Läänemaa rannakalurid ja kalandusturismi arendajad saavad hakata kirjutama taotlusi, sest äsja kinnitatud Läänemaa kalandusstrateegia lubab kolmeks aastaks peaaegu 40 miljonit krooni toetust.
Tänavu läheb jagamisele 15 miljonit krooni, pool sellest on ette nähtud kalasadamate uuendamiseks. Raha saab küsida viies tegevusvaldkonnas.
Läänemaa rannakalanduse seltsi tegevjuht Margus Medell ütles, et arvatavasti on peamised rahaküsijad omavalitsused. Neil on eriti kasulik taotleda raha sadamatele, sest omaosalus on vaid 15%.
Läänemaa kalandusstrateegia on määranud sadamad, mille tarvis saab raha küsida. Neid on kaheksa valla tarvis 15, enim Noarootsis ja Ridalas, kummalgi neli.
„Need on kalandusele olulised sadamad," põhjendas Medell valikut. Medelli sõnul tahtsid nad teadlikult tekitada konkurentsi sadamate vahel, anda igale sadamale võimalus raha taotleda ja areneda.
Toetus loob mitmekesisust
Kõige suurema põnevusega ootab Medell taotlusi tegevuse mitmekesistamiseks. Selleks on tänavu ligi 1,9 miljonit krooni.
See on ainult kutselistele kaluritele ja lubab neil kasutada oma fantaasiat. Medell tõi näiteks, et kalapüük on hooajaline töö. See abinõu aga lubab arendada tegevust, millega sisustada aega, mil püüda ei saa. Näiteks kui keegi oskab laevu remontida, saab ta osta tööriistu ja teistele teenust pakkuda.
Suurim summa, mida saab küsida, on pool miljonit krooni. Omaosalus on kolmandik.
„Ootan säravaid asju!" oli Medell põnevil.
Kalandustoodete töötlemise ja otseturustamise tarvis on tänavu 3 miljonit krooni. Selle rahaga saab sadamasse teha näiteks väikese külmhoone, rajada kalakaupluse või hakata kala töötlema.
Medelli sõnul on meres kala nagunii vähe ja kui on hooaeg, tuleb kala nii palju, et pole kuskile panna. Kalur sõltub kokkuostjast, kes dikteerib hinna. Kui kaluril on oma töötluskoht või külmhoone, saab ta hinnas kaasa rääkida.
Turismi edendamiseks saab raha küsida kohalike traditsiooniliste aluste, sõudepaatide, süstade või kanuude ostuks, muretseda võib ka seadmeid turistide toitlustamiseks, ehitada kas või puhkeküla või rannakalanduse muuseum.
Parem hilja kui mitte kunagi
Medell möönis, et rannakalandustoetust olnuks väga vaja juba 4-5 aasta eest, sest on paiku, kus rannakalureid enam polegi.
„Aga parem hilja kui mitte kunagi," uskus Medell, et midagi saab veel päästa. Ta lootis, et toetus julgustab ka poegi oma isa tööd üle võtma.
Medell kinnitas, et käimasolev projekt lõpeb küll 2013, kuid kalureile on lubatud, et rahastamine jätkub.
Kokku sai Eesti rannakalandus 400 miljonit krooni, sh Võrtsjärve ja Peipsi kalurid.
Läänemaal saab raha taotleda kõigist omavalitsustest peale Haapsalu, Taebla, Risti ja Kullamaa. Taotlusi hakatakse vastu võtma 3. maist. Kui raha jääb järele, tuleb sügisel veel üks voor.
Kas rannakalanduse toetus pole mitte hiljaks jäänud?
Andres Habak
Lihula
Kasu on temast ikka, siiani pole ju kalurid sentigi saanud. Mina kavatsen küll raha taotleda.
Kalureil on raske olnud, oleme ainult virelnud. Mina tulen kuidagi toime, sest mul on Lihulas kalamüügiputka. Saan sealt söögiraha — võin oma kala kallimalt müüa, ei pea kokkuostjale andma.
Mul on kavas raha küsida töötlemiseks: suitsukalaturg on lahja, võiks ka fileerida — teeme teistel elu mugavamaks.
Eldur Lepik
Hanila
Kui omavalitsused ka kampa tulevad, siis on toetussumma märkimisväärne.
Kui see toetus muud ei anna, siis vähemalt aitab senist säilitada ja loob edaspidiseks tingimusi, annab teistele võimaluse. Omal jõul ei suuda me rannakalandust' päästa.
Minule ei anna rannakalandus sissetuleku mõttes isegi mitte 10%. Minu põhitöökoht on Eesti Lootsis ja enamikul teised töökohad kõrval. Aga mul on püügiks kõik olemas ja olen harjunud merel käima, ma ei saa teisiti.
Rannakalanduse toetus Läänemaal 2010-2013
• Pool summast ehk 20 miljonit krooni on kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamiseks.
• Kalandustoodete töötlemiseks ja otseturustamiseks — 20%.
• Kalandusturismi ja rannakülade taaselustamiseks 15%
• Tegevuse mitmekesistamiseks 12%
• Koolituseks 3%.
Kokku aastail 2010-2013 Läänemaal kasutada 39 miljonit krooni |