EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maaelu võrgustikutöö osakond
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖPROJEKTID
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED
   

PÕHJARANNIK: Kohalik toit pürib kooli ja kaubakeskusse (Ida-Virumaa tegevusgrupid)
Allikas: Põhjarannik, autor Sirle Sommer-Kalda
5. oktoober 2010. a

Ida-Virumaal käivitub kohaliku toidu programm, mis aitab kaasa puhta ja lähedal kasvanud toidukraami jõudmisele koolisööklatesse ning taluturu või vähemalt müügilettide loomisele kaubanduskeskuste juurde.

Idavirulased võtavad kohaliku toidu programmi loomisel eeskuju võrokestest, kes ühtede esimestena kaardistasid oma väiketootjad, töötasid välja infobukletid ja lõid Võrumaa päritoluga toidu kaubamärgi UMA MEKK.

Ühise kaubamärgi loomine, olgu selleks siis KIRDE või ALUTAGUSE, ja ühisturunduse väljatöötamine on sihiks võetud ka Ida-Virumaal. Selleks otsitakse praegu kolme Ida-Virumaa LEADERi (ELi programm maaelu arendamiseks - toim.) tegevusgrupi koostöös projektijuhti.

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu tegevjuht Ülle Marits arvas, et Ida-Virumaal on kohaliku toidu programmi algatamine keerulisem, sest erinevalt Võrumaast on siin ümberringi tööstus ja linnad ning põllumaad ja põllupidajaid napib. Samas nähakse nii tarbijate huvi kui vajadust kohalikku tootjat jalule aidata.

Et LEADER-programm on suunatud maaelu arendamisele ja väikeettevõtluse soodustamisele, keskendutakse pisematele tegijatele, kelle toetamiseks hakatakse eri projektide kaudu raha küsima. "Üks asi, mida projektirahaga teha saaks, on reklaam, et saaksime kohalikud väiketootjad ühisesse infobukletisse ja  kodulehele. Et kui mina tarbijana tahaksin osta teatud kartulisorti, siis tean, et sellelt kodulehelt saan info, kust see toode oma maakonnast kätte saada," selgitas Marits.

Ei ole odavam

Ühise jõuna võiks tema hinnangul välja minna ka messidele, samuti hoolitseda kauba igapäevase turustamise eest. "Näiteks Lõuna-Eestis on moodustatud MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti ja loodud Tartusse lõunakeskuse juurde taluturg, mis on hästi sümpaatne ettevõtmine. Meie soov on ka avada kaubanduskeskuste juures talutoodangu letid, kus oleks müügil puhas kohalik toit."

Kaugemas tulevikus tahetakse välja jõuda veel selleni, et kohalikku toitu pakutaks ka lasteaedades ja koolides. Maritsa sõnul puudub ülevaade, kui paljudes lasteaedades ja koolides seda praegu tehakse. "Tean koole, kus lapsed söövad kohalikku toitu, ja koole, kus ei söö. Tihti vaadatakse eelkõige hinnaskaalat ja puhas kohalik toit ei ole odavam. Samas tahaks ikka jõuda selleni, et koolitoidu dotatsioon tuleks kohapealsele tootjale, mitte ei läheks võõrale piiritagusele ettevõtjale."

Marits lisas, et palju oleneb koolitoidu pakkuja julgusest ja koolitusest, nii et üks osa programmist on kindlasti nii terviseameti kui veterinaar- ja toiduameti koolitused.

Sarnaselt lasteasutustele võiksid maakonna talunike toit ja kohalikud retseptid jõuda ka Ida-Virumaa turismiettevõtetesse.

Müüb laatadel

Tagavälja talu perenaine Vilve Niine arvas, et kui kohaliku toidu programm sellisena teostuks, oleks see talunikele kindlasti abiks. Tagavälja talul on veterinaar- ja toiduameti luba teha liht- ja valikpagaritooteid ning praegu müüakse põhiosa toodangust üle Eesti laatadel või tehakse tellimuste peale. Tellimused tulevad peamiselt tutvusringkonnast või laatadel selle talu küpsetisi ostnud inimestelt.

"Mõni enam ei osta poeleiba peaaegu üldse," nentis Niine, lisades, et omatehtud ja puhas toit on alati poekaubast kallim, sest kodusel leivateol ei tarvitata pärmi ega säilitusaineid.

Kui mõne kaubanduskeskuse juures oleks talutoodangu lett, kasutaks Niine seda müügivõimalust meelsasti. Sel juhul tuleks soetada uus leivaahi, sest praeguste võimaluste juures jõuab perenaine päevas küpsetada kuni 40 leiba ja siis tuleb juba poolest ööst pihta hakata. "Meie kandis on talutoidu tarbimine veel lapsekingades, on ainult teatud kontingent, kes ostab. Lõuna-Eestis on sellel hulga parem minek," rääkis Niine.

Lõunakeskuse siseruumes on taluturg tegutsenud veidi üle kuu aja, aga oma klientuur on seal müüdavatel pagaritoodetel, piimal, lihal ja muul kraamil juba tekkinud. Osa talunikke on veel äraootaval  seisukohal ja vaatavad, kuidas turul minema hakkab. "Eks peab vaeva nägema ja turgu rohkem tutvustama," rääkis MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti tegevjuht Merle Vall.

MTÜ koondab ühe mütsi alla nelja maakonna toidutootjad. Ainult ökokaubale ei tasu Valli hinnangul panustada. "Tähtis on, et põhitooraine peab olema Eesti talust ja selle kvaliteet väga hea," ütles ta, soovitades sama lähenemist ka idavirulastele.

VAATA LISAKS uudis: "IDA-VIRUMAA TEGEVUSGRUPID: Konkurss kohaliku toidu programmi käivitamise projektijuhi leidmiseks", 27. september 2010 - www.maainfo.ee/index.php


Leader logo pysti 1
 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo