MAAELUVÕRGUSTIK: Rahvusvaheline koostöö on Leader programmis üks olulisi prioriteete

Allikas: MAAELUVÕRGUSTIK, Ave Bremse 2. mrts 2010. a

Koostöö on väga tähtis Leader-lähenemise element, seda nii kohalikul, kui ka rahvusvahelisel tasemel. Nii on ka räägitud Euroopa maaeluvõrgustiku Leader hetkeolukorra ja tuleviku aruteludes ühe olulise punktina, seda kuidas sujuks paremini rahvusvaheline koostöö kohalike Leader tegevusgruppide vahel. Millised on sujuva koostöö kitsaskohad: liikmesriikide erinevused toetatavate tegevuste, taotlemise protsessi ja tähtaegade osas. Kuidas neid kitsaskohti ületada, informatsiooni liikumise kiirem korraldamine liikmesriikide vastavate asutuste vahel nii reeglite kui ka kinnituse saanud projektide osas; mida saaks juba sel perioodil parandada ning millele mõelda tulevikuks ehk perioodiks, mis algab peale 2013. aastat. Juba varasemates Võrgukirjades oleme käsitlenud Leader allkomitee liikmete initsiatiivi korras moodustatud fookusgruppe, mis loodi kolmes valdkonnas: ALTPOOLT TULEV ALGATUS (fookusgrupp 1) UUENDUSTE TEGEMISE SOODUSTAMINE (fookusgrupp 2) RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ (fookusgrupp 3) Rahvusvahelise koostöö fookusgrupp Eestis Seekord fookusgrupist 3, mille sisuks on rahvusvaheliste koostöömeetmete rakendamine, kitsaskohad ja lahendused. Siinkohal on oluline, et Soome ja Eesti on selle fookusgrupi juhtmaad. 16. - 17. veebruaril 2010 toimus Euroopa maaelu arengu võrgustiku Leader allkomitee 3. fookusgrupi esimene kohtumine just Eestis, Viimsi konverentsikeskuses Atheena. Leader allkomitee 3. fookusgruppi töös osales seekord 21 välisdelegaati: Soomest, Tsehhist, Leedust, Itaaliast, Taanist, Poolast, Slovakkiast, Belgiast, Prantsusmaalt ja Maltalt. Fookusgrupi liikmeteks on veel Luksemburg, Ungari , Portugal ja Suurbritannia koos Põhja-Iirimaaga, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide Põllumajandusorganisatsioonide Komitee ja Euroopa Ühenduse Põllumajanduslike Kooperatiivide Peakomitee (COPA-COGECA) esindajad, kuid neid seekord kohal ei olnud. Töökoosolekut ja grupitöid juhtisid Soomest Leena Anttila Soome Maa- ja metsamajanduse ministeeriumist ning Juha-Matti Markkola Soome maaeluvõrgustiku üksusest ning Eesti poolt Katre Kets Põllumajandusministeeriumist ja Ave Bremse maaeluvõrgustikust. Kogu arutelu on suunatud neljale temaatikale, mida arutati Eestis suures ringis kui ka grupitöödes ning mis jätkub järgmisel videokonverentsil ja kohtumisel Soomes: 1. Erinevused otsuste tegemise ajagraafikutes ja erinevad rakendusreeglid. 2. Erinevate maaelu arengukavade kasusaajate erinevad ootused. 3. Informatsiooni vajadus 4. Koostööprojektide kõige vajalikumad ja olulisemad valdkonnad. Paremaks protsesside mõistmiseks oli kohale kutsutud ka väliskoostööprojektide praktikuid. Soomest jagasid oma kogemusi Petri Rinne Joutsenten Reitti ja Krista Antila Põhja Satakunta tegevusgruppidest. Eestit esindas Indrek Tammoja tegevusgrupist Kodukant Läänemaa. Neil veel väliskootöö lepingut sõlmitud ei ole, nii toodigi välja probleeme, mis tekkisid koostööprojekti planeerimisel Taani tegevusgrupiga. Mõlema tegevusgrupi sooviks oli teha ühine noorsooalane projekt, kuid asja kiiremaks sujumiseks otsustati seekord variandi kasuks, kus kumbki taotleb toetust oma kohaliku meetme alt ja sel moel püütaksegi koostööd läbi viia. Paljud fookusgrupi esindajad olid esimest korda Eestis, seega ei saanud kuidagi jätta võimalust kasutamata, et neile ka meie maapiirkonda tutvustada. 17. veebruari hommikuse lühikese õppereisi kokkupanemisel ja läbiviimisel Viimsi ja Jõelähtme vallas olid abiks Põhja-Harju Koostöökogu juhatuse liikmed Enno Selirand ja Arno Kannike. Kuna tegu on ühega kahest alles projektitaotlusi alustavast tegevusgrupist, kellel veel Leader projekte näidata pole, siis seekord piirdusime piirkonna vaatamisväärsustega. Külastati: Laidoneri mõisa, Viimsi vabaõhumuuseumi, Randvere kirikut, Jägala juga, Jõelähtme kirikut ning lõpetati Nõmme talus kohalikust toidust valmistatud lõunaga. Reis sai siiski huvitav, sest ainuüksi külmunud mere ja lumerohkuse nägemine oli nii mõnelegi muljetavaldav. Leader koostööprojektidest Euroopas Kuigi koostööprojektidele pööratakse suurt tähelepanu, on ehk just esmapilgul tunduva keerukuse tõttu seni juba algatatud projektide arv suhteliselt väike. 2009. aasta oktoobri seisuga oli projekte kõige rohkem Soomes (15 projekti), järgnesid Luksemburg (7), iirimaa (5) ja Austria (3), uutest riikidest mahtus tabelisse ainult Tsehhi (3). Samas ei olnud ka eelmistel programmperioodidel esimesed aastad võrreldavad viimaste aastate aktiivsusega. Leader kootööprojektid Eestis Leader meetme koostööprojektide juures on oluline teada, et koostööprojekti taotleda saab ainult kohalik tegevusgrupp, sõlmides koostöölepingu teis(t)e kohalike tegevusgruppidega või sellele sarnanev organisatsiooniga. Viimased juhtumid tulevad kõne alla, kas kolmandate riikide puhul või ka mõnes riigis olevate tegevusgruppidega, kes ei saa toetust Leader meetmest (näiteks on selliseid Tsehhis). Samas võib, olenevalt projekti sisust, olla idee algatajaks päris mitmel juhul kohalikud projektitaotlejad, kes seda koostöös kohaliku tegevusgrupiga hakkavad siis ellu viima. Kuigi suhtlemine rahvusvahelisel tasandil on Eesti tegevusgruppide hulgas väga aktiivne, tehtud on palju õppereisi ning vastu võetud partnereid, on Eestis seni esitatud ainult üks taotlus Leader rahvusvahelise koostööprojekti läbiviimiseks. Järvamaa Arengu Partnerid on esitanud koostööprojekti tsehhidega. Samas on juba infot, et usinad ettevalmistused käivad päris mitme projekti elluviimiseks. Lähiajal on oodata taotlusi Mulgimaa Arenduskojalt, Tartumaa Arendusseltsilt, Jõgevamaa Koostöökojalt ja teisteltki. 15. - 17. veebruar 2010 - Euroopa maaelu arengu võrgustiku Leader allkomitee 3. fookusgrupi teine töökoosolek