LÄÄNE ELU: Lihula ettevõtja ehitab suitsukalatsehhi |
Allikas: Lääne Elu, Kaire Reiljan
24. märts 2011. a |
Andres Habak lubab, et oma toodangu puhul ta suitsu ja soojaga ei koonerda
Lihula kalamees ja ettevõtja Andres Habak loodab, et jaanipäevaks annab tema rajatav suitsukalatsehh esimese toodangu.
Lihula kesklinna, vanasse paekivist laohoonesse suitsutsehhi rajamiseks sai Habaku firma OÜ Kipper Kala eelmisel aastal ligi 2,5 miljonit krooni (u 155 000 eurot) Euroopa Kalandusfondi toetust. Toetusrahast üle 1,3 miljoni krooni (u 83 000 eurot) kulub vana hoone renoveerimiseks, ülejäänu aga seadmete soetamiseks.
Peale külmutuse, kus hakatakse oma tarbeks kala tagavaraks hoidma, ja täisautomaatse suitsuahju, mis võimaldab nii kuum- kui ka külmsuitsu, tulevad tsehhi fileerimismasin ja vaakumpakendimasin. Habaku sõnul on inimesed tänapäeval laisad ega viitsi kala puhastada, sellest ka vajadus fileerimise järele. Vaakumpakendamine pikendab aga kala turustusaega.
Tsehhiga ühes hoones plaanib Kipper Kala tulevikus avada väikese poe, pakkumaks seal müügiks nii toorest kui ka suitsukala.
Vaja on suurt ahju
Praegu suitsutab Habak kala kodus olevas väikeses ahjus ja turustab nii värsket kui ka suitsukala Lihula kesklinnas asuvas kalakioskis. Ostjaid käib tal ümbruskonnast ja kaugemal tki — Varbla ja Raplani välja. „Sellega [väikese ahjuga] ei jõua suurt midagi ja talvel ei tee samuti," põhjendas ta vajadust suitsutsehhi järele.
Teise põhjusena nimetas ettevõtja saadaoleva suitsukala kehva kvaliteeti. Tema sõnul kipuvad kalasuitsutajad koonerdama suitsuja soojaga. „Kalal peab ikka värv olema ja suits peab seest läbi käima. Märjale kalale suits ega värv külge ei jää. Kui tahad korralikku maiku ja suitsu saada, tuleb kala ära kuivatada," selgitas Habak. Kipper Kala omanik ennustas, et kuu-poolteist kulub uue suitsuahju katsetustele, et katse-eksituse meetodil selgeks saada paras temperatuur jms. „Turg on nii tundlik, et kui kord kehva asja saavad, siis ei tule enam ligi," rääkis ta.
Andres Habak ei osanud veel öelda, mitu uut töökohta suitsukalatsehh Lihulale annab, kõik oleneb tootmismahust ja turust: „Toota on kõige lihtsam. Toota võid ju ööd ja päevad, aga mis sellest kasu on, maha tuleb ka müüa. Nurka seisma pole mõtet toota."
Siiski oli ta arvamusel, et üksi kõike teha ei jõua, sest vahepeal peab ka merel kalal käima. Suurema osa tsehhis suitsutatavat värsket kala plaanib kalamees ise püüda, kuid lisas, et ilmselt tuleb sisse osta ka välismaist külmutatud kala.
Praegu on kalureid vähe
Andres Habak, kellel on praegu 32 võrku ja 3 mõrda, on kalameheleiba söönud ligi paarkümmend aastat. Kui omal ajal oli Matsalu kandis kalamehi palju, siis praegu on järel vaid neli-viis, neistki osa nädalavahetuse kalamehed. „Matsalu laht on tegelikult suur, aga püüdjaid vähe. 1990. aastate lõpus oli meil sadamas 25 paati, praegu on kaks," rääkis Habak. Tema sõnul teevad kalameeste meele mõruks kormoranid ja looduskaitsjad.
Habaku hinnangul on looduskaitsjad kalavarude kaitsmisega liiale läinud ja ta peab vääraks ülepüügisüüdistusi. „Siin pole mingit püükigi, kolm kalurit terve lahe peale. Enne oli lahes 60 mõrda sees, nüüd tuleb kevade peale võib-olla kuus ja räägitakse ülepüügist," pahandas ta ja lisas, et kui kala on 15 aastat kaitstud, siis selle, aja peale oleks pidanud kolm põlvkonda kalu suureks saama. Kala pole aga ikka.
Samuti pahandab kalamehi kalade kudemise aja püügi-keeld Matsalu lahel, märtsist juunini, mis tähendab kaks kuud istumist, käed rüpes.
Habak leiab, et kalameestest suurem takistus kalade kudemisele on see, et kaladel on Matsalu lahest keeruline Kasari jõkke kudema minna—jõe-ots on kinni. „Ka kala ei taha sealt minna, kust on paha minna," ütles ta.
Ettevõtmisest saab Läänemaa kalandus kasu
Margus Medell, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuht:
Läänemaa rannakalureid, kes kala püüaks ja saaki ka töötleks, on väga vähe. Rohkem on neid turismiettevõtjate hulgas, kes omapüütud kala turistidele söögiks pakuvad. Enamik kalureid müüb aga oma saagi värskena maha.
Sellepärast mulle Kipper Kala algatus meeldib ja olen tema ettevõtmisega väga rahul - see on kindlasti praegu üks terviklikumaid ja kõige suurema mõjuga kalandusettevõtmisi Läänemaal. Oluline on tema loodav tootmismaht. Kui ta suudab mehitada kogu tootmise, võib sellest Läänemaa rannakalandustele palju kasu tõusta.
Projekti puhul peab olema 40% omaosalust, see annab usku, et äriplaan on vettpidav. Ilma toetuseta sellist investeeringut teha poleks võimalik.
Ettevõtjal on plaanis investeeringut edasi arendada: teha tulevikus kalakauplus, tõenäoliselt on võimalik hakata kala kuivatama. |
Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles