EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

POSTIMEES: Õunapuud kasvavad ja mahlapress ootab (MAK meede 1.2)

Allikas: Postimees Online, Vilja Kohler
26. mai 2011. a

Pealetükkivad jänesed, õielõikajad ja mühinal kasvav hein ei riku Kaasiku mahetalu üsna suures õunaaias noore peremehe tuju. Õunu on alati saanud ja saab ka nüüd mahedalt kasvatada, kinnitab ta.

«Koduaias kasvab õun ju ilusti,» ütles Tartu vallas Soekülas asuva Kaasiku mahetalu peremees Ago Kaasik. «Minu lapsepõlvekodus ei pritsitud viljapuid kunagi, aga saaki ja ilusaid õunu sai ikka. Ja eks peale keemia ole ka teisi võimalusi, kuidas puhtaid õunu saada.»

Näiteks väetiseks saab kasutada komposti ja tuhka ning mõne taimehaiguse vastu aitab nõgese- või koirohuleotis.

«Muidugi on võimalik õunu mahedalt kasvatada,» oli ka 23-hektarise õunapuuaiaga tulundusühistu Vasula Aed juht Imbi Rohejärv päri. «Mu vanaisa ja vanaema sõid õunu, kuigi nende ajal polnud mürke ega mineraalväetisi. Aga vanaemal oli lehm, kes õunapuudele väetist tootis. Orgaanikata ei kasva ka tänapäeval midagi.»

Valitud sordid

Soekülla kolisid Tartus karastusjookide tehnoloogi ametit pidav Ago Kaasik ja tema geneetikakeskuse laboris töötav kaasa Riin kaks aastat tagasi. Perepoeg Kaspar sündis aasta hiljem.

Kaspariga pea sama vana on ka OÜ Kaasiku Mahetalu 1300 puukesega maheõunaaed, mida aitasid PRIAst saadud noore taluniku toetusega rajada sõbrad-talgulised. «Õunavärgindus ei võta nii palju aega ja jõudu kui tavaline maatöö, näiteks loomade pidamine,» ütles Ago Kaasik. «Kui on pere toetus, korralik aed ja hoiad majapidamise joone peal, siis on see mõnus tegevus, mis konti ei murra.»

Oma maheaeda valis ta kärntõve- ja puuviljamädanikukindlad sordid, näiteks «Krista», «Liivika», «Tiina» ja «Katre». Sealt ei puudu ka teada-tuntud «Martsipan», «Liivi kuldrenett», «Talvenauding» ja «Sõstraroosa».

Mullu võttis Ago Kaasik rendile ka Tabiveres 1980. aastate lõpus rajatud paarikümnehektarise õunaaia, kuhu on järele jäänud ligi 5000 õunapuud. Neist ligi veerand läbis läinud kevadel hoolduslõikuse noorenduskuuri ja õitseb tänavu külluslikult. Tänavu sealt veel maheõunu ei tule, sest kolmeaastane üleminekuaeg mahetootmisele saab täis järgmisel aastal.

«Siin kah maad jätkub, kuhu tulevikus õunapuid istutada,» lisas Ago Kaasik koduümbruse lagedaid välju vaadates. «Kõike annab teha, kui pere toetab ja sõbrad on mõnikord nõus talgutele tulema.»

Talu vanast maakivitallist säilinud ossa ehitas peremees noore taluniku toetuse abil õunahoidla. Hiljuti sai ta 12 120 eurot ehk ligi 190 000 krooni rahalist tuge Tartumaa Arendusseltsi kaudu väikeettevõtluse turgutamiseks mõeldud euroliidu Leaderi programmist.

Kodune mahlatsehh

Toetuse eest kerkib sajaruutmeetrine töötlushoone, kus hakatakse kaubandusliku välimuseta ubinatest mahla pressima. Hoonesse mahub ka ladu, kus saab hoida pudeleid ja kaste.

Purustaja ja õunapress on talus juba ootevalmis, töötlushoone ehitamine hakkab pihta lähiajal.

Maheõunadest ja -mahlast lahtisaamise pärast peremees ei muretse. Tänavu ostis ta maheõunu Raplamaa mahetootjalt. «Jaanuaris hakkasin neid Tallinna ja Tartu mahepoodides müüma ja veebruaris oli kõik otsas,» rääkis Ago Kaasik.

Põllumajandusameti andmetel tegutseb Tartumaal praegu 150 mahetootjat. Neist 8 peavad mahedaid õunapuuaedu. Juurde on tulemas veel 9 mahedat õunakasvatajat.

Ka Vasula Aed sätib üht osa oma vanast õunapuuaiast mahedaks. Pea 40 aastat Vasulas toimetanud Imbi Rohejärv on optimistlik.

«Mineraalväetiste looduslikke asendajaid jätkub ja ka kahjurite tõrjeks on ühe lõunamaa taime seemnetest mürk täitsa olemas,» ütles ta. «See pole küll odav, aga töötab hästi, proovisin järele.»


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meede 1.2 - Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse projekt TARTUMAAL 2009.a. Toetuse saaja: KAASIKU MAHETALU OÜ.  Toetuse suurus: 40 000 eurot.

Allikas: PRIA veebileht www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/noore_ettevotja_toetus_2009/ Info toetuse saajate kohta.

Detsember 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
      

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUMINISTEERIUM: Põllumajanduse kogutoodangu väärtus ületab esmakordselt miljardi euro piiri
LEADER infokiri 2019 (nr 16/71)
EESTI MAAÜLIKOOL: Aasta muld 2020 on erodeeritud muld
TARTU ÜLIKOOL: Noori oodatakse osalema äriideede võistlusel
MAAELUMINISTEERIUM: Kuulutatakse välja krahv Bergi innovatsioonikonkurss
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Talvisel omatoodangu laadal saad tuttavaks meie oma Hiiumaa toidutootjatega
KODUKANT LÄÄNEMAA: Meenutusi idee- ja kogemusreisist Muhu-ja Saaremaale
PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU: 10.aasta kogukonna projektid nüüd videoklipis
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Põlvamaa pärl 2019 on partnerluskogu liige
TTÜ: Energeetikateadlased - puidu osakaalu suurendamine fossiilkütustes on siiski üks lahendustest
Projekti EURAKNOS uudiskiri nr 6/2019
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri - november 2019

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo