LÄÄNEMAA RANNAKALANDUSE SELTS: Rannakalurid arendavad tegevust 11 miljoni eest |
Allikas: Lääne Elu, Kaire Reiljan
4. november 2010. a |
Üks huvitavaim eurotoetust saanud projekt on vana kalalaeva ümberehitamine majutuskohaks Vormsisse.
Läänemaa rannakaluritele jagati tänavu eurotoetusi üle 11 miljoni krooni, taotluste vähesuse tõttu jäi 3,6 miljonit välja andmata.
Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuhi Margus Medelli sõnul oli jagada 15 miljonit krooni Euroopa Kalandusfondi (EKF) raha, kuid toetusteks määrati vaid 11,4 miljonit. „Oleks tahtnud küll, et konkurents oleks tekkinud," ütles ta. Ülejäänud 3,6 miljonit krooni lisandub järgmisel aastal väljamakstavale summale.
„Usun, et järgmisel aastal hakkab taotluste esitamine elavnema, sest esimesed edulood on siis olemas," ütles Medell. Ta lisas, et sama on olnud ka varasemate Euroopa Liidu toetusmeetmetega, nagu Phare ja SAPARD. Alguses jäi sealgi raha üle, kuid nüüd on taotlusi kordi rohkem, kui raha jagada on. „Kui esimesi asju hakatakse ellu viima, siis tekib inimestes usk toetuse võimalikkusse," ütles Medell.
Raha jagati seekord viies kategoorias. Suurim osa ehk pool toetussummast oli mõeldud sadamate renoveerimiseks. Raha anti ka kalatöötlemisele, kalaturismüe, tegevuse mitmekesistamiseks ja koolitusele.
Medell ütles, et erinevalt mõnest teisest tegevuspiirkonnast esitati Läänemaal taotlusi kõigisse kategooriatesse.
Suurimad, ligi 3 miljoni krooni suurused toetused sai MTÜ Dirhami Kalurite Koda kalanduskeskuse esimese etapi ehitamiseks ning Noarootsi vald Österby sadama renoveerimiseks kalasadamaks.
Kahest taotlusvoorust ligi 2,4 miljonit krooni sai OÜ Kipper-kala Lihulasse suitsukalatsehhi rajamiseks ja sisustuse soetamiseks.
Kokku ligi miljon krooni taotlesid rannakalurid tegevuse mitmekesistamiseks, näiteks mootorsae või roolõikuse tõhustamiseks või roo pakkemasina soetamiseks.
Medell ütles, et kuna kalapüük on hooajaline tegevus, siis on mõistlik küsida toetust kõikvõimalikeks lisategevusteks, mis aitavad kaluril aasta ringi hinge sees pidada. „Küsitagu või autoremonditöökoja loomiseks," pakkus ta. Medelli sõnul on tema unistuseks, et keegi taotleks toetust kalakaupluse rajamiseks Haapsallu.
Kalandusega seotud turismiprojektidest pidas Medell põnevaimaks Vormsil Arnoldi residentsi pidava Üllar Hinno projekti vana kalalaeva — kakuaami—ümberehitamist majutuskohaks.
Rannakalurite tegevjuht tõstis esile ka Mellson Grupp OÜ ligi 200 000 krooni suurust toetust kalatöötleja koolitamiseks Soomes Pargases asuvas kalakoolis. „Sellist spetsialisti on meil hädasti vaja. Suitsuahju tehnilise töölepanekuga saab iga nutikam mees hakkama, kuid kuidas kala töödelda nii, et sellest tekiks ka toode, sellist inimest meil maakonnas põleja Eestiski on neid vähe," rääkis ta. EKFi meede on üldse esimene programm, kust rannakaluritel on olnud võimalik eurotoetusi küsida, seni on neid jagunud vaid suurtele ettevõtjatele. Medelli sõnul puudub sel põhjusel meie rannakaluritel ka harjumus oma projekte esitada. „Kui tekib idee, tulgu aga julgesti kontorist läbi, vaatame, kas sellele oleks võimalik toetust küsida," julgustas ta Läänemaa rannakalureid. |
Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles