ajakiri "Maaelu ülevaade" nr 28
Kõikide EL maaelu ülevaadetega saate tutvuda SIIN
"EL Maaelu ülevaate" ("EU Rural Review") seekordse numbri fookusteemaks on Biomajanduse süvalaiendamine (Mainstreaming the Bioeconomy).
Ajakirja teemad:
Biomajanduse poliitika maapiirkondadele
Väärtuste leidmine maapiirkondades
Poliitiline tugi muutuste edendamis
- 05.02.2019 MAAELUVÕRGUSTIK: Biomajandus eeldab loovust ja hoolivust
Biomajandus on midagi enamat, kui põllumajandus ja metsandus
Sellest, millega tegeleb biomajandus ja mis on selle riiklik ja piirkondlik potentsiaal, on räägitud juba ammu.
Orgaanilistel loodusvaradel ehk taimedel ja loomadel põhinevatel majandusvaldkondadel nagu põllumajandus, metsandus ja kalandus on pikaajalised traditsioonid.
Mille poolest erineb nendest biomajandus, miks on käibele tulnud uus mõiste j
- 27.12.2018 MAAELUMINISTEERIUM: Biomajandus Euroopas: olevik ja tulevik
Euroopa Komisjon avaldas oma nägemuse Euroopa Liidu biomajanduse strateegia uuendamisest. Tegu on strateegiaga, mille kehtiv versioon võeti vastu aastal 2012. Seega on aeg hinnata saavutatut ning planeerida tulevikku. Kirjutise eesmärk ei ole sõna-sõnalt kopeerida komisjoni teatise teksti, vaid anda sellest esialgne, lihtsustatud ülevaade, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.
Mis on „Euroopa biomajandus“?
Lihtsustatult hõlmab biomajandus
- 26.10.2018 ETAG: Uus biomajanduse strateegia jätkusuutliku Euroopa heaks
11. oktoobril esitas Euroopa Komisjon tegevuskava Euroopa ühiskonda, keskkonda ja majandust toetava kestliku ringbiomajanduse arendamiseks. Uue strateegia eesmärk on anda uut hoogu EL-i tööhõivele, majanduskasvule ja investeeringutele. Samuti peaks strateegia aitama parandada ja laiendada taastuvate loodusvarade säästvat kasutamist, et lahendada kliimamuutustega ja jätkusuutliku arenguga seotud probleeme.
Teaduse ja innovatsiooni eest vastutav volinik Carlos Moedas ütles uue strateegia k
- 14.10.2018 MAAELUVÕRGUSTIK: Biomajanduse tulevik Euroopas
Euroopa maaeluvõrgustiku kontaktpunkti üheks töövormiks on temaatilised töögrupid, mis koosnevad liikmesriikide ekspertide esindajatest. 2018. aasta oktoobris käivitas Euroopa Komisjon biomajanduse teemalise algatuse. Algatuse raames toimuvad 2018. a sügisest kuni 2019. aasta juulini erinevad töökohtumised ja seminar.
Teemagrupp loodi, sest biomajandus on muutunud üha populaarsemaks ning huviliste hulk on aegade jooksul suurenenud. Algatuse üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa jätkusuutliku bi