EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖPROJEKTID
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED

   

NÄDALINE: Põllumajanduse ja maaelu toetused peavad muutuma tõhusamaks

Allikas: Nädaline, Jaak Vitsur
18. detsember 2010. a

Kuidas olla kindel, et ei kor­duks nõukogude aja lõpuaastate olukord, kus toidukaupluste lettidel vedelesid eeskätt suitsuseapead, ivassi heeringad ja loomakondid, viinereid tohtis müüki panna alles pärast kella viit õhtul?

Kuidas vältida, et meie toidulaual ei valitseks kondi­jahust, sojaoast ja tärklisest kokku miksitud väärtusetu hakkliha ja keeduvorstid, loomarasvast keedetud juustud? Kuidas olla kindel, et ei korduks kolmekümne aasta tagune pilt väetise ja taimemürkidega ülekülvatud metsadest ja kinnikasvanud järvedest-jõgedest, saastatud maastikust?

Need on kolm suurt ülesannet, millele Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektoraadi (arusaada­vamalt öeldes Euroopa Liidu põllumajandusministeeriumi) arvates tuleb Euroopa Liidu järgmisel arenguperioodil (seitseaastakul 2014-2020) pöörata suurimat tähelepanu: elanike kindlustatus toiduai­netega, tervisliku toidu tagamine ja põllumajandusliku tootmise arendamine, vältides looduskeskkonna reostamist. Tavainimese suu läbi öelduna tähendab see, et jätkuks liha ja leiba.

Kolmapäeval, 15. detsembril kutsuski põllumajandusmi­nisteerium Jänedale kokku põllumajanduse ja maaelu katusorganisatsioonide esin­dajad järjekordsele ühisele nõupidamisele, et läbi arutada Eesti riigi seisukohti Euroopa Liidu Ühtse Põllumajandus­poliitika (CAP) kujundamises tulevikus.

Põllumajanduspoliitika

põhineb riiklikule sihipära­sele toetusrahastamisele, mis viiakse läbi kahes jaos (nn sambas): valdav osa toetusi makstakse otse põllumeestele tootmise arendamiseks ja väiksem osa muudele küla­de elukeskkonna paremaks muutmisega tegelejatele. Siia kuulub olulise ja ennast õi­gustanud tegevusvormina ka LEADERi programm.

Viimased aastad oleme olnud teinekord harjutatud mõttega, et ega Eestile olegi see põllumajandus nii hä­datarvilik, küll meie miljon inimest ikka sisseveetava toiduga söödetud saab. Nüüd­seks, nagu rõhutas Euroopa põllumajandusministeeriumi (suupärane nimetus) esindaja, on see aeg, mil räägiti kuh­jatud viljamägedest, pilgeni täis võiladudest ja külmutatud lihast pungil külmhoonetest, lõppenud. Põllumajandussaa­duste ülejäägid on kadunud, ÜRO toiduorganisatsiooni väitel suureneb lähema nel­jakümne aastaga nõudmine toiduainete järele ligemale poole võrra. Seepärast on taas (tuleb vanematele inimestele väga tuttav ette) eriti tõsiseks saanud vajadus toota rohkem ja paremat.

Igasugused senised põllumajanduse arengut piiranud tootmise piirmäärad ehk kvoodid (näiteks ka Eesti piimakvoot) kaovad lähiaastatel lõplikult.

Üle-euroopaliseks problee­miks on saanud, et toiduainete lõpphinnas on põllumehele jääv osa viimase paarikümne aastaga pidevalt vähenenud. Praegu saab poes müüdava toidu hinnast talunik alla veerandi, toidupood aga üle kolmandiku ja toidutööstuse ettevõte teise kolmandiku. Sellise tulude jaotamise suh­te ümbertegemine taluniku kasuks on Euroopa Liidu üks tähtsamaid ülesandeid, mil­leks tuleb ilmselt kasutada riiklikku kontrolli hinnaku­jundamise üle.

Selleks, et maal toodetaks jälle rohkem toitu, tuleb seal tagada töötegijatele ja elani­kele sobiv, hubane ja mugav ning elukvaliteedilt linnale mitte allajääv elukeskkond, milleks jätkuvalt kasutada ka Euroopa Liidu maaelu arengu investeeringu toetusi.

Euroopa Liidu ühtse põllu­majanduspoliitika tulevase seitseaastaku (2014-2020) eelar­ve põhiarvud pannakse kokku eelolevaks suveks, siis järgneb juba täpsem programmide ja meetmete väljatöötamine.

August 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
     

Päevakajalised asjad
Maainfo
EUROOPA MAAOMANIKE ORGANISATSIOON: Euroopa mesindusauhinna konkurssile oodatakse projekte kuni 31. oktoobrini 2014
PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS: Konkursi „Märka LEADERit 2.0“ nominendid on selgunud – valime rahva lemmiku!
EPKK ja MAALEHT: Aasta Põllumees 2020 nominendid
EUROOPA VÕRGUSTIK: Otsitakse eksperte maaelu pikaajalise visiooni #rural2040 töögruppi
ANNA OMA HÄÄL - Märka LEADERit 2.0 Rahva Lemmiku valimine avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Piirkonna areng (1)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Koostöö ja kaasamine (2)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Uuenduslik (3)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Keskkonna- ja kliimasõbralik (4)
EUROOPA KOMISJON: Maapiirkondade pikaajalise visiooni väljatöötamise tegevuskava ootab ettepanekuid kuni 9. septembrini
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 nominendid selgunud
MAAELUVÕRGUSTIK: LEADER suveseminar
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkursi "Märka LEADERit 2.0" tunnustusüritus

Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo