EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

Erinevate organisatsioonide esindajad ÜPP-st ja selle tulevikust (VIDEOD)

Allikas: Videolood ÜPP tuleviku teemalisel seminaril (6. aprillil 2011), intervjueeris Krista Kõiv ja filmis Erik Lööper, maaeluvõrgustik
12. aprill 2011. a

Maaeluvõrgustiku üksus uuris ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemalisel seminaril (6. aprillil 2011, Jänedal) osalenutelt nende arvamusi EL ühise põllumajanduspoliitika kohta - mis on hästi ja mida kindlasti võiks järgmisel perioodil muuta.

  • Jaak Herodes, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse aseesimees

Hea on see, et meil on Euroopa ühine põllumajanduspoliitika, mis ühisel turul seab ühised reeglid ja sekkumine riikide poolt on suhteliselt väike. Järgmisel perioodil peaksid kindlasti võrdsustuma toetustasemed, samuti peaks võrdsustama tingimusi väike- ja suurtootjate vahel. Selleks et säilitada maal sotsiaalset struktuuri ning pereettevõtteid, tuleks seada teatud piirangud suurtele tootjatele.

VIDEO:

  • Juhan Särgava, Eestimaa Põllumeeste Keskliidu president

Meeldib väga see, et on teatud ettearvatus kõigis regulatsioonides ja süsteemides. See annab kindlustunde, et kõik toimib. Järgmisesse perioodi vaadan kahte sorti ootustega: ühelt poolt peaksid meie toetustasemed liikuma EL keskmistele lähemale ning teiselt poolt ootan, et lihtsustuks bürokraatlik pool, samuti peaks muutuma lihtsamaks seadusandlus, et ka meie lihtne talumees sellest aru saaks.

VIDEO:

  

  • Aivar Niinemägi, Leader Foorumi eestkõneleja, PAIK

Mida on Leader andnud ühisele põllumajanduspoliitikale? Leader on sidustanud maaelu laiemalt, on tekkinud tugev alt-poolt üles tulev initisatiiv, on näha häid koostöö elemente kohalike omavalitsuste vahel ning järjest enam jõuab Leader ka põllumajanduslike teemadeni. Järgmiselt perioodilt ootan rohkem koostööd igal tasandil.

VIDEO:

 

  • Silvia Lotman, Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Ühine põllumajanduspoliitika keskkonna osas on hea, sest on palju meetmeid, mis on otseselt keskkonnakaitsega seotud, nt poollooduslike koosluste hooldamise toetamine. Samuti on tavapõllumeestele tutvustatud keskkonnameetmeid, kuidas tavapõllumajandust muuta keskkonnasõbralikumkas, see on hea sissejuhatus järgmiseks perioodiks. Selge on see, et nii maailma, Euroopat kui ka Eestit ootavad ees suured muutused, sest keskkonnaressursid on piiratud ning saastatus suureneb. Peame tegema kogu ühiskonnas päris suuri muutusi ning loodame, et ühine põllumajanduspoliitika suudaks neile küsimustele vastata ja suudaks  ülemineku keskkonnasõbralikumaks muutumise osas põllumajandustootjatele võimalikult pehmeks muuta.  Loodame, et keskkonnameetmed lähevad ÜPP-sse tõsisemalt sisse ning toimuks põllumeeste koolitus keskkonnateadlikkuse suurendamise osas.

VIDEO:

 

  • Ants Varblane, Eesti Erametsaliidu tegevdirektor

Mis on praeguses ühises põllumajanduspolitikas metsale head? Praeguses Eesti maaelu arengukavas on metsasektorile suunatud investeeringute toetus, saab hooldada noorendikke ning saab kasvatada tulevastele põlvedele head majandusmetsa. Samuti on hea, et Natura aladel olevatele metsadele on eraldi toetusskeem. Järgmise perioodi ettevalmistustes räägitakse palju toetuste rohelisemaks muutmisest, leiame, et ka mets on see, mis saab seda poliitikat muuta rohelisemaks. Kui täna räägitakse esimeses sambas otsetoetustest põllumajandsumaale, siis ei ole ju mingit takistust, miks ei võiks olla ühtset pindalatoetust heas keskkonnaseisundis olevale metsamaale.

VIDEO:

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo