EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Sotsiaalne talupidamine kui üks põllumajanduse mitmekesistamise võimalusi

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
21. detsember 2010. a

Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevused hõlmavad ka liikmesriikide maaeluvõrgustike temaatilisi algatusi. Itaalia maaeluvõrgustik on algatanud lisaks metsanduse teemalisele arutelugrupile (loe Võrgukirjast nr 41) ka sotsiaalse talupidamise teemalise arutelugrupi. Maaeluvõrgustik on kaasanud Euroopa maaelu arengu võrgustiku korraldatud sotsiaalse talupidamise teemaga seotud seminaridele Eestimaa Talupidajate Keskliitu.

Sotsiaalne talupidamine (inglise keeles „Social farming“) on talupidamise üks vorme, kus lisaks talutoodete tootmisele pakutakse ka sotsiaalselt mahajäänutele (puuetega -, sõltuvustega-, raskustega inimestele) töövõimalust, et nad suhtleksid ja areneksid. Seda eelkõige sellepärast, et töö loomadega ja ka taimedega aitab näiteks puuetega inimestel elust aru saada ja neile rõõmu pakkuda. Kuid kindlasti aitab tekitada tööharjumust.

Sotsiaalse talupidamise mõistel ei ole üleüldist definitsiooni, kuid see hõlmab kõiki tegevusi, mis kasutavad põllumajanduslikke allikaid, et edendada sotsiaalseid teenuseid maapiirkonnas. Näiteks hõlmab see endas rehabilitatsiooni, ravi, elukestvat õpet ja teisi tegevusi, mis on seotud sotsiaalse kaasatusega. Näiteks inglased ütlevad, et sotsiaalne talupidamine on teraapiline talukasutamine.

Algatuse spetsiifilisem eesmärk on parandada maaelu arengu programmide rakendamist, et toetada sotsiaalset talupidamist ning tagada sisendid järgmise programmperioodi planeerimisse nii liikmeriikide kui ka Euroopa tasandil.

Sotsiaalne talupidamine on liikmesriikides üha suurema tähelepanu all. Ühest küljest on see põhjustatud sellest, et nähakse üha rohkem põllumajanduse ja maaelu positiivseid mõjusid inimese sotsiaalsele, psüühilisele ja vaimsele heaolule. Teisest küljest on see talunikele võimalus oma tegevust mitmekesistada ja suurendada oma rolli ühiskonnas.

Hollandis on sotsiaalne talupidamine kõige kiiremini arenenud põllumajandussektori mitmekesistamise valdkond. 1990ndate lõpust on Põllumajandusministeerium ja Tervishoiuministeerium teinud koostööd, et aidata kaasa hooletalude arengule. Kui 1998. a oli Hollandis 75 sotsiaalset talupidamist, siis 2008. a juba 839 hooletalu (inglise keeles „care farm“). Põllumajandustegevuse mitmekesistamine sotsiaalsete teenustega aitas 2006. a luua maapiirkonda juurde ligikaudu 600 uut töökohta.

Mitmes riigis on hooletalud eksisteerinud juba pikka aega, kuid neid ei ole eraldi määratletud, nende kohta puudub statistika ning need on tegutsenud mitteformaalselt.

Sotsiaalse talupidamise teemaline ümarlaud Eestis

8. detsembril 2010 korraldas maaeluvõrgustiku üksus koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga Pahklas Camphilli külas sotsiaalse talupidamise teemalise ümarlaua, kus osalesid Põllumajandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ning talupidajate esindajad. Kutsutud oli ka Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja ning järgmisel samalaadsel kohtumisel tuleb kaasata ka Töötukassa

Mõtteid, mis üles kerkisid, oli palju, näiteks see, kuidas vältida puuetega inimeste ära kasutamist odava tööjõuna või ainult toetuste kätte saamiseks. Ilmnesid ka sellised probleemid, et kui talu tegeleb suuremas osas sotsiaalse tegevusega siis ei ole võimalik saada põllumajandustoetust ja vastupidi. Üritati leida ka vasteid erinevatele inglise keelsetele terminitele nagu „green care“, „social farming“, „care farming“, kuid see ei olegi nii lihtne ja ühest vastet neile mõistetele selle arutelu käigus ei leitudki.

Eestis on sellist tegevust, mida võib sotsiaalseks talupidamiseks nimetada rakendatud, näiteks hipoteraapia talud, kus puuetega inimesed käivad ratsutamas. Hea näide on ka Pahkla Camphilli küla, kuid vajadus sellise tegevuse järgi on tunduvalt suurem. Sotsiaalne talupidamine saab toimida ainult mitmete erinevate osapoolte koostööl, sest paraku ei ole võimalik, et talupidaja on ka sotsiaaltöötaja, seega peab sotsiaalhoolekanne olema kaasatud sellise talu tegemistesse.

Edasiste suuremate tegevustena planeerib maaeluvõrgustik korraldada sotsiaalse talupidamise teemalise õppereisi tutvumaks heade näidetega selles valdkonnas mõnes teises riigis ning suurema foorumi, et erinevaid osapooli ning ka talupidajaid ja maaettevõtjaid rohkem kaasata.


LISAINFO:

  • Ülevaatlik dokument sotsiaalse talupidamise algatusest, koostaja Euroopa maaelu arengu võrgustik, september 2010  
  • Juhtumuuringud sotsiaalsest talupidamisest, koostaja Euroopa maaelu arengu võrgustik, september 2010  
  • 8. detsembril 2010 toimunud sotsiaalse talupidamise ümarlaud Pahla Camphilli külas - www.maainfo.ee...

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo