EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

POSTIMEES: Kuidas kalurist sai vähi kasvataja

Allikas: Postimees (Tartu)
3. detsember 2010. a

 Ühes Eestimaa kaugemas nur­gas, päris Venemaa piiri ääres Vasknarvas, kloostri juurest ümber nurga tegutseb mees nimega Vadim Ivanov. 2005. aastal pani ta PRIA toetuste abiga püsti vähikasvanduse, käesoleval aastal renoveerib Euroopa Kalandusfondi abiga oma kalalaevastikku.

Kuigi Ivanovi ettevõtte Peipus OÜ peamiseks tegevuseks on märgitud just kalapüük - Peipuse kalurid too­vad igal aastal Peipsi järvest välja kuni 250 tonni kala - on põnevam hoopis tagahoovis toimuv. Seal asuvad Peipuse vähitiigid, kus kahe valvsa lai­ka jälgimisel kasvab kümneid tuhan­deid igas vanuses jõevähke. Laikade valvet on vaja seetõttu, et muidu ei ta­ha vähk inimese toidulauale jõuda. Ni­melt armastab vähki ka ameerika naa­rits, kes enne koerte muretsemist Vasknarvas tihti maiustamas käis.

"Alguses meil oli taksikoer ja kui soomlased rääkisid naaritsamurest, siis ma imestasin väga - meil nad küll külas ei käinud. Aga siis taksikoer su­ri ja äkki avastasime, et vähke hakkab vähemaks jääma," rääkis vähikasvandust vedav Vadim, kuidas nad ameeri­ka naaritsad avastasid. Seejärel võeti platsi valvama kaks laikat, nemad pi­davat minkide vastu kõige tõhusamad olema.

Esiti paistab vähitiike kuus. Need on Soome süsteemi järgi ehitatud poolintensiivsed tiigid, kus vähid jaga­tud vanuse ja soo järgi. Ikka emased ja isased eraldi, muidu tuleb, nagu Vadim ütieb, suur "bardakk" Iga tiigi põhjas on kaks kihti geotekstiili ja nende va­hel kile, kõige peal aga kruus. Vesi tuleb torudest ning käib läbi filtri. Väh­kide püügiks on olemas spetsiaalsed korvid, kuhu vähk saab sisse roomata, kuid välja enam ei pääse. Kui aga kõik vähid on tarvis kätte saada, saab tiigi tühjaks lasta nagu vanni - tõmbad korgi eest, lased vee välja ja siis muud­kui korjad.

Looduslikumad tiigid

Lähemal vaatlusel selgub siiski, et tiike on rohkem. Veidi tagapool asu­vad u-tähe kujulised vähitiigid, mis vähikasvataja Vadimi sõnul ehitatud Rootsi süsteemi järgi ning on seega looduslähedasemad. Tiigid on sügava­mad ning nende vesi tuleb otse põhja­veest.

Tagumistesse, looduslikumatesse tingimustesse pääsevad aga vanemad vähid. Vadimi sõnul kulub müügikõlbuliku vähi kasvatamiseks 4-5 aastat. Esimese aasta vähid on neil esimestes tiikides, teise aasta vähid keskmistes, kolmanda aasta omad kolmandates ning alles siis pääsevad vähipoisid ja -tüdrukud sinna, kus tingimused on päris looduse sarnased.

Tegelikult ei ole Vadim Ivanov eel­kõige mitte vähikasvataja, vaid õppi­nud kalamees, kes Eesti ja eriti Soome - sest 90 protsenti vähkidest müüak­se just sinna - gurmaanide rõõmuks sattus üsna juhuslikult vähikasvatajaks. Leningradi merekooli ning Kali­ningradi tehnikainstituudi lõpetanud Vadim käis esiti ookeanidel kala püüd­mas ning peale Eesti iseseisvumist lõi koos vennaga kalapüügifirma Peipus OÜ. Algus oli raske, ent kui vedama saadi, jäi teotahet veel ülegi ning ven­nad mõtlesid, millega veel tegeleda võiks.

Tahtsid karpkala kasvatada

Nagu üks tõeline kalamees, pakkus Vadim, et luua võiks moodsa kalakas­vanduse ning "tagahoovi" soetatud hektaritel karpkala kasvatama hakata. Siis sai ta tuttavaks Jõgevamaa mehe Aarne Liiviga, kes oma Härjanurme talus samuti vähke kasvatab. "Tema ütleski meile, et hakake vähke kasva­tama," räägib Vadim. Karpkalade kas­vanduseks oleks Liivi hinnangul pida­nud kõik kümme hektarit üles kaeva­ma.

Eluaegne kalamees sai ümber veendud ning uurimistöö, mida ja kui­das Vasknarva vähikasvanduse rajami­seks tegema peaks, sai 2003. aastal al­guse. Kaks aastat hiljem ostis Peipus Härjanurme talust kümme tuhat pöid-laotsa suurust vähki. Iga vähk maksis viis krooni, sinna juurde veel käibe­maks. Nüüd varieeruvad täiskasvanud vähkide hinnad 45 kroonist 80 kroo­nini.

Täiskasvanud vähke toodab Peipus igal aastal 30 000-40 000 tükki, lähi­tulevikus on plaan see arv kasvatada 50 000ni, sest Vadimi sõnul soomlas­te huvi aina kasvab. Lisaks 90 protsen­dile, mis niigi Soome müüakse, läheb ka alles jäänust suur osa soomlastele, kes sõidavad lausa Vadim Ivanovi juurde kohale, et vähke saada. "Mõni tuleb ja ostab näiteks juubeliks sada tükki," kirjeldab mees.

Samas müüb Peipus ka nooremaid vähke ja sedagi tuhandete kaupa. Näi­teks möödunud aastal olevat vähid nii jõudsasti paljunenud, et kõigile oma tiikides ruumi ei jätkunud. Põhjaran­nikusse pandud kuulutuse peale tuli kohale inimesi näiteks Lõuna-Eestist, kes oma tiikidesse või järvedesse neid tuhande kaupa ostsid. Kokku müüdi nii ära seitse tuhat pisikest vähki.

Kala läheb Poolasse

Vahel ostab Peipuse käest vähke ka keskkonnaministeerium, kes neid siis jõgedesse lahti laseb, et vähke ka loo­duses leida oleks. 2009. aastal viidi Peipuse vähke näiteks Haapsalu lähis­tele Taebla jõkke, teab Vadim rääki­da.

Selleks aga, et vähid süüa saaksid ning ettevõttel elu sees püsiks, kuni vähikasvandusse tehtud investeerin­gud end ära tasuvad, on Peipuse mees­tel oluline jätkata ka kalapüügiga. Ena­mik kalasaagist müüakse küll Poola kaupmeestele, kes suure autoga Peip­si äärest kala kokku ostmas käivad, kuid see, mis alles jääb ja kohalikul tu­rul kaubaks ei lähe, purustatakse, külmutatakse ning söödetakse vajalikul hetkel vähkidele. Siin on Peipusel abiks oma sadam ning kohe käeulatuses asuv kala vastuvõtu punkt koos külm­kambritega. Mõlema ehitamisel olid abiks PRIA toetused.

Et vähk sööb kõike ja talvel läbi jää kalaga toitmine liiga keeruline, on vähikasvanduse 5,2 hektari suurusele alale istutatud ka lepapuud. Sügisel lendavad langevad lehed tiiki ning tal­vel saavad unised vähid nendega otse põhjas maiustada.

Meede 2.2. Sisevete kalandus

♦ EKFi meetme 2.2 raames on toe­tust saanud 10 projekti. Toetustest pooled sai OÜ Peipus.

♦ Toetusi on määratud 2 miljoni krooni eest, toetati kuni 60% abikõlbulikest kuludest.

♦ OÜ Peipus sai EKF meetme 2.2 raames toetust ligi 1,4 miljonit krooni.

Peipusel mure vaid tööjõu puuduse pärast

Euroopa Kalandusfondist saadud ra­ha eest on Peipus teinud investeerin­guid kokku kahe laeva ja kolme kalapaadi remondiks.

Ostetud ja paigaldatud on moo­tori ja sõuvõlli hüdraulikaajameid, mootori jahutussüsteem, veefilter, veepump, summuti jne. Peipuse oma­niku Vadim Ivanovi sõnul oleks lae­vade remont ilmselt edasi lükkunud, kui kalandusfondist toetust poleks saadud.

Kõikidel Peipuse kalalaevadel ja -paatidel töötab kokku üheksa kala­meest. Vadim Ivanovi sõnul oleks töö­tajaid juurde vaja, kuid neid pole liht­salt kuskilt võtta.

"Eelmine aasta, kui majanduskriis juba oli alanud, üritasime leida tubli­sid noori mehi, kelle me oleks alguses ise praktika käigus välja õpetanud ja siis tööle võtnud," rääkis Ivanov. Tema sõnul oleks noormeestele väljaõppe ajaks kindlustatud tasuta elamine, söök, väljaõpe ja perspektiiv hiljem tööle saada. Väljaõpet peaks Peipus pakkuma just seetõttu, et Vadim Iva­novi sõnul praegu kuskil kaluri ametit ei õpetata. "Ja see on ikkagi väga raske töö," tõdes mees.

Ometigi helistas huvilisi vaid kuus, kellest vaid neljaga mees kohtus. "Tu­lemus oli see, et kaks tuli kohale ja nendest üks kõndis kohe minema, kui ta aru sai, et alguses on ainult prakti­ka ja palka ei makstagi," selgitas Vadim Ivanov. Sellega, kes jäi, on ta aga väga rahul ning nimetab teda igati tubliks noormeheks.


Toetab Euroopa Liit

EUROOPA KALANDUSFOND

JÄTKUSUUTLIKU KALANDUSE HEAKS


Artiklisarja toetab Põllumajandusministeerium

Juuni 2021
Tagasi  Edasi
Maainfo
 

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 8/2021 (49)
EESTI LEADER LIIT: Eesti külad võtavad oma piirkonna arendamise enda kätesse
MAAELUVÕRGUSTIK: Mis on Euroopa Horisont?
ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU: Rohelise Jõemaa X suvemängud
VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: LEADER projektideks eraldati lisaraha
TARTUMAA ARENDUSSELTS: Kaardistati Tartumaa toiduvaldkonna tugevused ja kitsaskohad
LEADER infokiri 2021 (nr 8/94)
MAAELUVÕRGUSTIK: Eestis levinud nälkjad ja nende tõrjumise meetmed
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 12 (483)
PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Kanuuretk 2021
MTÜ PARTNERID ja MTÜ VIRUMAA MAHETOOTJAD: Mahetooraine Põhja-Eesti toidukultuuris
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri - mai 2021
EPKK: Infoleht nr 3/2021 - Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast

3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo