- 23.04.2015 MAALEHT : Rannakalandus täna – uued valikud, võimalused ja usk tulevikku (KALANDUSVÕRGUSTIK)
FOTO: RAIGO PAJULA
Viie aastaga on kaheksas kalanduspiirkonnas rekonstrueeritud ja ehitatud sadamaid, hakatud püütud kala väärindama ja leitud tulusaid kõrvaltegevusi.
Virumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnumaa kalanduspiirkonnad
Aasta oli 2007, kui ellu kutsuti Euroopa kalandusfond (EKF), eesmärgiga suurendada sektori konkurentsivõimet ja aidata sel saada keskkondlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikuks. Fondi eelarve nende eesmärkide saavutamiseks perioodil 2007–2013 oli
- 09.04.2015 MAALEHT:Rannakalandus täna – uued valikud, võimalused ja usk tulevikku (KALANDUSVÕRGUSTIK)
Viie aastaga on kaheksas kalanduspiirkonnas rekonstrueeritud ja ehitatud sadamaid, hakatud püütud kala väärindama ja leitud tulusaid kõrvaltegevusi.
Aasta oli 2007, kui ellu kutsuti Euroopa kalandusfond (EKF) eesmärgiga suurendada sektori konkurentsivõimet ja aidata sel saada keskkondlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikuks. Fondi eelarve nende eesmärkide saavutamiseks perioodil 2007–2013 oli 3,8 miljardit eurot. Meie kalastuspiirkondade rahastamiseks oli ette nähtud 84,
- 11.12.2014 MAALEHT: Kalur peab saama oma saagist maksimaalse hinna (KALANDUSVÕRGUSTIK)
Roogitud värske siig
Andrus Miller
Kodumaise kala hind Eesti jaekaubanduses on kaunikesti kõrge. Samal ajal on kaluritele makstavad kala kokkuostu hinnad kaks, kohati ka kolm korda madalamad. Seega läheb valdav osa tulust vahendaja kaukasse.
Olukord muutub kaluri jaoks siis, kui ta ise valitseb kogu tarneahelat – alates püügist ja töötlemisest kuni müügini otsetarbijale. Euroopa kalandusfondi (EKF) meetmed on pakkunud tuge töötlemise ja otseturustamise väljaarendamiseks ning nüüdsek
- 20.11.2014 MAALEHT: Tänapäeva rannakaluril tuleb pidada mitut ametit (KALANDUSVÕRGUSTIK)
Agariku lossimine Saaremaal
Erakogu
Kalapüük on tihtipeale õnneasi ja kunagi ei tea, kui palju meri kalurile teenistust annab.
Püügihooaeg Eesti rannikumeres on lühike – segavad tormiilmad ning vahel on kala hind niivõrd madal, et ei tasu merele minnagi. See sunnib kalurit tegema valiku: kas jätta armastatud amet ja minna palgatööle või tegeleda kalanduse kõrval ka muude tegevustega, mis sissetulekut annab. Kalanduspiirkondade säästva arengu meede pakub kalurile oma tegevuste mitme
- 16.10.2014 MAALEHT: Kalandus ja turism = kala(ndus)turism? (KALANDUSVÕRGUSTIK)
Võrtsjärve külastuskeskus
Foto: Kristjan Lust
Kalandus on olnud oluliseks elualaks nii rannikualadel, sisevetel kui ka neid teenindavates piirkondades.
Kalandusvaldkonnas sõltub sotsiaalmajanduslik heaolu otseselt kalavarudest ning hetkel olemasolevast kalavarust ei piisa, et tagada küllaldane teenistus kõigile rannakalanduses hõivatud inimestele.
Tänaseks päevaks on vaid kolmandikule kaluritest kalapüük põhisissetulekuallikas, ülejäänud kaluritele on see lisasissetulekuks pe
- 25.05.2014 MAALEHT: Vaata, kus toimuvad sellesuvised kalapeod! (KALANDUSVÕRGUSTIK)
Teadaolevalt pole kunagi korraldatud nii palju kalale pühendatud üritusi kui tänavu. Neid jagub lausa üle Eesti.
On pidusid, mille peategelaseks mõnda kindlat liiki uimeline, aga ka neid, kus kõik hooaja kalad esindatud ning tuletavad külastajale meelde, et pidu peetakse rannapiirkonnas. Euroopa kalandusfondi kalanduspiirkondade säästva arengu meede on viimastel aastatel rannapiirkondadele elu sisse puhunud ning mitmedki üritused on saanud sealt tuge. Mõnikord on põhirõhk turismil ning
- 06.03.2014 MAALEHT: Sadam kui rannarahva elu sõlmpunkt (KALANDUSVÕRGUSTIK )
Sadamad on rannarahva elus alati mänginud tähtsat rolli. Kui vanasti oli sadam pelgalt merelemineku ja elatusvahendi maaletoomise koht, siis nüüdseks on olukord suuresti muutunud. Sadamatest on kujunenud ka aktiivse puhkuse veetmise kohad, mis pakuvad lisaks mereleminekule muud tegevust.
Sadamate arendamine ehk siis avatus merele võimaldab paremini kasutada ära rannikuala suurt potentsiaali merega seotud tegevustes, seda nii rannakalanduse kui ka turismi valdkonnas. Seega on sadamatel suur ro
- 06.02.2013 KALANDUSVÕRGUSTIK: Kalandusvõrgustik osales Grüne Wochel
Grüne Woche
International Grüne Woche (Rahvusvaheline Roheline Nädal) messi korraldatakse alates 1926.aastast ja hetkel on see suurim põllumajandus- ja toidumess kogu maailmas. Kui rääkida numbritest, siis messipinda oli sel aastal kokku ca 115 000 ruutmeetrit ja esindatud oli ca 1630 eksponaati 67 erinevast riigist. Messi külastab igal aastal üle 400 000 inimese ning vähemalt 4000 ajakirjanikku üle maailma. Eesti on osalenud messil alates 1993.aastast ja tänavune mess oli järjekorras 78.
I
- 13.12.2012 EESTI PÄEVALEHT (ELU MAAL):Päevinäinud väikekalasadamad saavad uue alguse (Kalandusvõrgustik)
Lagunenud ja halvas seisus kalasadamad on Euroopa Kalandusfondi rahatoel saanud uue tuleviku.
Euroopa Komisjoni juurde on jätkusuutliku kalanduse toetuseks ja arendamiseks loodud Euroopa Kalandusfond (EKF). Aastatel 2007-2013 kaasrahastab Euroopa Liit kalandustoetusi 112,8 miljoni euroga. Koos Eesti riigipoolse kaasfinantseeringuga teeb see keskmiseks aastaseks toetussummaks ligikaudu 14,7' miljonit eurot.
Programmiperioodi jooksul rakendatakse EKFi Eesti rakenduskava raames kokku 14 mee-det.
- 28.09.2012 EESTI PÄEVALEHT (ELU MAAL): Rannakalur peab ajaga kaasas käima (Kalandusvõrgustik)
Rannakalurid saavad püütud kala väärindades oma töö pealt rohkem teenida, seda toetab ka Euroopa Kalandusfond.
Euroopa Kalandusfondi meetme 4.1 "Kalanduspiirkondade säästev areng" üks eesmärk on ka see, et kalurid vääristaksid kala ning teeniksid nõnda rohkem. „See on teostatav, kuid võtab aega ja nõuab kalurite koostööd," ütleb Lembo Pikkamäe, Virumaa Rannakalurite Ühingu tegevjuht.
Kõige kindlam on kala väärindada ehk teda tuleks kindlasti rookida, fileerida, suitsu-tada, soolata, röstida
- 31.05.2012 EESTI PÄEVALEHT (ELU MAAL): Rannakalur on meister ka muude tööde peale ( Kalandusvõrgustik)
Kalanduse meetme 4.1 üks oluline eesmärk on toetada neid tegevusi, mida kalur võiks või tahaks teha kalapüügi ja -töötlemise kõrval või asemel.
