Innovatsioon põllumajanduses - LINC 2010 |
Allikas: Reve Lambur, Maaeluvõrgustiku üksus
30. mrts 2010. a |
15.-17. märtsil 2010 toimus Kirchbergis Austrias rahvusvaheline Euroopa Leader konverents LINC2010. LINC on Austria, Saksamaa, Eesti ja Soome Leader kohalike tegevusgruppide ja riiklike maaeluvõrgustiku üksuste algatus. Üritusest on saamas iga-aastane Euroopa Leader sündmus, kus on kombineeritud kogemuste vahetus koos spordi- ja kulinaariaüritustega. Ja kõik see on alguse saanud läbi alt-poolt tuleva initsiatiivi. LINC eesmärk on innovaatiliselt edendada võrgustumist ja kogemuste vahetamist Euroopa Leader alade vahel. 2012. a toimub rahvusvaheline Euroopa Leader konverents Eestis.
Austrias toimunud LINC konverentsi korraldas Austria kohalik tegevusgrupp Hohe Salve koostöös Austria maaeluvõrgustiku üksusega. Oodatud olid 3-liikmelised meeskonnad Euroopa erinevatest Leader kohalikest tegevusgruppidest. Kokku osales üritusel ca 150 inimest 12 erinevast EL liikmesriigist.
16. märtsil toimus konverents, mille teemaks oli „Innovatsioon maaelu arengus“. Päeva esimeses pooles tutvustati kokku nelja Leader programmist toetust saanud head projekti paralleelselt kahel erineval teemal ning seejärel toimusid arutelud väikestes töögruppides:
- põllumajanduslik innovatsioon ja turismi innovatsioon;
- kultuuri innovatsioon ja sotsiaalne innovatsioon.
Põllumajanduse innovatsiooni näitena esitleti Austria Leader kohaliku tegevusgrupi projekti, mille raames oli välja töötatud piirkondlik kaubamärk „Almenland“. Almenland tähendab tõlkes mägist põllumajandusmaad (mägikarjamaad ehk Alpi aasa). Kui 1995. aastal Leaderiga alustati, oldi vastakuti järgmise olukorraga: 12 kohalikku omavalitsust 12 500 elanikuga Alpi mägimaal Ida-Steiermarkis, kus peamisteks tegevusaladeks oli väikesemahuline põllumajandus ja metsandus, 1980-90ndatel toimus kõrgekvaliteedilise tööjõu ränne piirkonnast välja ja majanduslik olukord oli nõrk. Piirkonna tugevusteks olid kohalike inimeste teadmised traditsioonidest ja kultuuripärandist, ühenduste ja liitude hea organisatsiooniline struktuur ning kohalik käsitöö.
Projektile on Leader programmist toetust taotletud alates 1995. aastast. Alustati strateegia väljatöötamisega, eesmärkide määratlemise ja hindamisega. Esialgu puudusid kogemused toetuste taotlemise, kontrolli jms osas.
Leader+ perioodil alustati piirkondliku brändi väljatöötamisega ning otsiti majanduslik juhtpartner, kelleks sai Schirnhofer. Seejärel leiti peamine toode, mida reklaamida ja turustada, milleks oli veiseliha ning selle jaoks töötati välja kaubamärk ALMO. Loodi osaühing Almenland Marketing, milles 60% osalus on Schirnhoferil, 20% kohalikul Leader tegevusgrupil ning 20% turismiorganisatsioonidel. Eesmärgiks oli riiklik ja rahvusvaheline turuarendus ning Almenlandi (ja ALMO) ühine kaubamärk „Veiseliha piirkond“ (Beef Competence Region). Kaubamärgi Almo motoks on „Kvaliteet loodusest“, kogu tooraine tuleb 100% kohalikelt tootjatelt, kokku on 530 lepingulist partnerit (kokku ca 4300 veist aastas). Turustuskett hõlmab Almenlandi piirkonna veisekasvatajaid, tapamajasid, Schirnhoferit, 220 müügikohta ning lõpptarbijaid peamiselt Austrias ja Saksamaal. Veisekasvatajate peamised kohustused on, et loomad peavad veetma vähemalt 150 päeva aastas väljas ning talvine loomasööt peab tulema Almenlandi piirkonnast. Välja on töötatud käsiraamatud talunikele, tapamajadele, turustajatele ja müüjatele. Veisekasvatajale tagatakse stabiilne ja keskmisest kõrgem hind.
Järgmise tootena planeeritakse arendama hakata kõva juustu (hard cheese), millel on 6 kuud lastud valmida vanas hõbeda kaevanduses.
Kuid praeguseks on jõutud kogu piirkonna tervikliku turustamiseni, välja on töötatud kogu piirkonda tutvustav kaubamärk Almenland, kuhu kuulub nii turism, kohalik söök, vaba aja veetmise viisid, majandus, käsitöö, energia jne. Eesmärgid aastateks 2007-2013: tahetakse olla SLOW REGION (vastata aeglase toidu rahvusvahelistele kriteeriumidele), otsitakse kolme uut juhtpartnerit – energiaga varustamiseks, biomassi küttesüsteemide jaoks ning ühte turustusettevõtet, aastaks 2020 tahetakse olla looduspark, mis on CO2 vaba ning toimub GMO vaba piima tootmine.
Tegemist on väga hea näitega pikaajalisest strateegilisest planeerimisest. On aru saadud Leaderi olulisusest kohalikule piirkonnale ja ka seda, et Leader programmi rakendamine on pikaajaline protsess, mitte rahastamisvahend 5-10 aastaks.
Töögrupis arutleti samalaadsete kogemuste ja peamiste edufaktorite üle ning leiti, et oluline on alustada ühe toote ja ühe koostööpartneriga ning leida see õige toode. Väga oluline faktor on leida ja kaasata õiged inimesed, oluline edufaktor on ka julged ja riskialtid ettevõtjad. Leaderi jaoks on vaja liidrit (nii inimest kui ka organisatsiooni/ettevõtet) ning igaüks piirkonnas peab aru saama, et ta on osa piirkonnast.
Peamised edufaktorid on pikaajaline ja hästi läbi töötatud strateegia ning kannatlikkust selle elluviimisel!
Töögrupis osalejate kommentaarid:
Üllar Padari, Hiidlaste Koostöökogu juhatuse esimees: „Minule andis see veelkordse kindlustunde, et koostöökogu poolt heaks kiidetud projekt Hiiumaa mahepõllunduse strateegia väljatöötamiseks on väga õige tee“. Hiiumaa põllumajandusmaastikul on juba ammu probleemiks olnud lihakarja kasvatamisel loomade tapmisvõimaluste puudumine. Ühe projektina on heaks kiidetud ka piiratud toorainetingimustes tapamaja rajamise võimaluste uurimine. Kuigi viimase teostamise võimalused käsitlevad pelgalt toimetamist lammastega ja ühe skeptikuna on ka Üllar väljendanud nende kahe projekti teatavat ebakõla, võib siiski saadud kogemustele tuginedes nentida, et neid kahte projekti õigesti käsitledes nad pigem täiendavad teineteist.
Jaak Vitsur, Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht: Eduka laiaulatusliku programmi aluseks on ühelt poolt hästi läbi uuritud ja väljaselgitatud tegelik vajadus, teiselt poolt aga ka reaalselt hinnatud võimalused vajaduse rahuldamiseks. Tsehhimaa esindaja nentis, nende juures pidurdab innovatsiooni ja koostööd tugevasti suured erimeelsused põllumajanduslike suurtootjate ja väiketalunike vahel. Raplamaal on põllumajanduslik innovatsioon ilmnenud uues turustamismudelis – veebruaris 2010 avatud Rapla Talupoes, mis pakub värsket, kvaliteetset, kohalikku ja mitte ketipoodide standardkaupa. Kui pood ennast õigustab, taotleb ettevõtja laiendamiseks LEADER toetust.
LISAINFO:
- Almenland näite esitlus töögrupis
- LINC2010 ürituse veebiosa, sh ürituse pildid Maamajanduse Infokeskuse veebil www.maainfo.ee...
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles