UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: EL ühise põllumajanduspoliitika tulevikule suunatud konverentsil otsiti lahendusi tuleviku väljakutsetele
Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
21. juuni 2011. a

Eelmisel nädalal toimus Tartus konverents teemal „Eesti roll maailma toidusahvris - maaelu- ja põllumajanduse areng pärast 2013.a“, kus vaagiti põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid – maailma suurenev rahvaarv ja sellest tulenevalt ka suurem nõudlus toidu järele. Lisaks Eesti esinejatele, olid konverentsil ka välisesinejad Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektoraadist, Kopenhageni Ülikoolist, Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudist ja Iirimaa Tipperary Instituudist.

Konverentsi tervitussõnad andis edasi Riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva, kes tõi välja Eesti põllumajanduse peamised eesmärgid: Eesti inimese toidulaual oleks Eesti toit; toidukvaliteedi ja -koguste konkurentsivõimelisus maailma turul; toidutootmise keskkonnasõbralikkus. Kuid selle kõige kõrval tuleks vaadata kogu maaelu tervikuna.

Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektoraadi esindaja Sören Kissmeyer-Nielssen andis ülevaate EL ühise põllumajanduspoliitika kujunemisest ning järgmise programmeerimisperioodi (pärast 2013. a) ettevalmistamise hetkeseisust ja ajakavast. Järgmise perioodi põllumajanduspoliitika ettevalmistamisel liigutakse telgedepõhiselt lähenemiselt kuuele prioriteedile ning poliitika kujundamise põhialuseks on Euroopa 2020 strateegia. Euroopa Komisjoni esindaja rõhutas oma esitluse lõpus, et järgmise perioodi ettevalmistamisel ei ole tegemist, mitte revolutsiooni, vaid evolutsiooniga.

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel rääkis Eesti põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse võimalustest. Oma esitluses tõi ta välja toiduga kindlustatus tarbija seisukohast: kõik inimesed saavad igal momendil piisavalt toitu, mis on vastuvõetava hinnaga, ohutu ja tervislik, mis vastab toimumistavadele ja dieetilistele nõudmistele ning on toodetud keskkonna ja ühiskonnanorme arvestades. Põllumehe seisukohast tähendab toiduga kindlustatus, et saadakse keskkonnasäästlikult ja ohutult toodetud toidu eest piisavat sissetulekut ning ühiskond toetab lokaalset ja regionaalset toidutootmist. Mati Koppel tõi välja ka asjaolu, et toidunappus põhjustab sõdasid, mida illustreerib ilmekalt maailmakaart, kus on ära toodud kõige kiirema elanikkonna kasvuga piirkonnad (nt Liibüa, Liibanon, Afganistan). Eesti on heas olukorras, kuna meil on põllumaad inimese kohta kaks korda rohkem,kui maailmas keskmiselt.

Eesti esindaja ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juures Ruve Šank andis ülevaate ülemaailmse toiduga tagamisega seotud väljakutsetest ja Euroopa rollist. Esineja tõi välja kurva seiga praeguse olukorra kohta maailmas: 1 miljard inimest, kes nälgivad ja samal ajal ka 1 miljard inimest, kes on rasvunud; 2 miljardit inimest, kes on alatoidetud ning 2 miljardit inimest on ülekaalulised. Maailmas on olemas potentsiaali, et inimkond ära toita, kuid neid võimalusi ei suudeta ära kasutada. Maailma üldine suurem eesmärk toidutootmise valdkonnas on toota toitu seal, kus seda tarbitakse.

Seejärel said konverentsil osalejad valida kolme töögrupi vahel – igas töögrupis oli kaks ettekannet: üks välisesinejalt ja teine Eesti praktikult. Igal töögrupil oli töögrupi juht ning Eesti Maaülikoolist kokkuvõtte tegija, kes tegi pärast töögrupi kohta esitluse.

Töögrupp A – toiduga kindlustatus. Töögrupi juht oli Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potissepp ning kokkuvõtte tegija Ants-Hannes Viira Eesti Maaülikoolist. Töögrupi välisesineja oli prof. Kostas Karantininis Kopenhageni Ülikoolist ning Eesti esineja oli Olav Kreen. Töögrupi tulemusena leiti, et Eesti vajab ühtset toidustrateegiat, kus oleks välja toodud toidujulgeolekuga ja toiduohutusega seonduv, ekspordi lisandväärtuse kasvatamine ning toiduahela ühtsus ning väljendaks, mis on avalik huvi või ootus nende küsimuste puhul.

Töögrupp B – keskkond. Töögrupi juht oli Aleksei Lotman ning kokkuvõtte tegija Kalev Sepp Eesti Maaülikoolist. Töögrupi välisesineja Jana Polakova Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudist andis ülevaate keskkonnaalase avaliku hüve rollist toiduga kindlustamisel ning Eesti esineja Meelis Mõttus OÜ-st Lõunapiim tõi välja oma kogemused, kuidas nii põllumajandustootmise kui ka kõikide teiste tegevuste juures on ta alati arvestanud avalikku ja keskkonnalast huvi ja vajadust. Töögrupi töö tulemusena leiti, et toidujulgeolek ja keskkond ei ole omavahel vastuolus, vaid vaja on leida sünergia.

Töögrupp C – territoriaalne tasakaal. Töögrupi tööd juhatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ning töögrupi tööst tegi kokkuvõtte prof. Rando Värnik Eesti Maaülikoolist. Töögrupi välisesineja John Hannafin Tipperary Instituudist Iirimaalt andis ülevaate kohalikele ressurssidele lisandväärtuse andmise võimalustest eelkõige kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Eesti esineja oli Merle Vall, kes tegi praktilise esitluse kohalikust ressursist ja alternatiivsetest turustuskanalitest MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti ja Lõunakeskuse taluturg näitel. Töögrupi juht Roomet Sõrmus tõi välja peamised eesmärgid järgmiseks perioodiks, milleks on ühistegevus, inimressursi arendamine ning uuenduslikud lahendused (sh vana, mis täna tundub uus).

Konverentsi lõpetas Põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai, kes tõi välja mõtted, mis tekkisid konverentsi raames. Ei ole defineeritud, kas tegemist on toidukriisiga või toidutootmise võimalusega, kus põllumajandustootjad hakkavad saama oma toodete eest õiglast hinda. Esimesest töögrupist jäi kõlama, et põllumajandustootmisel on tulevikku. Teisest töögrupist jäi kõlama, et põllumajandustootmine ei saa olla suunatud vaid mahule, vaid tuleb silmas pidada ka keskkonda ning avaliku hüve tagamist. Kolmanda töögrupi märksõnad: kogukond, kogukonna areng, ühistegevus ja otseturustus. Eesti ettevõtjad hakkavad jõudma arusaamisele, et koos jõuab kaugemale.

Konverentsi korraldasid Maamajanduse infokeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Eesti Maaülikooliga.

LISAINFO:

  • Konverentsi veebileht, kust leiab nii esitlused kui ka videoülekanded – www.maainfo.ee/YPPkonverents
  • 14. Juunil Eesti maaülikoolis toimunud seminari „Eesti maamajanduse arengust“ esitlused leiab Maamajanduse infoksekuse veebilt - www.maainfo.ee...
  • Konverentsi meediakajastus Postimehes, 16. Juunil „Kliimamuutus soodustab Eestis toidutootmist“, autor Nils Niitra. Link uudisele - www.maainfo.ee...
« Tagasi