Rannakaluriteks on jäänud veel vaid vanem seltskond, kes hingelähedast ametit maha ei taha panna, kuigi kalapüük annab tegevust vaid hooajaliselt. Paljud kalurid on kas põllumehed või metsaomanikud, kuid teistel tegevusaladel läbilöömiseks on vaja abi, mida on juba neli aastat andnud Euroopa Liidu Kalandusfond.
MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Tiiu Kup
- 01.03.2012 KALANDUSVÕRGUSTIK: Breemeni kalamess
10. – 14. veebruaril 2012 toimus Saksamaal Bremenis kalandusmess „Fish International“ 2012. www.fishinternational.com. Tegu on Saksamaa suurima rahvusvahelise kala- ja mereandidemessiga, mis ennekõike on suunatud kohaliku turu ja tegijate jaoks. Nagu korraldajad ise mainivad annab see ettevõtjatele hea võimaluse teada saada, mida uut on Saksamaa kalaturul.
Ükski Eesti kalanduspiirkond ei ole varem seda kalandusmessi külastanud, mis tõttu oli seekord esindatud tagasihoidlik rühm huvilisi, kokk
- 20.01.2011 FARNET: Eesti kalandusvõrgustik veebis
FARNETi kodulehel on ilmunud järgmise sisuga uudis:
Tõlge: Kalandusvõrgustiku üksus
Eesti kalandusvõrgustiku koduleht pakub rohkesti teavet 4. telje rakendamise kohta Eestis.
Siseriikliku ja rahvusvahelise teabvahetuse ja võrgustike loomise eesmärgil on teave kättesaadav nii eesti kui inglise keeles. Kodulehelt leiab informatsiooni ja kontaktid iga tegevusgurpi kohta, samuti avaldatud trükised. Näiteks viimati on avaldatud trükis "Eesti rannakalanduse arengusuunad", mis sisaldab eesti kalan
- 20.01.2011 FARNET: Eesti kalandusvõrgustik alustas projektinäidete andmebaasi loomist
FARNETi kodulehel on ilmunud järgmise sisuga uudis:
Tõlge: Kalandusvõrgustiku üksus
Eesti kalandusvõrgustik alustas inglise keelse projektinäidete andmebaasi loomist. Lugeja leiab informatsiooni projekti taustast, eesmärkidest, põhilistest tegevustest ja toetuse suurusest, samuti on kättesaadavad toetusesaaja kontaktid, kodulehed jm. Hetkel sisaldab andmebaas 7 projekti, kuid andmebaasi on kavas aja jooksul ka suurendada.
Link inglise keelsele anmebaasile www.maainfo.ee...
- 23.11.2010 KALANDUSVÕRGUSTIK: FARNETi seminar "Tegevusgrupid äris"
16.-18. novembril toimus Hollandis Almeres FARNETi seminar „Tegevusgrupid äris: kohalikele kalatoodetele lisandväärtuse andmine”. Üritust korraldas Euroopa Komisjoni initsiatiivil FARNETi üksus koostöös Hollandi Põllumajandus-, Looduse ja Toidukvaliteedi ministeeriumi ja Flevolandi maakonnaga
Ürituse eesmärk oli pakkuda tegevusgruppidele praktilisi teadmisi ja oskusi meetme 4.1 kaudu kalandustoodetele lisandväärtuse andmise teemaliste tegevuste soodustamiseks ja arendamiseks. Semina
- 11.06.2010 KALANDUSVÕRGUSTIK: Valminud on "Eesti rannakalanduse arengusuunad" lõpparuanne
Valminud on Eesti kalanduspiirkondade arengustrateegiate kokkuvõttev analüüs "Eesti rannakalanduse arengusuunad". Analüüs sisaldab ülevaadet 8 kalanduspiirkonna arengustrateegiate koostamisest, hetkeolukorrast piirkondades, peamistest probleemidest ja vajadustest ning kalanduspiirkondade SWOT analüüside kokkuvõttet. Samuti on lõpparuandes kajastatud Eesti rannakalanduse arengu visioone ja eesmärke, tegevussuundasid ja nende eesmärke ning piirkondades toimuvat projektide valimise-, hindamisprotse