Samal teemal veel:

Uudised

• 09.06.2021  MULGIMAA AREDNUSKODA: Mulgimaa Peremäng on värske Mulgi Värk märgi omanik
  MTÜ Mulgimaa Arenduskoja juhatus andis välja järjekordse Mulgi Värk märgi ning seda Mulgimaa Peremängule. Mulgimaa Peremäng on 2015. a. alguse saanud lõbus igasuvine koguperemäng, mille käigus on võimalik külastada erinevaid Mulgimaa külasid, talusid, kogukondi, ettevõtteid ja looduskauneid paiku. Igale ajaloolise Mulgimaa kihelkonnale on pühendatud oma päev, mille sisustavad erinevad mängupunktid. Mängijaid võtavad vastu särasilmsed külaelu eestvedajad, töökad talupidajad, elustiili ettev
• 07.06.2021  MAABLOGI: Kuidas aidata tarbijal teha paremaid toiduvalikuid?
  Eestis süüakse liiga vähe täisteratooteid ja köögivilju ning liiga palju küllastunud rasvhappeid, suhkrut ja soola sisaldavaid toite. Tasakaalustamata toitumine soodustab ülemäärase kehakaalu teket ja haigestumist mitmesse mittenakkushaigusesse, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, osa vähkkasvajaid ja II tüüpi diabeet. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2020. aasta uuringu andmed näitavad, et rohkem kui pooled kõigist 16–64-aastastest vastanutest on kas ülekaalus või rasvunud. Ku
• 03.06.2021  MAABLOGI: Euroopa Liidu kvaliteedimärk aitab tõsta toote konkurentsivõimet
  Kuna Euroopa Liidus on palju konkreetse päritoluga hinnatud toidutooteid ja toite, on järk-järgult loodud geograafiliste tähiste süsteem, mis võimaldab ettevõttel toodet ebaõiglase konkurentsi eest kaitsta. Viimati registreeriti geograafilise tähisena näiteks Eesti "Sõir". Millised Euroopa Liidu kvaliteedimärgid on olemas, kui palju on geograafilisi tähiseid registreeritud ning kuidas see turgu mõjutab, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarend
• 28.05.2021  MAAELUVÕRGUSTIK: Innovatsioonifarm Austrias
  Uued tehnoloogiad vajavad ka uut teadmist, kuidas protsesse kasutusele võtta. Austrias on väikesed eritüübilised põllumajanduslikud ettevõtted, kõrge keskmine vanus ja madal põllumajanduslik ettevalmistus. Samas tulevad peale teadlaste väljatöötatud uued lahendused mis vajavad uusi kompetentse ja oskuseid. Kuidas valida välja just konkreetsetesse oludesse sobiv tehnoloogia? Kuidas parandada tootmise majandamist? Paljudes riikides on sellisteks protsesside toimimise katsetamiseks ja esitleiseks l
• 27.05.2021  PIIMAKLASTER: söödakulude optimeerimise iseõppepäev
  Piimaklastri tellimusel on loodud söödakulude majandusliku optimeerimise mudel, mida piimatootmisettevõted ja nende nõustajad saavad kasutada abivahendina söötmist puudutavate otsuste langetamisel. Piimatootmise kuluefektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks peaks söödaratsiooni koostamisel olema eesmärk söödakulude minimeerimine (st erinevate võimalike söötade seast soodsaima ratsiooni koostamine) erinevate väljalüpsi tasemete juures, võttes samal ajal arvesse loomade energia- ja toitainetevaj
• 27.04.2021  MULGIMAA ARENDUSKODA: Mulgi märgi kandjate read said taas täiendust
  MTÜ Mulgimaa Arenduskoja juhatus andis välja järjekordsed Mulgi märgid kohalikele ettevõtjatele. Seekord pälvisid Mulgi märgi Tõrva vallas tegutsevad Eesti ühed suurimad maasikakasvatajad – Puide Talu OÜ ja Frago OÜ. Puide Talu OÜ ja Frago OÜ maasikate kasvupind on kokku üle 50 hektari ning nende maasikapõllud asuvad Puide külas Valgamaal. Tegemist on maasikakasvatajatega, kes väärtustavad kodumaises puhtas looduses kasvatatud marju ning hindavad Mulgimaa kultuuri ja traditsioone. Koo
• 20.04.2021  MAABLOGI: Välistööjõu kasutamise peamised reeglid
  Maaeluministeerium koondas kokku peamised reeglid põllumajandusettevõtjatele välistööjõu kasutamiseks. Maablogis avaldatud juhendis loetletud punktid kehtivad aprillikuu keskpaiga seisu arvestades. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
• 20.04.2021  MAABLOGI: Seemnete tellimine postiga - millega tuleks arvestada?
  Juba teist kevadet on maailmas levimas koroonaviirus, mistõttu on paljud inimesed kolinud linnast maale ning soovivad ise kasvatada köögivilju oma toidulaua rikastamiseks. Kuna aianduspoed on praegu kinni, on hakatud kasutama võimalust tellida seemned internetist. Veebipoodide laia seemne- ja taimevaliku tõttu võib igaühes tärgata uudishimu ja ostusoov, et katsetada oma koduaias huvitavaid taimeliike. Võib aga juhtuda, et osa kaugemalt tellitud seemnetest või taimedest posti teel koju ei jõuagi,
• 15.04.2021  MAABLOGI: Lõviosa Euroopas tarbitavast toidust on pestitsiidivaba
  Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud pestitsiidijääkide aruande kohaselt ei sisaldanud 2019. aastal suurem osa Euroopas söödavast toidust pestitsiidide toimeainejääke või sisaldas neid piirnormide piires. Analüüsitulemuste põhjal hindas EFSA pestitsiidide toimeainete jääkide saadavust toidu kaudu ning jõudis järeldusele, et 2019. aastal analüüsitud toiduainetega tõenäoliselt terviseriski ei kaasnenud, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist
• 15.04.2021  MAGIC: Tehniliste kultuuride andmebaas
  Tehnilised kultuurid võivad pakkuda rikkalikult taastuvat lähteainet kõrge lisandväärtusega biopõhiste kaupade (nt bioplastid, biokütused, biokemikaalid, farmaatsiatooted, biokomposiidid jne) ja bioenergia tootmiseks. Enamik neist on mitmeotstarbelised põllukultuurid, mis pakuvad võimalust toota mitmeid lisandväärtusega biotooteid ja bioenergiat. Tehniliste kultuuride kasvatamist toidutootmiseks sobimatul maa-alal on pidevalt pakutud alternatiivina, et vähendada konkurentsi maakasutuses ning
• 13.04.2021  MAABLOGI: Jätku toidule! - Eesti toidutootjad said mullu edukalt hakkama
  Maaeluministeeriumis äsja valminud põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. aasta ülevaade näitab, et eestimaalaste toiduga varustamisel tulid siinsed toidutootjad koroonapandeemia kiuste küllaltki edukalt toime. Ülevaate võtab Maablogis kokku Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna peaspetsialist Marje Mäger. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
• 09.04.2021  MAABLOGI: Toidu säilimisaja määramise käsiraamat - hea abivahed toidukäitlejale
  Toidu säilimisaeg on osa tarbijale antavast toidualasest teabest. Säilimisaja ja säilitamistingimused määrab toidu tootja, töötleja, valmistaja või pakendaja. Abistamaks käitlejat toidu säilitamisnõuete määramisel, on koostatud käsiraamat "Toidu säilimisaja määramine". Juhendist annab ülevaate Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli toidu- ja tootmishügieeni professor Mati Roasto. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata
• 05.04.2021  MAABLOGI: Euroopa Liit piirab tööstuslike transrasvhapete kasutamist
  Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mida leidub osas toitudes looduslikult, kuid mis võivad tekkida ka tööstuslikul töötlemisel, nt õlide ja rasvade kuumutamisel kõrgel temperatuuril või osalisel hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel. Kuivõrd tööstuslikud transrasvhapped suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise ja II tüüpi diabeedi riski, otsustas Euroopa Liit piirata alates tänavu 1. aprillist nende kasutamist. Transrasvhapetest ja kehtima hakkavatest piirangutest annab üle
• 29.03.2021  EMESI OÜ: Mesilasteraapia tuba - uuendus mesindusvallas
  Maaeluvõrgustiku 2020. aastal läbiviidud konkursile "Märka LEADERit 2.0" laekus palju põnevaid projekte, mida tahame ka meie lugejatele lähemalt tutvustada. Kodukant Läänemaa piirkonnas tegutsev Emesi OÜ projekt "Mesilasteraapia tuba" on hea näide sellest, kuidas mitte loorberitele puhkama jääda. Pidev uuendusmeelsus, avatud mõtlemine ja toodete/teenuste variatsiooni laiendamine on toonud edu. Pikkade traditsioonidega meetootmine - aga mitte ainult!
• 26.03.2021  MAABLOGI: Kasvatame tomateid aknalaual või rõdul
  Puuduv kasvuhoone pole takistuseks, tomateid saab kasvatada ka aknalaual või rõdul. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender jagab rahvusvahelise puu- ja köögivilja-aasta puhul näpunäiteid alustavatele tomatikasvatajatele. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
• 24.03.2021  ARUKAD KÜLAD: Euroopa Liidu maapiirkondade kontseptsioon, probleemid ja väljavaated
  Euroopa Parlament on pannud kokku ülevaate, kus vaadeldakse arukate külade kontseptsiooni, probleeme ja väljavaateid ELi maapiirkondades. Dokumendis on pandud kokku arukate küalde teemat puudutav info, loetletakse teabeallikad ja rahastamisvõimalused, vaadeldakse poliitraamistikku ning tehakse kokkuvõte lähtudes poliitikatest ja sidusrühmade seisukohtadest. Briifing toob muu hulgas esile arukate külade ja LEADERi seosed, tuginedes Euroopa maae
• 24.03.2021  EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri märts 2021
  Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses märtsikuu numbris: 2030. aasta digieesmärgid: gigabit kõigile, 5G kõigis asustatud piirkondades Komisjon esitas visio
• 23.03.2021  MAABLOGI: Mahepõllumajanduse trendid maailmas ja Euroopas
  Mahetootjate arv nii Euroopas kui ka kogu maailmas on tõusuteel. Lisandub uusi põllumaid, töötlejaid ja importijaid ning järjepidevalt kasvab tarbijate nõudlus mahetoodangu järele. Lisaks näeb Euroopa Komisjon strateegia "Talust taldrikule" raames ette, et aastaks 2030 on 25% Euroopa põllumajandusmaast mahemaa. Kuidas selle eesmärgi suunas liigutakse ning millised on mahepõllumajanduse trendid maailmas ja Euroopas, sellest annab ülevaate Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist A
• 12.03.2021  MAABLOGI: Puu- ja köögivilja-aastal proovi ise tomatit kasvatada
  Päevasüdant soojendav märtsipäike teeb aina kõrgemaid kaari taeva all, mis aiandussõpradel näpud kihelema ajab. Akna all on kohati küll hanged, aga tühjad aknalauad täitugu nüüd sobilike anumatega, sest tomatite ettekasvatamise aeg on käes. Rahvusvahelisel puu ja köögivilja-aastal jagab Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender näpunäiteid, mille alusel sobivaid tomatisorte valida. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikal
• 10.03.2021  MAABLOGI: 2021. aastal maaparanduse investeeringutoetuse saamiseks stardi juba märtsis
  Alates 2015. aastast toetatakse ettevõtjaid ja mittetulundusühinguid "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" raames 43 miljoni euroga, et korrastada maaparandussüsteeme ja suurendada sellega maatulundusmaa viljelusväärtust. Ka 2021. ja 2022. aasta sügisel on võimalus toetust taotleda. Tänavu on plaanis toetust anda 7,6 miljonit eurot. Maaparanduse investeeringutoetusest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Reena Osolin. Loe l
• 09.03.2021  MAAELUVÕRGUSTIK: Virtsul on aruka küla strateegia
  Eelmisel suvel valiti Virtsu Euroopa Komisjoni rahastatud arukate külade rahvusvahelisse arenguprogrammi "SmartRural21". Antud projekti eesmärk on julgustada ja toetada Euroopa külasid kasutama uuenduslikke meetodeid ja strateegiaid oma piirkondade arendamisel. Programmis osaleb 21 küla üle Euroopa, kes kõik panevad kokku ka oma aruka küla strateegia. Peale vähem kui pooleaastast ettevalmistusperioodi on Virtsu alevik saanud kaante vahele Virtsu Aruka Küla strateegia, mis koondab piirkonna a
• 03.03.2021  Piimatoodete biorafineerimistehase kavandamine
  Piimatööstustes tekib vadakuvalgu tootmise kõrvalsaadusena aineid, mida nimetatakse vadakupermeaadiks WP ja (pärast laktoosi ekstraheerimist) delaktiseeritud vadakupermeaadiks DLP. Nendel piimatööstuse kõrvalsaadustel pole tõhusaid ja usaldusväärseid kõrvaldamise viise. Projekt AgriChemWhey tegeleb nende kõrvalsaaduste muutmisega lisaväärtusega toodeteks - täpsemalt L-piimhappeks, polüpiimhappeks, inimtoiduks mõeldud mineraalideks ja biopõhiseks väetiseks.
• 01.03.2021  SmartAgriHubs projektikonkurss
  Projekti SmartAgriHubs raames korraldatakse projektikonkursse. Konkursid RESTART & EXPAND avati 8. juulil 2020. Projekte on võimalik esitada kuni 28. juulini 2021. Esitatud projekte hinnatakse mitmes osas ning neid saab ka alustada erinevatel aegadel. Konkursside eesmärk on laiendada olemasolevat SmartAgriHubsi võrgustikku täiendavate töörühmadega ja edendada innovatsioonikatsete elluviimist. Koostöö uute ja olemasolevate digitaalsete innovatsioonikeskuste (Digital Innovation Hubs, DIH) ja
• 25.02.2021  LÕUNA EKSPRESS: Abja-Paluoja Mulgimaal sai täna ametlikult soome-ugri kultuuripealinnaks (Mulgimaa Arenduskoda)
  Abja-Paluojast Mulgimaal sai 2021. aasta ametlik soome-ugri kultuuripealinn, võttes tiitli üle Baškiirias asuvalt Miškani külalt. Pidulik avaüritus Mulgimaa pealinnast, Abja- Paluojalt jõudis täna, otseülekande vahendusel, 25 miljoni soome-ugrilaseni üle maailma. Avaüritusel viidi soome-ugri kultuuripealinna sümbol-lind tsirk, Abja-Paluoja raamatupoe aknale. Toimus hõimurahvaste muusika kontsert ning oma tervitussõnad ütlesid teiste hulgas president Kersti Kaljulaid, kultuuriminister Anne
• 17.02.2021  MAABLOGI: 2021 on rahvusvaheline puu ja köögivilja-aasta - näpud mulda!
  ÜRO Peaassamblee on kuulutanud 2021. aasta rahvusvaheliseks puu- ja köögivilja-aastaks, mille eesmärk on tõsta teadlikkust puu- ja köögiviljade kasulikkusest meie toidulaual. Miks puu ja köögiviljad on head ja kuidas meist igaüks võiks sel aastal midagi ise kasvatada, kirjutavad maablogis ministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Galina Jevgrafova ja avalike suhete osakonna nõunik Iiris Saluri. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allika
• 16.02.2021  MAAELUVÕRGUSTIK: Arukad külad on hoos
  Euroopa Komisjoni algatatud arukate külade lähenemine on elavdanud paljusid Euroopa maapiirkondi. Arukalt tegutsemine, arvestades kogukonna vajaduste ja piirkonna eripäradega, on tänapäevase arendustegevuse võtmeks. Arukate külade teemal on viimasel ajal palju toimumas. Nii Euroopas ja ka Eestis tegutsetakse selle nimel, et maapiirkonnad oleksid elujõulisemad, pakkudes maaelanikele täisväärtuslikku elu- ja ettevõtluskeskkonda.
• 12.02.2021  EIP-AGRI: Intervjuu Ando Eelmaaga "Minimaalne süsinikujalajälg"
  Põllumajandus ja kliimamuutused on tihedalt seotud. Põllumajandus on küll kasvuhoonegaaside allikas (10% inimtegevuse koguheitest), kuid samal ajal on sellel suur potentsiaal siduda ja säilitada süsinikku taimedes, puudes ja mullas. Paljud põllumajandusettevõtted ja projektid tegelevad süsinikubilansi optimeerimisega ja aitavad seega kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele. Kloostrimetsa talu eestvedaja Ando Eelmaa tegutseb minimaalse süsinikdioksiidi jalajälje põhimõttel, mis on ettevõttele too
• 12.02.2021  MAABLOGI: Kala kõlab hästi!
  Eestis kui mereriigis on kala olnud alati oluline toidulaua rikastaja. Me oleme olnud siin Läänemere kaldal üsna kõvad kalasööjad, aga viimastel aastatel oleme oma suurele kalaarmastusele tuntavalt järele andnud. See ei pea nii jääma. Eesti elanike kalatarbimise harjumustest ning muutustest, kirjutab Maablogis hiljutistele uuringutele ja värskele "Kala kõlab hästi" kampaania ideele toetudes Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Kairi Šljaiter
• 10.02.2021  MAHEKLUBI: mahemess ja kongress 2021
  17.-19. veebruaril toimub veebis maailma suurim mahemess ja kongress BIOFACH/VIVANESS 2021 eSPECIAL. Kongressi programmis on palju huvitavaid seminare, kogu programmiga saab tutvuda siin: https://www.biofach.de/en/biofach-congress/programme Mõned teemasoovitused: 17. veebruar Policy Day: 25% European Land in Organic by 2030 World of Organic Agriculture The European Market for Organic Food at BIOFACH eSPE
• 09.02.2021  MTÜ PIIMAKLASTER: Söödakulude optimeerimise mudel
  Euroopa Liidu Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi FADN (Farm Accountancy Data Network) 2018. aasta andmed näitavad, et piima tootmisele spetsialiseerunud ettevõtetes oli söötade kulu koresööda sööjatele keskmiselt 180 eurot ühe tonni piima kohta, sh ostusöötade kulu oli 92 eurot ühe tonni piima kohta. Seega moodustab söötade kulu enam kui 50% piimatootmisettevõtete kuludest. Piimandussektori peale kokku on aastas söötade kulu 144 mln eurot, sh ostusöötade kulu 74 mln eurot. Samal ajal s
• 08.02.2021  SAKSAMAA: Mahepõllumajanduslikud näidisettevõtted
  Saksamaal tegutseb üle 23 000 põllumajandusliku ettevõtte vastavalt mahepõllumajanduslikele juhistele. Saksamaa põllumajanduse ja maaeluga tegelev ministeerium kinnitas nendest 290 tunnustatud mahepõllumajanduse näidisettevõtteks. Need ettevõtted on aastaid tegutsenud mahepõllumajanduse kriteeriumide järgi ja peaaegu kõik on ka mahepõllundusühistu liikmed. Näidisettevõtted avavad oma uksed ava
• 03.02.2021  MAAELUVÕRGUSTIK: Arukad külad PROJEKTID & ALGATUSED
  Arukad külad on juba praegu olemas! Oleme koondanud Eesti maapiirkondade arukate külade teemalised projektid ja algatused, mida on tegelikkuses kindlasti rohkem, kui meie lehel. Enamik kogutud projektidest on saanud toetust Eesti maaelu arengukava LEADER meetmest, kuid välja on toodud ka algatusi, mis pole toetust saanud. Kõik need ägedad ettevõtmised on inspireerivad ja julgustavad. Arukalt tegutsevas külas muutuvad väljakutsed võimalusteks! Kui teate projekte või tegev
• 02.02.2021  EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri jaanuar 2021
  Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses jaanuarikuu numbris: Veebipõhine töötuba - võrgu kasutusevõtuga seotud institutsionaalsed aspektid DG Connect korral
• 26.01.2021  MTÜ PIIMAKLASTER: Mastiidi kiirtesti MAVAS arendus
  Millist probleemi projekt lahendab? Mastiit ehk udarapõletik on piimalehmade levinuim haigus, mis põhjustab terves maailmas suurt majanduslikku kahju eeskätt suurenenud ravikulude, saamatajäänud piima ning lehmade enneaegse karjast välja praakimise tõttu. Eesti piimakarjades on igal aastal ligikaudu 45 000 mastiidi juhtumit ning seetõttu on see siingi levinuim piimaveiste haigus. Erinevad tõvestavad mikroorganismid ehk patogeenid võivad nisajuha kaudu sattuda ühte või mitmesse udaraveerand
• 25.01.2021  PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET: Mahepõllumajandusliku toodangu andmed tuleb esitada 1. veebruariks
  Mahepõllumajanduse valdkonnas tegelevatel ettevõtjatel tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada 2020. aasta andmed 1. veebruariks. Mahetootjatel tuleb esitada üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal ehk mahepõllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuride, seente ja katmikkultuuride saagi kogused, mitteharitavalt alalt korjatud taimede ja seente kogused, üleminekuaja läbinud loomadelt ning lindudelt saadud looma- ja linnukasvatussaaduste kogused ning mesilasperedelt saadud mesindussaadu
• 19.01.2021  MAAELUVÕRGUSTIK: Tomatist tehtud pakend
  Tomatitaimedest tomatite pakend Lõuna-Hollandis info koondas Agnes Kivistik, Maaeluvõrgustik Hollandis nimetatakse suuri aianduslikke regioone, kus kasvatatakse taimi, puid, lilli, lillesibulaid ja köögivilju, rohesadamateks (greenports). Euroopa juhtiv rohesadam ja maailma suurim aiandussektor asub Lõuna-Hollandis. Piirkond on paljude aastate jooksul olnud Euroopa viie suurima toidueksp
• 17.01.2021  EUROOPA PROJEKTID: Agroökoloogia ja mahemajandus
  Organic Eprints on rahvusvaheline avalik arhiiv materjalidele, mis on seotud mahepõllumajandusliku toidu ja põllumajanduse uurimisega. Arhiiv sisaldab elektroonilisi terviktekste koos bibliograafilise teabe, kokkuvõtete ja muude metaandmetega. Samuti pakub see mahepõllumajanduse uurimistöö raames teavet organisatsioonide, projektide ja rajatiste kohta. Efficient Carbon, Nitrogen and Phosphorus cycling in the Europea
• 08.01.2021  MTÜ MAHEKLASTER: Mahepõllukultuuride leheväetised ja nende kasutamise kasvufaasid
  Millist probleemi projekt lahendab? Tegevuse eesmärk oli välja selgitada sobivaimad mahepõllumajanduses lubatud leheväetised ja töötada välja Eesti oludele sobiv kasutustehnoloogia. Turule tuleb järjest rohkem erinevaid mahetootjatele lubatud leheväetisi ja tootjate huvi nende kasutamise vastu on suur. Samas on leheväetamise kogemused, eriti põllukultuuride osas, vähesed nii meil kui ka teistes riikides. Projekti tulemused Leheväetamine on üks samm efektiivse maheviljelusse sobiva t
• 08.01.2021  OÜ GURMEEKLUBI: Mahetoodangul põhineva teisese tooraine väärindamine gurmee-toidukontsentraatideks
  Millist probleemi projekt lahendab? Toiduainete toodangu maht vastab üldjoontes elanikkonna bioloogilistele vajadustele, kuid toidu ebaühtlase kättesaadavuse tõttu kannatab maailmas kuni miljard inimest nälja all. Eriti suur on defitsiit valkude, sealhulgas loomse proteiini osas. Teisest küljest ei ole loomsete valkude tootmine loodussäästlik, sest selleks kulutatakse maailmas suures koguses sööta. Näiteks 1 kg kondiga liha tootmiseks, milles on u 25% valku, kulub sõltuvalt loomaliigist kesk
• 08.01.2021  ALLEW MAGUSAMEISTER OÜ: Külmpressimis-meetodil valmistatud mahebatoonide tehnoloogia ja tootegrupi väljatöötamine
  Millist probleemi projekt lahendab? Nii mahetootjate arv kui ka mahepõllumajandusmaa pindala on Eestis viimase kümnekonna aasta jooksul märgatavalt suurenenud. Mahetoodangu tarbimine on üha kasvav trend, mille taga on ühelt poolt inimeste elatustaseme tõus ning teisalt huvi ja teadlikkuse kasv toidu toiteväärtuse, päritolu ja toorme kasvatustingimuste osas. Üha enam eelistavad tarbijad osta ka kodumaist toitu, seejuures pööratakse tähelepanu ka tooraine päritolule. Lisaks elavdab kodumaise
• 07.01.2021  MAABLOGI: 2021 ja 2022 – üleminekuaastad uuele ühisele põllumajanduspoliitikale
  Kuigi 2021. aastal algab Euroopa Liidu uus seitsmeaastane (2021–27) eelarveperiood, nihkub uue, reformitud EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamine veel edasi. Seetõttu kujunevad 2021. ja 2022. aasta nn üleminekuaastateks, kui jätkatakse perioodi 2014–2020 ÜPP elluviimist, kasutades selleks algselt uue ÜPP kaheks esimeseks aastaks ette nähtud rahalisi vahendeid ning valmistades samal ajal paralleelselt ette uue ÜPP rakendamiseks vajalikke dokumente ja rakendusmehhanisme. Sellest anna
• 04.01.2021  EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri detsember 2020
  Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses detsembrikuu numbris: Avalik konsultatsioon lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi hindamise ja läbivaatamise kohta
• 30.12.2020  MTÜ PIIMAKLASTER: Karjaterviseprogrammi väljatöötamine koos juurutamisega kaasnevate karjatervise muutuste ja majandusliku mõju hindamisega
  Millist probleemi projekt lahendab? Eesti piimaveisefarmid on valdavalt intensiivsed tootmisettevõtted, kus kasutatakse uuenenud tehnoloogiaid. 2017. a peeti ligikaudu 70% Eesti piimalehmadest farmides, kus on 300 või enam looma. Seoses sellega on muutnud ka veterinaarteenuse iseloom. Lisaks haigete loomade ravimisele peavad loomaarstid ennetama ja tõrjuma haigusi karja, mitte üksiklooma tasandil. Valikute mitmekesisuses tuleb farmeril koostöös loomaarstiga langetada mitmeid otsuseid, mis p
• 29.12.2020  MAABLOGI: 20 aastat väljamakseid PRIAst - 4 miljardit eurot valdkonna arengu toetamiseks
  Tänavu 20. tööaastat tähistav PRIA jõudis detsembrikuus uue teetähiseni, mil põllumeestele väljamakstud toetused ületasid 4 miljardi euro piiri. Ülevaate PRIA tegevusest ja toetuste maksmise ajaloost annab Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt. Loe lähemalt Maablogist Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
• 10.12.2020  ARUKATE KÜLADE TÖÖRIISTAKOMPLEKT (lisatud uut infot)
  Tutvu Arukate külade portaalis oleva tööriistakomplektiga, kust leiad poliitilise kokkuvõtte sellest, kuidas toetada arukaid külasid praegusel programmperioodil ja tulevase ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames. Tööriistakomplektis olevad materjalid on välja töötatud Euroopa maaeluvõrgustiku (ENRD) Arukate Külade temaatilise töögrupi töö tulemusena. ENRD Arukate külade temaatilise töögrupi töö on kestnud kolm aastat, keskendudes suutlikkuse suurendamise abivahendite loom
• 08.12.2020  MAABLOGI: Mida tuleb teada toitu internetis müües?
  E-kaubanduse näol on tegemist jaemüügiga või selle osaga. Oma olemuselt erineb see klassikalisest jaemüügist vaid selle poolest, et tarbija ja müüja pole ostu-müügi hetkel samas kohas ning tegevus toimub näiteks veebiplatvormil või veebipoes. E-kaubandust võib kohata väga erinevates kanalites. Kõige levinum e-kaubanduse platvorm on ettevõtte ehk toidukäitleja loodud veebipood. Lisaks toimub e-kaubandus ka ostu-müügi portaalides, erinevatel ühisplatvormidel, sotsiaalmeediakanalites ja ka mobiilir
• 03.12.2020  EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri november 2020
  Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses novembrikuu numbris: Fiiber (fiber) on kõige energiatõhusam lairibatehnoloogia Europacable'i 2017. aastal algatatud uu
• 26.11.2020  MAAELUVÕRGUSTIK: Vaata arukate külade seminari salvestust!
  13. novembril toimus Jänedal arukate külade seminari "Arukas küla - tuleviku küla". Seminaril osalesid külade ja piirkondade esindajatele ning ka LEADER tegevusgruppide esindajad. Ürituse eesmärk oli tutvustada juba olemasolevaid arukaid ettevõtmisi Eesti maapiirkondades ning rääkida tuleviku plaanidest. Ürituse kohta rohkem infot leiab SIIT. Seminaril osalejatelt küsiti, mis iseloomustab kõige paremini arukat küla, siis kõige olulisemak
• 23.11.2020  SAKALA: Leiger LK on ravimuda vallas Eestis suunanäitaja (Mulgimaa Arenduskoda)
  Viljandis osaühingu Leiger LK salongis on juba mõned aastad pakutud väekat mudamassaaži. Nüüd on ettevõttel ka ravimuda arenduskeskus, mis tegutseb Mustivere külas. See on piisav põhjus pärjata ettevõte maakonna ettevõtlusauhindade jagamisel parima toote või teenuse kategoorias. Ravimuda, mis salongis kliendi nahale jõuab, on välja toodud Hiiumaa lähedalt Kärdla lahe maardlast. «Muide, seal on muda ökoloogiliselt kõige puhtam. Mitte minu jutu järgi, vaid teadusuuringute alusel. Ja see on omad
• 19.11.2020  MAAÜLIKOOL: Lihaveiste heaoluprotokoll, poollooduslike koosluste söödabaas
  Rakendusuuringute programmi uuring: „Aastaringselt välitingimustes peetavate lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta“ projekti juht Peep Piirsalu, Eesti Maaülikool. Loe aruannet pikk.ee veebilehel SIIT (pdf) Lihaveiste heaoluindikaatorite väljatöötamise, testimine ja heaolu hindamise etapis oli töö üldiseks eesmärgik
• 19.11.2020  MAABLOGI: Antibiootikume kasuta vastutustundlikult - nii vähe, kui võimalik, ja nii palju, kui vajalik
  Mikroobide resistentsus antibiootikumide suhtes on nii Eestis kui ka mujal maailmas üha tõsisem probleem. Probleemi keerukuse, piiriülese mõõtme ning suure majandusliku koormuse tõttu ei piirdu selle mõju mitte üksnes raskete tagajärgedega inimeste ja loomade tervisele, vaid sellest on saanud ülemaailmne tervishoiuprobleem, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Piret Aasmäe. Loe lähemalt MAABLOGIST Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidat
• 30.10.2020  EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri oktoober 2020
  Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses oktoobrikuu numbris: Euroopa Ühendamise Lairiba Fond jätkab edusamme investeeringute ja kapitali kogumisega Euroopa Ü
• 28.10.2020  MAAELUVÕRGUSTIK: Maal elamise päev - nii omadele kui ka külalistele!
  Kuu aega tagasi, 26. septembril teistkordselt toimunud maal elamise päeva sõnum oli: "Tule ja vaata, kuidas elatakse maal - päriselt!" Osales 18 maaomavalitsust 11 maakonnast ning kokku tehti sel päeval üle 17 000 külastuse, mida on ligikaudu sama palju, kui eelmisel aastal, kuid kuna osalevate valdade arv oli väiksem, siis keskmiselt oli külastuste arv valla kohta 1000 inimest, mis on kaks korda enam, kui eelmisel aastal. Kellele see päev on mõeldud? Maal elamise päev on mõ
• 21.10.2020  MAAELU: Väikeses koguses mahetoodete müük muutub tulevikus lihtsamaks
  Riigikogu maaelukomisjon arutas eelnõu, mille järgi ei pea väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale müüva isiku ettevõttel tulevikus enam olema temalt seni nõutud tunnustust, kuid ta peab oma tegevusest teavitama tulevast põllumajandus- ja toiduametit. Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm avaldas lootust, et muudatus annab mahedat toitu kasvatavatele talumeestele võimaluse keskenduda oma põhitööle, kuna enam pole vaja tegeleda sertifikaadi taotlemise
• 20.10.2020  VAATA VEBINARI: Arukad maapiirkonnad 21. sajandil
  Euroopa Piirkondade ja linnade nädala raames toimus 13. oktoobril arukate külade teemaline vebinar "Arukad maapiirkonnad 21. sajandil". Vebinaril käsitletakse Euroopa Komisjoni "Arukad maapiirkonnad 21. sajandil" (Smart Rural 21) projekti tegevusi, mis tähistab ühtlasi arukate külade kontseptsiooni rakendamise uue etapi algust. Projekti eesmärk on edendada arukate külade lähenemise kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus, nii kohalikul, kui ka poliitilisel tasandil. Projekti valiti osalema 17 kül
• 15.10.2020  MAABLOGI: Tervislikuks toitumiseks ei piisa ainult hulga toidu kokkuostmisest - Ülemaailmne toidupäev
  Reedel, 16. oktoobril tähistatakse ülemaailmset toidupäeva, mis on ühtlasi ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 75. aastapäev. Sellega seoses heidab maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Galina Jevgrafova pilgu FAO ühele olulisele iga-aastasele aruandele, "Toiduga kindlustatuse ja toitumise olukord maailmas" ("The State of Food Security and Nutrition in the World"). Aruanne keskendub toidusüsteemide muutmisele taskukohase tervisliku toitumise huvides.
• 09.10.2020  MAABLOGI: Toidu ohutu valmistamise juhend - kellele ja milleks?
  Toidu valmistamine kätkeb endas mitmesuguseid ohte, millele käitleja ei oska alati tähelepanu pöörata. Toiduohutus ei tähenda üksnes hügieeninõuetest kinnipidamist, vaid kujutab endast tervet süsteemi, kus tuleb tähelepanu pöörata väga erinevatele aspektidele. Kuna kõigi toidukäitlejate soov on pakkuda maitsvat ja ohutut toitu, siis on nende abistamiseks valminud juhend pealkirjaga "Ohutu toitlustamine - toidu ohutu valmistamise juhend", kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsi
• 06.10.2020  POSTIMEES: Külamehed võtsid labidad kätte ja hankisid kiire interneti
  Võrumaal pakuti kiire interneti soovijatele ühendust 6000 – 13 100 euro eest, ettevõtlikud külamehed tegid aga suurema osa tööst ise ära ja said vilka neti poole hinnaga. "Tegutsema tõukas kevadine koroonakarantiin," seletas Rõuge vallas Läti piiri ääres asuva Vastse-Roosa elanik Andu Pugast. "Tütre pere elab muidu Šveitsis, aga oli parasjagu Vastse-Roosa külas ja ei pääsenud enam Zürichisse tagasi. Väimehel olid e-konverentsid ja muud tööasjad, lastel e-õpe - neli inimest vajasid kiiret intern
• 02.10.2020  EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri september 2020
  Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses septembrikuu numbris: Euroopa Liidu olukord: komisjon kutsub liikmesriike üles edendama kiiret võrguühendust ja töötama välja ühise lähenemisviisi 5G-võrkude kasutuselevõtuks
• 29.09.2020  POLLUMAJANDUS.EE: Maal Elamise päev innustas Eesti valdade tänaseid ja tulevasi elanikke
  Laupäeval teistkordselt toimunud Maal elamise päeval külastas omavalitsuste asutusi, külamaju, ettevõtteid ja sündmusi üle 17 000 inimese, kelle seas olid nii valdade elanikud ise kui ka maale elama asumist kaaluvad linnainimesed üle Eesti. "Oleme loonud õige platvormi, mida näitab valdade tagasiside. Kasvanud on nende külastajate arv, kes tulid valla tegemisi uudistama just väljastpoolt. Mitmed äsja kolinud pered kasutasid päeva selleks, et tutvuda vallas pakutavate teenustega ja luua esmaseid
• 23.09.2020  LÄÄNE ELU: Kersti Kaljulaid: kes on tuulepargi vastu, tulgu Virtsu
  President Kersti Kaljulaid ütles neljapäeva õhtul Lääne Elule antud intervjuus, et Eestis ei pöörata tähelepanu regionaalarengule ja seetõttu annavad heitunud inimesed oma hääle paremäärmuslastele. Kersti Kaljulaid, olete terve päeva Lääneranna vallas ringi käinud. Kas teid ka miski üllatas? Tegelikult praegu üllatas mind Smart Rural 21 projekt, kuhu Virtsu on end murdnud, sest konkurss oli tihe ja projekt ei ole lihtne. Loogiliselt mõeldes on see täitsa õige, sest Virtsu on üks väheseid
• 22.09.2020  VIRTSU ARENGUSELTS: President Virtsus
  17. septembri õhtupoolikul külastas Virtsut Vabariigi President proua Kersti Kaljulaid. Rääkisime koolist ja kogukonnast, Virtsust kui arukast külast, loodusturismist ja ettevõtlusest, linnusest ja mõisatallist, kultuuri- ja seltsielust. Arenguseltsi eestvedaja Jüri Mõniste sõnul oli tore kuulda, et linnusest võiks saada meie tõmbenumber. Mingu need teed ja sillad Saaremaa suunal kust tahes. Samuti peaks Puhtu tähtsust piirkonna jaoks jätkuvalt rõhutama, sest tee mööda looduskaunist kait
• 16.09.2020  MAAELUVÕRGUSTIK: Maal elatakse päriselt - oma silm saab kuningaks 26. septembril!
  Üle-eestiline külastussündmus, mille sõnumiks on "Tule ja vaata, kuidas elatakse maal - päriselt!", toimub teistkordselt septembrikuu viimasel laupäeval kell 11-16. Külastajaid ootavad 18 maaomavalitsust üheteistkümnest maakonnast: Harjumaalt: Anija vald, Kose vald, Raasiku vald Hiiumaa vald Jõgevamaalt: Jõgeva vald Läänemaalt: Lääne-Nigula vald
• 15.09.2020  MAAELUVÕRGUSTIK: Virtsu küla tegutseb oma aruga
  12. septembril kogunesid Virtsu piirkonna elanikud mõttetalgutele, et koguda nägemusi ja ideid Virtsu aruka küla strateegiasse. Mõttetalgud toimusid Virtsu koolimajas ja kokku osales üritusel üle 30 inimese. Tore, et Virtsu areng huvitab nii nooremaid, kui vanemaid ning igaüks neist võttis arutelust aktiivselt osa. Virtsu valiti Euroopa Komisjoni algatatud arukate külade arenguprogrammi, mille eesmärk julgustada ja pakkuda tuge piirkonna arendamiseks aruka
• 14.09.2020  MAABLOGI: Millest sõltuvad toidukaupade hinnamarginaalid
  Toidukaupade hinnamarginaalide jaotus aitab iseloomustada tarneahela toimimise tõhusust, eri lülide turujõudu ja ettevõtete kasumlikkust turutingimuste muutumisel. Kuna toidutarneahela lülidel on väga erinev turujõud, on oluline jälgida, et keegi ei kasutaks ebaausaid kauplemistavasid ning et põllumajandusturgude kriiside mõjud jaotuksid toidutarneahela lülide vahel ühtlaselt, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspet
• 10.09.2020  ENRD: Arukad külad Poolas: ideed toetuste kujundamiseks tulevastes ÜPP strateegiakavades
  See ülevaade tutvustab ideid, mida esitleti ENRD 11. arukate külade temaatilise töögrupi koosolekul. Keskendudes ideedele, kuidas kujundada arukate külade toetusmeetmeid tulevases Poola ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavas. Poola on üks riikidest, kus on juba tehtud tulevase ÜPP strateegiakava planeerimisel märkimisväärseid samme, et töötada välja arukate külade tugiraamistikku. Korraldusasutus
• 26.08.2020  EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri august 2020
  Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses augustikuu numbris: Võrguühenduse väljakutsed maapiirkondades Inimkond muutub digitaalselt üha sõltuvamaks. Üha enam elust vajali
• 21.08.2020  MAABLOGI: Toidukontroll peab põhinema terve toiduahela riskide hindamisel
  Maaeluminister Arvo Alleri kutsel külastas augustis Eestit Saksamaa föderaalse riskihindamise instituudi (BfR) president dr Andreas Hensel, kes soostus meiega jagama omi mõtteid ja kogemusi toiduohutuse ja toidukontrolliga seonduvates küsimustes ning pakkuma rahvusvahelist tausta värskematele arengutele Eesti toidukontrollis. Loe maablogist vestlust professor Henseliga, mida juhtis ministri nõunik Ruve Šank. Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
• 21.08.2020  ERR: Virtsu alevik pääses 16 Euroopa aruka küla sekka
  Virtsu alevik on üks 16 Euroopa külast, mis pääses enam kui 700 kandidaadi seast osalema väikestele kogukondale mõeldud aruka küla projektis "Smart Rural 21".* Eestist ükski teine kandideerinud asula valituks ei osutunud. Nüüd ootab kohalikku kogukonda pooleteistaastane mentortugi ja rahvusvaheline koostöö, et luua arenguprogramm, mis aitaks leida uusi lahendusi ettevõtluse meelitamiseks, muudaks Virtsu turistidele atraktiivsemaks ja aitaks säilitada elu maapiirkonnas, vahendas "Aktu
• 19.08.2020  MAAELUVÕRGUSTIK: Virtsu tahab saada arukaks külaks
  Virtsu valiti Euroopa Komisjoni rahastatud arukate külade arenguprogrammi. Tegu on projektiga, mille üldeesmärk on toetada ja julgustada külasid kogu Euroopas kasutama uuenduslikke meetodeid ja strateegiaid oma külade arendamisel. Pakkudes küladele eksperttuge, infomaterjale, inspiratsiooni, suhtlusvõrgustikku ja osalust arukate külade teemalistel üritustel. Programmis osalemine suurendab piirkonna nähtavust ja annab hoogu juurde arukale tegutsemisele.
• 10.08.2020  ENRD: Arukad külad ja maapiirkondade digitaalne ümberkujundamine
  See temaatiline ülevaade on üks ENRD väljatöötatud materjalidest, et abistada korraldusasutusi ja maapiirkondade sidusrühmi arukate külade algatuste kavandamisel ja rakendamisel erinevates valdkondades. Dokumendi keskmes on digitaalse ümberkujundamise edendamine külades ja maapiirkondades. Väljaanne tugineb varasemale ENRD arukate külade temaatilise töögrupi koostatud lühikirjeldusele "Kuidas tagada, et digitaalsed str
• 31.07.2020  PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS: Konkursi „Märka LEADERit 2.0“ nominendid on selgunud – valime rahva lemmiku!
  Põllumajandusuuringute Keskus PRESSITEADE 31.07.2020 Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Maaeluministeeriumiga algatas veebruaris konkursi „Märka LEADERit 2.0“, et tuua esile Eesti maaelu arengukava 2014­-2020 LEADER toetusmeetme parimad projektinäited. Üle-eestilisele konkursile laekus kokku 80 projekti, millest hindamiskomisjon valis välja 16 nominenti. Parimad kuulutatakse välja 11. augustil 2020 Jänedal toimuval tunnustusüritusel. Ootame kõiki osa võtma rahva lemmiku valimisest. Oma
• 24.07.2020  MAABLOGI: Kuidas on värske puu- ja köögivilja turustamisnõuded seotud päritolu ja usaldusväärsusega?
  2020. aasta kevad erines eelmistest, mõjutamata siiski värske puu- ja köögivilja müügihooaja algust. Maikuu alguses ilmusid taas turgudele ja välimüügilettidele esimesed maasikad Kreekast ja arbuusid Iraanist. Eesti kliimast tulenevalt oli siinsetel kasvatajatel võimalik siis tarbijale pakkuda vaid maasikaid katmikalalt ehk kiletunnelist, kus kvaliteetse lauamarja saamiseks on nii tööd kui ka kulusid võrreldes lõunapoolsete riikide tootjatega oluliselt rohkem. Sellest tulenevalt on mitmekordne k
• 23.07.2020  MAABLOGI: Kas toit muutub taskukohasemaks ja tootmine tulusamaks?
  16. juulil 2020 avaldati Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (OECD-FAO) koostöös valminud põllumajanduse ülevaade aastateks 2020-2029, milles kajastub hinnang peamiste põllumajandussaaduste toodangu, tarbimise ja kaubandusnäitajate muutustele järgneva kümne aasta jooksul. Kas toidutootmises on oodata olulisi muutusi ja millised on Covid-19 mõjud? Avaldatud ülevaadet refereerib Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- j
• 15.07.2020  MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Piirkonna areng (1)
  Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond koostöös Maaeluministeeriumiga kuulutas veebruaris 2020 välja Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme parimate projektide leidmiseks konkursi "Märka LEADERit 2.0". Konkursi eesmärk oli esile tõsta ettevõtjaid, organisatsioone, eestvedajaid ja LEADER tegevusgruppe, kes on LEADER-meetme toetuste abil viinud ellu olulisi piirkonna arengule kaasa aitavaid tegevusi. Samuti näidata LEADER-meetme panust Eesti maaelu are
• 14.07.2020  MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Uuenduslik (3)
  Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond koostöös Maaeluministeeriumiga kuulutas veebruaris 2020 välja Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme parimate projektide leidmiseks konkursi "Märka LEADERit 2.0". Konkursi eesmärk oli esile tõsta ettevõtjaid, organisatsioone, teostajaid, eestvedajaid ja LEADER tegevusgruppe, kes on LEADER-meetme toetuste abil viinud ellu olulisi piirkonna arengule kaasa aitavaid tegevusi. Samuti näidata LEADER-meetme panust Eest
• 14.07.2020  MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Keskkonna- ja kliimasõbralik (4)
  Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond koostöös Maaeluministeeriumiga kuulutas veebruaris 2020 välja Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme parimate projektide leidmiseks konkursi "Märka LEADERit 2.0". Konkursi eesmärk oli esile tõsta ettevõtjaid, organisatsioone, teostajaid, eestvedajaid ja LEADER tegevusgruppe, kes on LEADER-meetme toetuste abil viinud ellu olulisi piirkonna arengule kaasa aitavaid tegevusi. Samuti näidata LEADER-meetme panust Eest
• 14.07.2020  MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Parimad LEADER rahvusvahelised koostöö projektid (6)
  Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond koostöös Maaeluministeeriumiga kuulutas veebruaris 2020 välja Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme parimate projektide leidmiseks konkursi "Märka LEADERit 2.0". Konkursi eesmärk oli esile tõsta ettevõtjaid, organisatsioone, teostajaid, eestvedajaid ja LEADER tegevusgruppe, kes on LEADER-meetme toetuste abil viinud ellu olulisi piirkonna arengule kaasa aitavaid tegevusi. Samuti näidata LEADER-meetme panust Eest
• 08.07.2020  ENRD: Pilootprojekti "Arukad öko-sotsiaalsed külad" lõpuaruanne on valmis
  Nüüdsest on saadaval Euroopa Parlamendi algatatud "Arukate öko-sotsiaalsete külade" pilootprojekti lõpparuanne. Pilootprojekt tõi välja palju näiteid küladest, kus tegeletakse juba praegu erinevate algatustega, et lahendada tekkinud väljakutseid ja parandada elanikke elukvaliteeti. Pilootprojekti tulemused on olulised, sest neid saab kasutada ELi arukate külade konseptsiooni arendamisel ka edaspidi. Projekti raames toodi välja palju näiteid kül
• 06.07.2020  EIP-AGRI: Eesti Maheklaster
  MTÜ „Eesti maheklaster” loodi 2015. aastal eesmärgiga viia ellu projekte mahepõllumajandussektori arengu toetamiseks Eestis. 2017. aastal käivitati Eesti maaelu arengukava 2014-2020 koostöömeetme (M16) raames toetatav viieaastane tegevuskava „Innovatsioon mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses”, kus katsetatakse uuenduslikke ja kergesti rakendatavaid tehnoloogiaid põllukultuurides ja köögiviljatootmises, et suurendada tootmise efektiivsust ja tootlikkust. Kava eesmärk on suurendada ka majandusl
• 06.07.2020  MAABLOGI: Toimiv kaubavahetus tagab ohutu ja taskukohase toidu kõigile
  Maailmas leviv COVID-19 pandeemia on sundinud riike haiguse leviku kontrollimiseks võtma kasutusele erinevaid meetmeid, mis avaldavad muu hulgas mõju ka majandusele ja rahvusvahelisele kaubavahetusele. Seekordses blogipostituses on luubi all kriisi ajal kasutusele võetud kaubandusmeetmed, mille seast torkavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) värske raporti põhjal eriti silma ekspordikeelud. Kriiside ajal kehtestatud erinevatest piirangutest ja nende mõjust kirjutavad maablogis maaeluminist
• 30.06.2020  Maablogi: Mis on piim ning millal ei tohi toodet piimaks nimetada
  Mis on piim, miks taimseid jooke ei tohi piimaks nimetada ning kas, kus või millistele toodetele on tehtud erandeid, kirjutab maablogis Maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo peaspetsialist Kalev Karisalu. Loe lähemalt Maablogist Blogipostitusi meediaväljaannetes jagades ja avaldades palume viidata allikale.
• 26.06.2020  ENRD: Tutvu projektikonkursi "Inspireeriv maaelu 2020" võitjatega (lisatud ka konkursil osalenud Eesti projektid)
  Euroopa Komisjoni põllumajanduse volinik Janusz Wojciechowski kuulutas 25. juuni õhtupoolikul toimunud veebipõhisel tseremoonial välja ENRD "Inspireeriva maaelu 2020" võitjad. Nende auhindadega tunnustatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatud kõige inspireerivamaid algatusi, mis näitavad maaelu arengu poliitika panust maapiirkondade kliimameetmete ja biomajanduse edendamisel. 2020. aasta võitjad on: Biomajandus: Brickz - looduslik pinnaseparandus Kliima
• 25.06.2020  ENRD: Euroopa maaeluvõrgustiku projektikonkursi "Inspireeriv maaelu 2020" nominendid
  Euroopa maaeluvõrgustik (ENRD) korraldas juba teist aastat järjest "Inspireeriva maaelu" teemalise projektikonkursi. Seekordne konkurss keskendus biomajanduse ja kliima teemalistele projektidele, mis on saanud toetust Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) perioodil 2014-2020. Konkursile sai esitada projekte kolme kategooriasse Biomajandus Kliimamuutuste leevendamine Kliimamuutustega kohanemine Konkursile esitati kokku 71 projektinäidet. Projektide tase oli
• 19.06.2020  MAAELUMINISTEERIUM: Maaelu arengu toetused aitavad COVID-19 mõjusid leevendada
  18. juunil toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus koos majandus- ja sotsiaalpartneritega arutati arengukava muudatusettepanekuid ning kiideti heaks arengukava 2019. aasta seirearuanne. Arengukavasse lisatakse uus meede – erakorraline ajutine toetus põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele põllumajandustootjatele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE). „COVID-19 kriisi tõttu ära langenud turustusvõi
• 17.06.2020  MAABLOGI: Koolikava soodustab tervislikku toitumist ja suurendab teadlikkust põllumajandusest
  Koolitoidul on Eestis pikad traditsioonid ning korralik kõhutäis on saatnud Eesti laste kooliteed mis tahes kooliastmes. Toitumisharjumused, mida pakub koolitoit, saadavad meid läbi hilisema elu; karamellkissell, hakkliha makaronidega ja kalasupp on vaid mõned näited toitudest, mis nii mõnegi kooli lõunamenüüd meenutades keelt limpsama panevad. Koolitoiduga tekivad mälestused, armastus hea toidu vastu ja kujunevad toitumisharjumused, sellepärast pööratakse koolitoidule ja selle valikule tähelepa
• 16.06.2020  MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 nominendid selgunud
  Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond koostöös Maaeluministeeriumiga kuulutas veebruaris 2020 välja Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme parimate projektide leidmiseks konkursi "Märka LEADERit 2.0". Konkursi eesmärk oli esile tõsta ettevõtjaid, organisatsioone, teostajaid, eestvedajaid ja LEADER tegevusgruppe, kes on LEADER-meetme toetuste abil viinud ellu olulisi piirkonna arengule kaasa aitavaid tegevusi. Samuti näidata LEADER-meetme panust Eesti maael
• 15.06.2020  PMA: Algas viljapuu-bakterpõletiku seire
  Põllumajandusamet on alustanud iga-aastast viljapuu-bakterpõletiku seiret, mis kestab oktoobrini ning hõlmab nii visuaalseid vaatlusi kui ka proovivõtmisi laborianalüüsideks. Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas. Olulisemateks peremeestaimedeks on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu, ebaküdoonia. Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud k
• 12.06.2020  MAAELUMINISTEERIUM: Maaettevõtjad saavad soodsamad tingimused eriolukorrast mõjutatud projektide elluviimiseks
  Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise määruse muudatuse, mis loob ettevõtjatele eriolukorra järgselt soodsamad võimalused toetatud projektide elluviimiseks. „Määruse muutmine on tingitud eelkõige vajadusest luua toetuse saajatele soodsamad võimalused toetatud projektide elluviimiseks olukorras, kus tänavu märtsis kehtestatud eriolukord mõjutas juba alustatud tegevuste lõpetamist, uute töökohtade loomist ja olemasolevate töökohtade säilitam
• 11.06.2020  SmartAgriHubs: Projekti SmartAgriHubs Innovatsiooniportaal
  SmartAgriHubs on programmist Horisont 2020 rahastatav projekt (2018-2022), mille eesmärk on innovatsiooni ökosüsteemi edendamise kaudu aidata kaasa Euroopa põllumajandus- ja toidusektori digitaliseerimisele. Osana projektist on loodud Innovatsiooniportaal (ingl Innovation Portal), mis koondab huvirühmade esindajaid, asutusi – sh digiinnovatsiooni keskuseid ja kompetentsikeskuseid – infot koolituste kohta ning materjale. Portaaliga on seotud ka foorum. Tegemist on tasuta ja kõigile avatud port
• 09.06.2020  MAAELUMINISTEERIUM: Aller: Euroopa roheleppe rakendamine nõuab liikmesriigikeskset lähenemist
  Euroopa rohelises kokkuleppes seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamine nõuab liikmesriigikeskset lähenemist, ütles maaeluminister Arvo Aller täna, 8. juunil Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite videokonverentsil, kus Euroopa Komisjon tutvustas roheleppe strateegiate „Elurikkus“ ja „Talust taldrikule“ põllumajanduslikke aspekte. „Mõlemad strateegiad on olulised ning keskenduvad ökoloogilise jalajälje vähendamisele toidutootmises, toidu kvaliteedile, toiduga isevarustatu
• 09.06.2020  MAABLOGI: Kodulindude pidamise ABC
  Eriolukorra ajal on paljud inimesed võtnud endale kodulinnud, et toidulaual oleks värske muna ning hoovis silmailu. Kodulindude võtmisega kaasneb aga tegelikult ka hulk nõudeid, mida tuleb täita. Et võimaliku loomataudipuhangu ennetamine või tõrjumine oleks võimalikult tõhus ja tulemuslik, on riigil vaja teada, kes, kus, kui palju ja milliseid loomi peab. Selleks on riik kehtestanud kodulindude pidajatele kohustuse end registreerida loomapidajana. Igaüks, kes võtab esimest korda pidamisele kodu
• 03.06.2020  MAAELUMINISTEERIUMI: Maaettevõtlusfondi valitseja riigihanke võitja on valitud
  28. mail sõlmis Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) lepingu rahvusvahelise hanke „Maaettevõtlusfondi valitseja leidmine“ võitjaga, kelleks on MJP Investment OÜ. Maaettevõtlusfondi eesmärk on kapitalile juurdepääsu parandamine bio- ja maamajandusettevõtetele. Fond aitab kaasata erakapitali maamajandusettevõtete investeerimisvõimaluste laiendamiseks. Loodav fond hakkab pakkuma kasvu- ja laienemiskapitali, aitab tugevdada ettevõtete finants- ja kapitalibaasi, võimaldab ellu viia uusi projekt
• 03.06.2020  ENRD: Arukad külad ja taastuvenergia kogukonnad
  Tutvu Euroopa maaeluvõrgustiku (ENRD) lühiülevaatega "Arukad külad ja taastuvenergia kogukonnad". See temaatiline briifing on osa sarjast, mille on välja töötanud ENRD, et abistada korraldusasutusi ja maapiirkondade sidusrühmi arukate külade algatuste toetavate raamistike väljatöötamisel. Dokument keskendub taastuvenergia kogukondadele. Vaata väljannet SIIT Uuri ENRD ARUKATE KÜLADE tööriistakomplekti: www.maainfo.ee Ro
• 01.06.2020  MAABLOGI: Kuidas viia mahetoit koolidesse? Võrumaa mahetoiduhuvilised jagavad kogemusi
  Mahetooraine jõudmine koolide ja lasteaedade köökidesse on Eestis pikalt teemaks olnud. Kuigi paljud huvilised on mahetooraine kasutamisega alustanud, kipuvad algatused aja jooksul soiku jääma. Mida teha, et ideed saaks teoks, ja kuidas tegutsetakse selle nimel Võrumaal, sellest kirjutab Piiriveere Liidri projekti "Mahe ja Muhe" juht Kaja Kesküla. Võrumaa soovib saada Eesti esimeseks mahepiirkonnaks Projekt Mahe ja Muhe sai alguse Võrumaa loometalgutelt "Vunki mano 2018", kus seltskond ma
• 01.06.2020  MAABLOGI: Enam kui pooled Eesti tarbijad tunnevad end toiduohutuse suhtes kindlalt
  Ühiskonna arengu ja üleilmastumisega on kaasnenud ettevõtete spetsialiseerumine, toidutootjate kontsentreerumine ning tarneahelate muutumine piiriülesteks. Kuna tarbija kokkupuude toidu tootmise ja valmistamisega pigem väheneb, siis muutub toidu tarneahela toimimine ja toiduohutuse tagamine järjest olulisemaks. Toidu esmatootmise, valmistamise ja kaubanduse süsteemi toimimise eelduseks on saanud tarbija usaldus ja kindlustunne selle suhtes, kirjutavad Eesti Maaülikooli teadlased Jüri Lillemets
• 01.06.2020  ENRD: Arukad külad ja Euroopa roheline kokkulepe: ühenduste loomine
  Tutvu ENRD ülevaatega, kus saab lugeda professor Bill Slee mõtteid arukate külade seostest Euroopa rohelise kokkuleppega. See dokument näitab, et arukad maakogukonnad pakuvad juba praegu inspireerivaid näiteid, kuidas kohalikul tasandil leida lahendus kõigile Euroopa rohelises kokkuleppes määratletud probleemidele. Ülevaade käsitleb ENRD arukate külade temaatilise töögrupi aktiivse liikme professor Bill Slee isiklikke arvamusi ja peegeldusi. LOE ülevaadet siit Rohkem ARUKATEST KÜL
• 26.05.2020  KODUKANT: Arukate külade konkurssile esitati 14 kandidaati
  Arukate külade rahvusvahelisse arenguprogrammi kandideerimise tähtaeg oli 11. mai. Konkurss pälvis üle Euroopa suurt tähelepanu ning ühtekokku esitati 736 taotlust, millest 14 Eestist. Täname kõiki külasid ja piirkondi, kes üleskutsega kaasa tulid ja oma taotluse esitasid! Projekti rahvusvaheline ekspertgrupp hindab taotlusi ja juuni lõpus selguvad 12 küla, kes rahvusvahelises arenguprogrammis kaasa löövad. Hoiame teid kursis edasiste arengutega.
• 21.05.2020  MAABLOGI: Ühise põllumajanduspoliitika võimalused investeeringute rahastamisel
  Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2021-2027 ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamiseks Eestis koostab Maaeluministeerium koostöös sotsiaalpartneritega ÜPP strateegiakava. Üheks otsustuskohaks ÜPP strateegiakava koostamisel on see, kuidas toetada uuel EL eelarveperioodil põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maapiirkonna arengut läbi investeeringute. Soovitusi selleks leiab Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt 2019. aastal läbi viidud uuringust "Põllumajandustootjate, põllumajandusto
• 08.05.2020  MAABLOGI: Tööjõu(puuduse)st põllumajanduses, ilma emotsioonideta
  Tööjõud põllumajanduses on olnud viimastel nädalatel palju kõneainet pakkunud teema. "Miks mitte maale õppima?", "Ministri jaburdus ja päris probleem", "Au kolhoosikorrale", "Nostalgia varjutab reaalsustaju" - need on ainult mõned näited vastukajast, mida sai ettepanek kaasata saagikoristustöödele põllumajandussektoris teiste hulgas näiteks ka tudengeid ja abituriente. Nüüd, mil esimene emotsioonipuhang möödas, on aeg tööjõuga seotud teemadel sisuliselt arutleda, kirjutab Maablogis Maaeluministe
• 08.05.2020  PÕLLUMAJANDUSAMET: Mahetootmisega jätkajad saavad esitada andmeid 15. juunini
  Mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, sh mitteharitavatelt aladelt taimede või seente korjamisega, seemne ja paljundusmaterjali tootmise, ettevalmistamise ja turuleviimisega, loomakasvatuse ja mesindusega jätkavad tootjad peavad Põllumajandusametile 15. juuniks esitama oma tootmise andmed ja tasuma riigilõivu. Esitada tuleb andmed kõikide kasutusel olevate põldude ja muu kasutuses oleva maa kohta, kasvatatavad või korjatavad liigid, mesilasperede asukohad. Andmed saab esitada: Maaelum
• 23.04.2020  PIIRIVEERE LIIDER: „Mahla töötlemise ja villimise seadmed“. Vaslamäe Mahe OÜ
  Investeeringu sisu: Mahla töötlemise ja villimise seadmete soetamine: pastörisaator koos villijaga, veepress, marjamuljuja, isobaarne villimisseade, kogumis- ja puhastusvann, mahla kotivillija ning hoidmise ja pumpamise seadmed. Talu tegeleb marjade ja õunte kasvatamise ning nende töötlemisega. Probleemiks on töötlemisseadmete väike tootlikkus. Mahla turustamisega alustati 2015. a. Nõudlus looduslikult puhaste mahlatoodete järgi on suurem, kui suudetakse pakkuda. Samal ajal marjapõõsad a
• 23.04.2020  EIP-AGRI: Iirimaa uuenduslik projekt käivitab põllumajandusettevõtetes väikesemahulisi biogaasijaamu
  Euroopa Komisjon võttis 11. märtsil 2020 vastu Euroopa Roheleppesse panustava uue ringmajanduse tegevuskava. Uue tegevuskava eesmärgiks on muuta meie majandus tulevikus keskkonnasäästlikumaks, tugevdada konkurentsivõimet, kaitstes samal ajal keskkonda ja anda tarbijatele uusi õigusi. Uus kava keskendub ringmajanduse kujundamisele ja tootmisele eesmärgiga tagada, et kasutatavaid ressursse hoitakse ELi majanduses nii kaua kui võimalik. EIP-AGRI teeninduspunkt käivitab 2020. aasta mai alguses rin
• 20.04.2020  MAABLOGI: Valdav osa Euroopa Liidus tarbitavast toidust on pestitsiidijääkidest vaba
  Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud 2018. aasta pestitsiidijääkide aruande kohaselt ei sisalda suurem osa Euroopa Liidus tarbitavast toidust pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid lubatud piirides. Suurenenud on mitut jääki sisaldavate proovide arv. Pestitsiidijääkide toidu kaudu saadavuse riskihinnangu põhjal hinnati risk tarbijale madalaks, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vahter. Loe lähemalt MAABLOGIST
• 15.04.2020  MAAELUVÕRGUSTIK: Poola otsis arukaid külasid
  2019. aasta sügisel korraldas Poola Teaduste Akadeemia maaelu ja põllumajanduse arengu instituut koos partneritega "Arukate külade" konkursi - "Minu arukas küla". Konkursi eesmärgid olid arukate külade kontseptsiooni levitamine ja tutvustamine, sotsiaalsete ja digitaalsete uuenduste otsimine ning elektroonilise teadmispanga loomine. "Arukate külade" konkursi projekt rahastati läbi Poola maaeluvõrgustiku. Kokku osales konkursil 65 küla ja külade piirkonda üle Poola. Sel
• 15.04.2020  MAABLOGI: Ülevaade põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2019. aasta tulemustest ning selle mõjust riigi toidujulgeolekule
  Vaatame täpsemalt, milline oli 2019. aasta toidu tootjatele ja töötlejatele ning milline on riigi võimekus ennast ise tähtsamate toiduainetega varustada. Maaeluministeeriumis on valminud põhjalik ülevaade põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2019. aasta tulemuste kohta, millest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna peaspetsialist Marje Mäger. Loe lähemalt MAABLOGIST
• 14.04.2020  MAABLOGI: Integreeritud taimekaitse põhimõte - jälgi taimekahjustajate levikut!
  Kuidas teha majanduslikult põhjendatud taimekahjustajate tõrjet vajaduse korral ja õigeaegselt? Selleks tuleb jälgida taimekahjustajate levikut - nii saab varakult määrata taimekahjustaja ründe ja selle eest hoiatada. Sellest, mida taimekahjustajate leviku jälgimisel silmas pidada, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep. Loe lähemalt MAABLOGIST
• 13.04.2020  EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri aprill 2020
  Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas. Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm Seekordses aprillikuu numbris: Ühenduvus on hädaolukordades veelgi olulisem Erakorralised olukorrad tuletavad meile meelde, kui oluline on ig
• 08.04.2020  #MAALEAPPI: Anna teada kes, kuidas ja millega saab sind kiiretel hooajatöödel aidata
  Algatus Tule #maaleappi Tule #maaleappi algatuse eesmärk on viia kokku erinevad maa-ettevõtted, kellel just täna ja eriti veel eriolukorrast tingitult suur töökäte puudus ning vabatahtlikud üle Eesti. Tõsi, fookuses on esialgu peamiselt hooajatööd. Me ei ülehinda sellist laadi algatuse võimet olla pikalt jätkusuutlik või lahendada tööjõu puudusega seoses kõik probleemid. Kaugeltki mitte. Aga kutsume seda võimalust kasutama seal ja viisil, milleks see võib sobida. Mõistagi on enamus vabatahtlik
• 08.04.2020  EESTI MAATURISM: Ranniku matkarada - masside vaba
  Tänasel päeval, kus inimesed otsivad võimalusi vabas õhus liikumiseks, siis soovitame külastada Ranniku matkarada, mis on Eestimaal hetkel üle 600 km pikk saades alguse Läti piirist ning ulatudes Tallinna sadamani. Raja märgistus on valge-sini-valge. See on üks osa Euroopa pikamaarajast E9, mille marsruut algab Portugalist. Projekti veebileht coastalhiking.eu/et Projekti info FB-s www.facebook.com/rannikumatkarada PR
• 08.04.2020  MAABLOGI: Integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine aitab ennetada taimekahjustajate levikut
  Kuidas hoida taimi tervena, kaitstes neid samal ajal putukate, haiguste ja umbrohtude eest, ning tagada toidutootmise pidevus? Taolist terve ja tugeva taime kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib agroökosüsteemi, tagab integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine. Kuna ühel põllul sama kultuuri kasvatamisel võib esineda erinevaid tingimusi, siis pole olemas ühte ja ainsat töötavat retsepti. Integreeritud taimekaitse aga pakub mitmesuguseid tavasid ja võtteid, mida kombineerides s
• 03.04.2020  MAABLOGI: Aktiivsetel kogukondadel on võimalus osaleda üleeuroopalises külade toetamise arenguprogrammis
  Kuni 5. maini on aktiivsetel maapiirkonna kogukondadel võimalus kandideerida Euroopa Komisjoni algatatud üleeuroopalises arenguprogrammis "Arukad maapiirkonnad 21. sajandil". Aruka küla mõistest ja arenguprogrammi võimalustest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits. Loe lähemalt MAABLOGIST
• 02.04.2020  EHEMAITSE.EE: Ehemaitse.ee portaal viib väiketootjad kokku otse tarbijaga
  Ehemaitse.ee teemaveebi toimetuseni on jõudnud info, et sellel keerulisel ajal on paljud Eesti toidu väiketootjad keerulises seisus. Samas on meieni jõudnud signaalid, et Eesti inimene tahaks saada head Eesti toitu ilma pikkades järjekordades ootamata ning seda tervisele ohutult. Ehemaitse.ee viib Eesti väiketootja kokku otse tarbijaga. Selleks kogume kokku info Eesti väiketootjatest ja avaldame Ehemaitse.ee lehel. Palume kõigil, kes toodavad mingit kodumaist toodet, mida on võimalik otse te
• 30.03.2020  MAABLOGI: Kuidas maandada taimekaitsevahendite kasutamisega seotud terviseriske?
  Igapäevaelus puutume sageli kokku väga erinevate ainetega. Me ei pruugi seda endale teadvustada, sest enamasti ei mõjuta need meid kuidagi. Seda peamiselt seetõttu, et levinumate ja potentsiaalselt ohtlike ainete müük ja kasutus on Euroopa Liidus rangelt reguleeritud. Üheks selliseks näiteks on taimekaitsevahendid, mis läbivad enne kasutajani jõudmist põhjaliku riskihindamise. Kas ja millistel tingimustel on taimekaitsevahendit võimalik ohutult kasutada, sellest kirjutab Põllumajandusameti taime
• 27.03.2020  EHEMAITSE.EE: Suur ülevaatelugu - Kodumaised toidutootjad: praegu on olulisim paindlikkus ja kiire reageerimine
  Kriis mõjutab tahtmatult kõiki sektoreid, vaieldamatult ka toidutootjaid. Ehemaitse.ee uuris, kuidas on meie tublid toidutootjad kõige selelga hakkama saanud ning milline on olnud nende taktika, et muutunud olukorraga võimalikult operatiivselt kohaneda. Tootjad kinnitavad kui ühest suust, et ega kriisist päriselt puutumata jää keegi, kuid selgem mõju sõltub ettevõtte spetsiifikast. "Käibelangus tuleb niikuinii, küsimus kui suur ja kui kauaks," kostab Nopri talu peremees, ettevõtja Tiit Niilo.
• 26.03.2020  OSALE ARUKATE KÜLADE ARENGUPROGRAMMIS!
  Teie küla, väikelinn või külade piirkond võiks osaleda üleeuroopalises arenguprogrammis "Arukad maapiirkonnad 21. sajandil" (`Smart villages`)! Konkurss on lõppenud! Arukate külade rahvusvahelisse arenguprogrammi kandideerimise tähtaeg oli 11. mai. Konkurss pälvis üle Euroopa suurt tähelepanu ning ühtekokku esitati 736 taotlust, millest 14 Eestist. Täname kõiki külasid ja piirkondi, kes üleskutsega kaasa tulid ja oma taotluse esit
• 13.03.2020  MAAELUVÕRGUSTIK: Liivimaa maitsed edu retsept
  Kolm aastat kestnud ja Interregi Eesti-Läti programmist rahastatava projekti "Liivimaa maitsed" (Livonian Culinary Route) juhtkomisjon sai viimast korda kokku 10. märtsil Pärnumaal, kus tänati "kokkade" meeskonda - projektipartnereid ja juhtkomisjoni liikmeid. Vaata ka väikest pildigaleriid sümdmusest (seminar Pärnus ja toidu valmistamise töötuba Saulepa rannamajas).
• 10.03.2020  MAABLOGI: Miks kasutada toitlustuse ökomärki?
  Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, on mahetoidu müük ja tarbimine aastatega pidevalt kasvanud. Järjest rohkem soovitakse mahetoitu süüa kohvikus ja restoranis. Samuti soovitakse, et lastele pakutaks lasteaias ja koolis just mahetoitu. Et mahetoitu pakkuvad toitlustuskohad ära tunda, on loodud toitlustuse ökomärk, kirjutavad Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige Merit Mikk. Loe lähemalt MAABLOGIST
• 09.03.2020  PÕLLUMAJANDUSAMET: Ilma vastava sertifikaadita ei tohi seemneid enam Euroopa Liitu tuua
  Viimastel nädalatel on sagenenud juhtumid, kus inimesed üritavad Venemaalt Eestisse tuua taimede seemneid. Maksu- ja Tolliamet (MTA) ning Põllumajandusamet (PMA) tuletavad meelde, et kõikidel seemnetel peab väljastpoolt Euroopa Liitu toomisel olema fütosanitaarsertifikaat, oma tarbeks ning väikesele kogusele erandit enam ei kehti. See nõue kehtib ka taimedele, lõikelilledele, puu- ja köögiviljadele, aed- ja metsamarjadele ning reeglit peavad järgima nii ettevõtjad kui ka eraisikud. Põllu- ja kö
• 05.03.2020  MAABLOGI: Korras maaparandussüsteemid tagavad põllumajandusmaalt saagi
  Maailma rahvastik suureneb jõudsalt, samas põllumajandusmaa pindala väheneb. Põua all kannatava maa-ala pindala suureneb ning paratamatult nihkub põllumajandustootmine järjest rohkem aladele, kus veepuudus ei kummita. Eesti asubki piirkonnas, kus sajab rohkem, kui aurustub ja taimed jõuavad vett tarbida. Meil on üle poole põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine võimalik ainult siis, kui maaparandussüsteemid toimivad tõrgeteta. Korras maaparandussüsteemid säilitavad põllumajandusmaal mulla v
• 03.03.2020  MAABLOGI: Naeratuses peitub lisandväärtus - kokkuvõte maaettevõtluse uuringust
  Eelmisel kuul tutvustas Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) 2019. aastal tehtud uuringu "Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika" tulemusi. Uuringu aruandes kirjeldatud maaettevõtluse seisust kirjutavad Maablogis Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo juhataja Kai Kalmann ja peaspetsialist Allar Korjas. Loe lähemalt Maablogist
• 01.03.2020  KESKKONNAMINISTEERIUM: Ringmajanduse infokiri, veebruar 2020
  Taotlusi võetakse vastu 1. veebruar - 31.märts 2020.Taotlusi võetakse vastu 1. veebruar - 31.märts 2020.se infokiri ilmub sellisel kujul esmakordselt ning on väga praktilise sisuga. Muuhulgas anname ülevaate hetkel aktuaalsetest toetusprogrammidest, mis on kohe-kohe avanemas või juba avatud, kust on võimalik taotleda ringmajandust soodustavatele tegevustele rahalist toetust. KIK keskkonnaprogrammi ringmajanduse taotlusvoor Alates tänasest, 12. veebruarist, on avatud Keskkonnainvesteeringu
• 27.02.2020  PÕLLUMAJANDUSAMET: Põllumajandusamet kontrollib senisest suuremas mahus puidust pakkematerjali
  Põllumajandusamet kontrollib piiripunktides Hiinast, Valgevenest, USAst, Kanadast, Jaapanist, Mehhikost, Taiwanist, Kasahstanist ja Venemaalt pärit kaupade transpordil kasutatud puidust pakkematerjali, kuna sellega kaasneb oht mitmete taimekahjustajate levikuks. "Kontrollitavate kaupade hulka kuuluvad kivid, raud- ja terastooted, mitmed masinad ja seadmed, kruvid, mutrid, naelad, tisleri- ja puusepatooted jmt, samuti eraldi saadetisena toodavad puidust kaubaalused," ütles Põllumajandusameti nõu
• 27.02.2020  MAABLOGI: Lindude gripp ohustab tervet Euroopat
  Alanud aasta on toonud Euroopast teateid lindude gripi juhtumite kohta. Lindude gripp on väga nakkav lindude viirushaigus. Tegu on haigusega, mis kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, sest põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Kärt Jaarma. Loe lähemalt Maablogist
• 18.02.2020  MAABLOGI: Põllumajanduse panus kliimaneutraalsuse suunas liikumisel
  Kliimamuutused ja kliimaneutraalsuse saavutamine on muutunud aktuaalseks ning puudutavad vahetult ka põllumajanduse valdkonda. 2019. aasta lõpus võttis valitsus vastu otsuse toetada Euroopa Liidu eesmärki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Lisaks avalikustati Euroopa roheline kokkulepe, mille eesmärk on tõhustada ressursikasutust, peatada kliimamuutused, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja vähendada saastet. See hõlmab kõiki majandussektoreid, eeskätt transporti, energeetikat, põllumajandus
• 13.02.2020  PÕLLUMAJANDUSAMET: 1. aprilliks peavad registris olema kõik "EÜ VÄETIS" märgistusega väetised
  Alates 01.01.2020 hakkasid kehtima muudatused väetiseseaduses. Sellega seoses peavad väetise käitlejad kandma hiljemalt 01.04.2020 riiklikusse väetiseregistrisse ka kõik "EÜ VÄETIS" märgistusega väetised. Väetiste registreerimine toimub Maaeluministeeriumi kliendiportaalis. Kliendiportaalis saavad toiminguid teostada äriregistris registrikaardile kantud juhatuse liikmed. Kui ettevõtte esindaja ei ole äriregistri andmetel seaduslik esindaja, siis on vajalik kliendiportaali sisestada vastav vol
• 13.02.2020  EHEMAITSE.EE: Turismimess Tourest 2020 viis külalised rännakule piki Eesti Toiduteed
  Turismimess Tourest 2020 on nüüdseks ajalugu ning messil osalenud väsinult, kuid loodetavasti veidi õnnelikumalt oma argiellu naasemas. Ehemaitse.ee ajas veidi juttu Eesti Toiduteel meie toidupiirkondi esindanud tootjatega. Juba neljandat aastat oli kodumaiste toidutootjate tarvis eraldatud täiesti omaette hall, mis koondas tervikuks kokku Eesti Toidutee projektis osalejad. Tootjad olid paigutatud piirkonniti ning igaüks kiitis mõistagi oma piirkonda ja oma maitseid. Mõni kohe päris valjuhääls
• 07.02.2020  EHEMAITSE.EE: Toiduliidu juht Sirje Potisepp: murelikuks teeb noorte järjest vähenev Eesti toidu eelistus
  Ehemaitse.ee jätkab lugude sarjaga "Mis on ehe Eesti maitse?". Seekord vastab Ehemaitse.ee küsimustele Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Kui suuremal osal rahvastest on olemas n-ö rahvustoit ning teada-tuntud, nimelt seda maad iseloomustavad road, siis mis Sinule Eesti toidule mõeldes esmalt meenub? Minu jaoks seostub rahvustoit teatud traditsiooniliste ja ajalooliste toitudega meie söögilaualt – rukkileib, kama, seapraad ja verivorstid pohlamoosiga. Kui mõtled oma välismaalastest sõprade või t
• 07.02.2020  MAAELUMINISTEERIUM: Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport uutele turgudele
  2019. aasta 11 esimest kuud iseloomustab viimase viie aasta rekordiline põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordikäive. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli hinnanguliselt 950,7 mln eurot, mis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvas 19%. Hoogsa kasvu peamine põhjus on teravilja eksport, mis kasvas jõudsalt tänu selle aasta rekordilisele teraviljasaagile. Kasvu võimendab teatud määral eelneva aasta teravilja ekspordimahu madal võrdlusbaas.
• 31.01.2020  EHEMAITSE.EE: Kas tead, milline piirkond sai aasta 2020 maitsete aastaks?
  Maaeluminister kuulutas täna välja uue maitsete aasta – 2020 on Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta! "Eesti tarbija eelistused näitavad, et Eesti on maitsva ja kvaliteetse toidu maa," ütles maaeluminister Arvo Aller tänasel Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringu tutvustamisüritusel. Edasi teatas ta ühtlasi ka tänavuse maitsete aasta piirkonna. "Ministeeriumis oleme üheks oma tegevuse prioriteediks seadnud teadlike tarbijate kasvatamise ning toidukultuuri au sees hoidmise. Selle üks väljundeid on
• 27.01.2020  KODUKANT: Maal elamise päev tuleb taas
  Reedel oli Nõo vallas tänavuse Maal Elamise päeva avaseminar. Sündmus ise leiab aset 26. septembril ja sellel osalemisest on juba teatanud omavalitsused Tartumaalt, Viljandimaalt, Virumaalt, Harjumaalt, Läänemaalt, Raplamaalt, Jõgevamaalt, Valga- ja Võrumaalt ja ka saartelt. Maal Elamise päeva üks eestvedajatest, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk ütles, et külastuspäeva eesmärk ei
• 17.01.2020  MAAELUMINISTEERIUM: Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet ühendatakse
  Valitsuskabinet otsustas täna toetada maaeluministri ettepanekut korraldada Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet ümber Põllumajandus- ja Toiduametiks. Uus ühendamet alustab tööd 2021. aasta jaanuaris. Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on ühendameti loomise peamine eesmärk koondada kahe ameti tegevused ühise asutuse alla ja tugevdada seeläbi ameti kompetentsi. "Soovime ametite ühendamisega muuta valdkondlikud protsessid ja teenused veelgi inimese- ja ettevõtjakesksemaks, tõhusamaks ni
• 17.01.2020  EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Kiirem lairiba maapiirkonda
  Euroopa Lairiba Kompetentsi Büroo töögrupp on valmis saanud esialgse versiooni ettepanekutega Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, et üle vaadata "Kiire lairiba investeeringute juhis", et see sobituks paremini maapiirkondade eripäradega. Soovitused hõlmavad järgmist: Võtta arvesse, et rahvastik maapiirkondades väheneb; Lihtsustada munitsipaalprojektide riigiabi heakskiitmist; Riigiabi lihtsustamine piirkondadele, kus on juba juurdepääs kiirusele 30 Mbps; Luua
• 16.01.2020  PÕLLUMAJANDUSAMET: Eesti tunnistab kehtetuks tiaklopriidi sisaldavate taimekaitsevahendite load
  Toodete Proteus OD ja Biscaya lubade kehtivus lõppeb 3. augustil 2020, kuna toimeaine tiaklopriidi heakskiidu perioodi Euroopa Komisjon ei pikendanud. Euroopa Liidus hinnatakse toimeaineid teaduspõhise lähenemise põhimõttel ning peamisteks märksõnadeks on tervise- ja keskkonnaohutus. Uutele uuringutulemustele tuginedes on tiaklopriidi keelustamise põhjuseks kõrge risk inimese ja loomade tervisele. Tiaklopriid liigitub reproduktiivtoksiliseks aineks ehk võib mõjuda kahjulikult paljunemisele. Sam
• 07.01.2020  PMA: Põllumajandusametil valmis uus väetiste valdkonna e-teenus
  1. jaanuaril 2020 jõustus väetise- ja riigilõivuseaduse muudatus. Vastvalt sellele kogutakse riigilõivu üks kord aastas majandustegevusteate alusel väetiseregistrisse kantud väetise nõuetekohasuse järelevalvetoimingute eest. Iga-aastaste riigilõivude tasumiseks lisandus kliendiportaali uus e-teenus. Väetiste registreerimisel ja järelevalve eest tasutav riigilõiv sõltub turustatava pakendi suurusest. Registreeritud väetise edasiseks registris hoidmiseks tuleb 10. jaanuariks 2020 tasuda selle väe
• 06.01.2020  MAABLOGI: Kasutatud sortidest teavitamine ehk Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta
  Riik kogub sordiandmeid eesmärgiga saada teada, milliseid sorte kasutavad põllumajandustootjad. See on oluline samm selleks, et tulevikus saaks Eestis kasvatada uuemaid ja veelgi paremaid sorte, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Kristiina Digryte. Loe lähemalt Maablogist
• 06.01.2020  PÕLLUMAJANDUSAMET: Taimekaitsevahendi tiraami kasutamise luba lõpeb 30. jaanuaril 2020
  Puhtimisvahendiga tiraam töödeldud seemne turustamiseks ja kasutamiseks antud ajapikendus lõpeb 30. jaanuaril 2020. Tiraam keelustati Euroopa Liidus Euroopa Komisjoni 9. oktoobril 2018 rakendusmäärusega (EL) 2018/1500. Taimekaitsevahenditega töödeldud seemnetega tegelevatel ettevõtetel soovitab Põllumajandusamet hoida end kursis taimekaitsevahendite registriga ning külastada Põllumajandusameti kodulehte, kust on ajakohane teave taimekaitsevahendite ja toimeainetega seonduvatest muudatuste
• 20.12.2019  MAABLOGI: Taimekaitses on jätkuvalt esikohal tervise- ja keskkonnaohutus
  Põllumajandusameti üks eesmärke on tagada, et taimekaitsevahenditega ei kaasneks lubamatut ohtu inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale. Seetõttu teeb amet järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning taimekaitsevahenditega seonduva tegevuse üle. 2019. aastal tehti taimekaitse valdkonnas 1144 kontrolltoimingut. Põllumajandusameti nõunik Katrin Kikkas võtab kokku möödunud hooaja mured ja rõõmud. Loe lähemalt Maablogist
• 16.12.2019  Maablogi: Toidu märgistust loeb kaks inimest kolmest - hea tulemus, aga teadlikkuse tõusuks veel ruumi jagub
  Kas Sina loed toidu märgistust? Kui jah, siis käitud samamoodi nagu kaks kolmandikku eestimaalastest. Kui ei, siis küllap on selleks omad põhjused. Tänavu korraldatud tarbijaküsitluse kohaselt loevad toidu märgistust 64% elanikest, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson. Loe lähemalt Maablogist
• 27.11.2019  ENRD: Uus trükis "Arukad külad ja maapiirkondade mobiilsus"
  Tegu on Euroopa maaeluvõrgustiku (ENRD) koostatud infolehega, mille eesmärgiks on toetada maapiirkondade sidusrühmi, kes kavandavad arukate külade arendamist läbi maapiirkondade liikuvuse parandamise. Liikuvus on meie põhivabadus: see on võimalus saada hea haridus ja töökoht, pääseda ligi teenustele, ühiskondlikele tegevustele ja kõigele muule, mis on osa inimese elust. Teisisõnu on liikuvus mis-tahes kogukonna, eriti maakogukondade jaoks, kus paljud olulised teenused asuvad ükstei
• 26.11.2019  ENRD: Arukad külad Soome näitel
  Euroopa maaeluvõrgustik (ENRD) on korraldanud arukate külade teemalisi kohtumisi juba alates 2017. aastast. Teema on jätkuvalt populaarne ning 19. - 20. novembril 2019 toimus juba üheksas arukate külade temaatilise töögrupi kohtumine. Seekordne ENRD temaatilise töögrupi kohtumine toimus Soomes, mis on üks riikidest, kus ollakse järgmise programmperioodi arukate külade tugiraamistiku ettevalmistamisel kõige enam edasi liigutud. Osalejad külastasid kahte Soome arukaima küla konkursil osalevat k
• 14.11.2019  PÕLLUMAJANDUSAMET: Taimekahjustajate levikuriski tõttu karmistuvad taimede sisseveonõuded
  Alates 14. detsembrist 2019 muutub Eestis ja ka teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides taimede ja taimsete saaduste sisseveo kord. Uued reeglid ja nõuded on eesmärgiga takistada ohtlike taimekahjustajate levikut ning need puudutavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid. Suurim muudatus hõlmab nõuet, et kolmandatest riikidest (ELi mittekuuluvatest riikidest) ELi saabuvatel reisijatel on ilma fütosanitaarsertifikaadita (taimetervise nõuetekohasust tõendava dokumendita) keelatud kaasa tuua taimi,
• 08.11.2019  MAABLOGI: Hiina turg äratab Eesti toidusektoris huvi
  2.-8. novembril toimus toidu- ja joogisektori ettevõtetele kontaktreis Hiinasse, mille korraldas Maaeluministeerium koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga. Kontaktüritustel osalemine pakkus ettevõtetele võimalusi laiendada äripartnerite võrgustikku, õppida tundma sealset ettevõtluskeskkonda ja saada vajalikke teadmisi Hiina turule sisenemise viisidest. Hiina turust ja Eesti toidu- ja joogisektori ekspordist Hiina kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja
• 01.11.2019  MTÜ VÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIT: UMA MEKK X Suurlaat Võrus + "Võrumaa parimad palad"
  Võrukeste retseptiraamat "Võrumaa parimad palad" ilmus eesti ja inglise keeles. Kokaraamat anti välja tähistamaks Võrumaa Talupidajate Liidu 30 ja UMAMEKK toidumärgise 10 sünnipäeva. Võrumaa Talpidajate Liit jäädvustas meie talunike ja ettevõtjate ehedaid maitsed Vana Võrumaa toidupiirkonna 2019. aasta raames retseptikogumikku. Raamatuks kogus retseptid Marika Parv. Inglise keelde pani raamatu Võrumaa juurtega Leila Smithson. Raamatusse on koondatud Võrumaa taluperede ning UMA MEKK kohvikut
• 31.10.2019  MAABLOGI: Iga rahvuse ajalugu on kirjutatud lähtuvalt rahvuse suhtumisest mullasse
  Iga rahvuse ajalugu on kirjutatud lähtuvalt rahvuse suhtumisest mullasse. Nii lausus Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt, kui ta 1935. aastal Ameerika mullakaitse seadusele alla kirjutas. Maailma rahvastiku kasvades pööratakse põllumajandusmaale kui piiratud ressursile järjest enam tähelepanu. Selleks, et 2050. aastal maailma rahvastik ära toita, peab erinevate uuringute kohaselt tootma tänasega võrreldes 50-70% rohkem toitu. Kui siiani on täiendav põllumajandusmaa kasutuselevõ
• 28.10.2019  MAAELUVÕRGUSTIK: Liivimaa toidutee projekti viimane tegevusaasta on täis põnevaid tegevusi
  2017. aasta mais sai alguse rahvusvaheline koostööprojekt Liivimaa Maitsed, mis kestab kolm aastat ja mille käigus on loodud uus turismitoode - Eestit ja Lätit ühendav toidutee. Liivimaa toidutee ehk Liivimaa maitsed (Flavours of Livonia) põhineb meie toiduga seotud pärimusel, ühisel ajalool ja traditsioonidel, mis ulatuvad 13. sajandisse, kui Eesti ja Läti alad kandsid Liivimaa nimetust ning võib öelda, et sai alguse meie toidukultuur. Projekti eesmärkidega saab
• 17.10.2019  PÕLLUMAJANDUSAMET: Eestis leiti taas viljapuu-bakterpõletiku kolle
  Põllumajandusamet tuvastas 2019. a septembris Räpina Aianduskooli õppemajandi puukoolist õunapuude kloonalustel ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora). Antud aluseid kasutati õppemajandis istikute tootmiseks. Praegu toimub tõrjemeetmete rakendamine, saastunud taimed kuuluvad hävitamisele. Saastumiskahtlaseks tunnistatud taimi on kohustus hoida kaks aastat karantiinis ning nende tootmiskohalt väljaviimine ja turustamine on keelatud. Kõigil, kes on käesoleval aasta
• 16.10.2019  MAABLOGI: Täna on maailma toidupäev
  Maailma toidupäev on ÜRO algatus, mille eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu säästva arengu teisele eesmärgile - näljahäda kaotamisele. See ei tähenda ainult otsese näljahädaga tegelemist, vaid ka inimeste täisväärtuslikku toitumist ning planeedi turgutamist. Sel aastal kutsub maailma toidupäev üles tegutsema kõigis valdkondades, et muuta tervislik ja jätkusuutlik toitumine kõigile taskukohaseks ja kättesaadavaks. Üleskutse julgustab ka meid kõiki mõtlema sellele, mida sööme. Loe lähemalt Maabl
• 11.10.2019  MAALEHT: Hääletus: Otsusta, kellest saab Rahvapõllumees 2019
  Tänavuse konkursi võitja - Aasta põllumees 2019 selgub aasta põllumehe konverentsil, mis peetakse 22. oktoobril Riigikogu konverentsisaalis. Maalehe veebis saavad kõik valida Rahvapõllumehe, hääletades oma lemmiku poolt. Veebihääletusel kõige enam hääli saanud põllumees pälvib Rahvapõllumehe tiitli ja võitja kuulutatakse välja aasta põllumehe konverentsil. Hääle saad anda kuni 20. oktoobri õhtuni SIIN
• 09.10.2019  MAAELUVÕRGUSTIK: EIP töörühmad Iirimaal
  Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI) käivitus Iirimaal meetmena 2012. aastal, et aidata kaasa ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava strateegia "Euroopa 2020" eesmärkide saavutamisele. Iirimaa EIP-meetme eelarve on 59 miljonit eurot ning see jaguneb 4 prioriteetse teema vahel: Välja-loorkulli kaitse - eelarvega 25 miljonit eurot, ebapärlikarbi kaitse - 10 miljonit eurot, keskkonnaprojektid - 20 miljonit eurot ning horisontaalsed projektid (näiteks biomassi väärindamine) - eelarvega 4 miljoni
• 02.10.2019  MAAELUVÕRGUSTIK: Nõustamistegevus Iirimaal
  Maaeluvõrgustik korraldas 7.-9. augustil 2019 õppereisi Iirimaale. Iirimaa põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioni süsteemi (AKIS) on peetud parimaks näiteks Euroopas. Selle näite edu põhineb ühe organisatsiooni laiaulatuslikul tegevusel. Teagasc pakub integreeritud teadus-, nõustamis- ja koolitusteenuseid põllumajandusele ja toidutööstusele ning maakogukondadele. Organisatsioonil on 52 nõuandekeskus
• 02.10.2019  MAABLOGI: Kuidas valmib ÜPP strateegiakava?
  Selleks et Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) saaks Eestis rakendada ka pärast 2021. aastat, tuleb Eestil koostada riiklik strateegiline programmdokument ehk ÜPP strateegiakava. Selle koostamisega on Maaeluministeeriumi eestvedamisel juba ka algust tehtud. Mida see strateegiakava endast täpsemalt kujutab ja kuidas selle koostamise protsess kulgeb, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsibüroo juhataja Joosep Lukk. Loe lähemalt Maablogist
• 26.09.2019  MAABLOGI: Leader loob võimalusi maapiirkonna elavdamiseks
  28. septembril toimub esimene Maal Elamise päev, mille fookuses on elukeskkond maal koos seal toimivate teenuste, töökohtade, seltsitegevuse, vaba aja veetmise võimaluste ning pakutavate elukohtadega. Üks Euroopa Komisjoni algatusi, mis on oluliselt muutnud maapiirkondades elavate inimeste igapäevaelu ja innustanud maapiirkondi leidma uusi viise, kuidas olla konkurentsivõimelisem, on Leader-meede. Leader-meetme võimalustest ja senistest töövõitudest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maamaj
• 25.09.2019  MAAELUVÕRGUSTIK: Iirimaa koolitusportaal "Opt-In"
  Maaeluvõrgustik korraldas 7.-9. augustil 2019 õppereisi Iirimaale. Iirimaa põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioni süsteemi (AKIS) põhineb peamiselt ühe organisatsiooni - Teagasc (The Agriculture and Food Development Authority) - laiaulatuslikul tegevusel. Teagasc ülesanded ei piirdu põllumajandussektoriga, maapiirkondade võimaluste arengut toetab "Options Programme". Programmi raames korraldatud seminaridel arutletakse, millised on võimalused maapiirkondades ettevõtlusel, tutvustatakse
• 23.09.2019  EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT: Maal Elamise päev saab Sõmerul avalöögi
  Kolmapäeval, 25. septembril korraldab Rakvere vald Sõmeru kandis Maal Elamise päeva näidisprogrammi, mille sarnaseid saavad kõik huvilised laupäeval näha 35 Eestimaa vallas. Näidisprogrammi külastajad saavad osa Veltsi Lasteaed-Algkooli õuesõppe tunnist, kus on läbi põimunud haridusasutuse ja kogukonna tegevused. Ubja külakeskuses on teine koostöönäide, kus noorsootöö, noortekeskuse ja sotsiaalkorterite pidamine on delegeeritud külaseltsile,“ raporteeris Rakvere vallavanem Maido Nõlvak. Samu
• 23.09.2019  MAABLOGI: Muld kui elurikkuse alustala
  Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimub ELi põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus muuhulgas arutatakse, kuidas põllumajandussektor saab ELi ühise põllumajanduspoliitika kaudu panustada kliimaeesmärkide täitmisse. Muldadest ja sellest, et mulda on hakatud varasemaga võrreldes enam tähtsustama kui üht peamist meie olemasolu jaoks vajalikku osa keskkonnast, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Ei
• 20.09.2019  MAAELUVÕRGUSTIK: Iirimaa EIP töörühm - Enable Conservation Tillage
  Õppereisil Iirimaale (7.-9. august 2019) külastasime Teagasci (The Agriculture and Food Development Authority), mis on väga laia tegevusvaldkonnaga riiklik asutus. Erinevad harukontorid ja osakonnad tegelevad nii teadustöö, nõustamise kui koolitamisega. Töö raames osaletakse paljudes projektides, nii on Teagasci esindajad seotud ka EIP töörühmadega. Mis on EIP töörühm? Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) töörühma saav
• 18.09.2019  MAAELUVÕRGUSTIK: Veekvaliteedi uuringutest Iirimaal
  Maaeluvõrgustik korraldas 7.-9. augustil 2019 õppereisi Iirimaale. Iirimaa põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioni süsteemi (AKIS) on peetud parimaks näiteks Euroopas. Selle näite edu põhineb ühe organisatsiooni laiaulatuslikul tegevusel. Teagasc – "The Agriculture and Food Development Authority" – on riiklik asutus, mis pakub integreeritud teadus-, nõustamis- ja koolitusteenuseid põllumajandusele ja toidutööstusele ning maakogukondadele. Organisatsioonil on 52 nõuandekeskust, 7 kutseõppea
• 17.09.2019  EHEMAITSE.EE: Toidusektori väiketootjad: Eestis on vaja temperatuuritundlikkutransporditeenust pakkuvat kullerettevõtet
  Paljud väiketootjad ütlevad, et nad saadaksid heal meelel ka väikesemaid tellimusi ostjatele posti teel, kui vaid mõni postiettevõte võetaks vaevaks teha säherdune investeering ning luua pakiautomaatide juurde ka külmaahelaga toodete postiboksid. Luke Farmimeierei juht Aigar Breti ettevõte tegeleb suhteliselt tagasihoidliku turuosaga temperatuuritundlike nišitodetega, mille suurim turg asub ettevõttest kaugel. Luke farmimeierei tegutseb aastast 2004 ning ettevõtte tootevalikusse kuuluvad käsit
• 16.09.2019  MAAELUVÕRGUSTIK: AKIS õppereis Iirimaale
  Maaeluvõrgustik korraldas 7.-9. augustil 2019 õppereisi Iirimaale. Iirimaa põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioni süsteemi (AKIS) on peetud parimaks näiteks Euroopas. Selle näite edu põhineb ühe organisatsiooni laiaulatuslikul tegevusel. Teagasc – "The Agriculture and Food Development Authority" – on riiklik asutus, mis pakub integreeritud teadus-, nõustamis- ja koolitusteenuseid põllumajandusele ja
• 16.09.2019  MAAELUVÕRGUSTIK: Koolitustegevus Iirimaal - Kildaton College
  Maaeluvõrgustik korraldas 7.-9. augustil 2019 õppereisi Iirimaale. Iirimaa põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioni süsteemi (AKIS) on peetud parimaks näiteks Euroopas. Selle näite edu põhineb ühe organisatsiooni laiaulatuslikul tegevusel. Teagasc – "The Agriculture and Food Development Authority" – on riiklik asutus, mis pakub integreeritud teadus-, nõustamis- ja koolitusteenuseid põllumajandusele, toidutööstusele ning maakogukondadele. Organisatsiooniga on seotud seitse kutseõppeasutust
• 13.09.2019  EHEMAITSE.EE: Karja Pagari looja ja juht Aivo Kanemägi: mäletan aega, mil sai Žiguliga tooraineid veetud
  Karja külas Saaremaal teeb Karja Pagar juba üle veerandsaja aasta vanade Saare leivaküpsetamise traditsioonide alusel käsitööleiba. Ning need leivad on jõudnud Karja külast palju kaugemale. Pagariäri Karja külas ulatub tegelikult otsapidi nõukaaegsesse aega, mil ettevõtte looja ja juht Aivo Kanemägi oli omaaegses põllumajanduslikus suurmajandis osakonnajuhataja ja pakkus ühel päeval direktsioonile välja idee teha majandile abitootmisettevõte- pagaritööstus. Loe artiklit edasi ehemaitse.ee por
• 12.09.2019  MAABLOGI: Põllumajandusest pärit ammoniaagiheide ning selle vähendamise võimalused
  Põllumajandusliku tootmisega kaasneb paratamatult saasteainete heide keskkonda, kuid tõhusate ja kestlike tootmismeetodite abil on võimalik seda oluliselt vähendada. Euroopa Liidus on kokku lepitud siduvad eesmärgid, et piirata kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heidet. Halb õhukvaliteet kahjustab lisaks inimeste tervisele olulisel määral ka ökosüsteeme. Õhukvaliteedi parandamiseks on Euroopa Liidus vastu võetud Euroopa puhta õhu pakett, mille eesmärk on aastaks 2030 vähendada õhusaas
• 04.09.2019  MAABLOGI: Leader annab otsustusõiguse kogukonnale
  Leader-meede on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meede ning ühtlasi üks Euroopa Liidu edukamaid algatusi, mida on liidus rakendatud juba üle 25 aasta. Programmi nimi tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuskeelset lauset „Liaison entre actions de développement de l’economie rurale“. Tõlkes tähendab see „Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel“, kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits. Leader, teisisõnu ka kogukonna poolt ju
• 03.09.2019  MAAELUVÕRGUSTIK: Uuri, kuidas oleks elada maal!
  Kas oled kaalunud maale kolimist, aga ei tea päris täpselt, mis sind seal ees ootab? Võibolla on sul juba kindel soov rajada maale kodu, aga sooviksid rohkem infot. Või siis oled lihtsalt uudishimulik ja tahad näha kuidas asjad maal käivad. 28. septembril toimub üle-eestiline MAAL ELAMISE PÄEV, kus saab paljudele küsimustele vastused. Saa tuttavaks maapiirkondade mitmekülgse elukeskkonnaga Maale elamise päev on üle-eestiline algatus, mille eesmä
• 30.08.2019  EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT: Maal elamise päeval näeb elu väljaspool linna
  28. septembril ootavad omavalitsused külla kõiki, kes on mõtelnud mõnda vahvassse maakohta elama asumisest. Esmakordselt toimuva "Maal elamise päevaga" on liitunud 35 omavalitsust, mille koolid ja lasteaiad, tervisekeskused, külamajad, kultuurikeskused ja teised teenusepakkujad sel päeval oma uksed avavad. "Vahel näib, et inimesed kardavad maale elama asumisel ilma jääda kvaliteetsetest teenustest. Nüüd on hea võimalus asjad kohapeal üle vaadata ja kasvõi vallavanemalt endalt infot juurde küs
• 28.08.2019  MAABLOGI: Rikkumised võivad lõpetada mahepõllumajandusliku ettevõtmise
  Aastate lõikes on suurenenud mahetoodangu maht ning tootjate arv. Mahtude suurenemine on toonud kaasa ka rohkem juhtumeid, kus nõudeid rikutakse. Tegemist ei ole enamjaolt siiski pahatahtliku tegevusega, taimekaitsevahendite jäägid on mahevilja sattunud pigem ristsaastumise teel. Samas tuleb ette ka tahtlikke rikkumisi, mis tähendavad tootjale mahepõllumajandusliku ettevõtmise lõpetamist või rahatrahvi. Tänavu tunnistas Põllumajandusamet kehtetuks kahe mahepõllumajandusliku ettevõtte tunnustami
• 27.08.2019  MAABLOGI: Poollooduslikud kooslused on põllumajandusmaastiku pärlid
  Poollooduslikud kooslused on rohumaad, kus kasvab looduslik taimestik. Rohumaid aga tuleb niita või karjatada, vastasel juhul (nagu juhtub ka teiste looduslike kooslustega segametsa laiuskraadil) need mõne aja jooksul metsastuvad. Poollooduslikke rohumaid nimetatakse väärikalt ka pärandkooslusteks, sest tegemist on pärandiga meie esivanematelt – taimestik on rohumaadel liigirikas vaid seepärast, et neid pole aastakümneid või aastasadu küntud ega väetatud ja neile pole külvatud heinaseemneid. Vai
• 23.08.2019  EHEMAITSE.EE: Pilla-palla-pillerkaar või hoopis absoluutne korrapära? Räägime permakultuurist
  Võrumaal Karusoo talus peab Triinu Guerrin perega üht isevärki aeda - permaaeda. Kindlasti leidub neid, kellele teema juba tuttav, kuid samavõrd ka neid, kes sellisest lähenemisest veel kuulnudki pole. Ehemaitse.ee küsis, Karusoo talu perenaine Triinu Guerrin vastas. Kust on permakultuur ja -aiandus alguse saanud, milliseid arengud looduses ja keskkonnas laiemalt on sellise lähenemiseni viinud-toonud? Permakultuuri mõiste tuleneb inglisekeelsetest sõnadest permanent agriculture. Selle rajaja
• 22.08.2019  EHEMAITSE.EE: Juba teist aastat tuuritab suvelõpumeeleolus Eestimaal Talutoidu Karavan
  Talutoidu Karavanil sõidavad läbi Eesti kohaliku toidu võrgustike Eesti OTT eestvedajad, kokad ja talutootjad. Külastades seekord üheksat pop-up laata Eestis, kohtuvad kohaliku toidu aktivistid, talutootjad ja meedia. Karavani eesmärk on kõigile meenutada, et meie kodumaal on praegu sügisene küllus, meie põldudel on valminud värsked viljad ja aedades parimad vitamiinid. Räägime, miks eelistada kohalikku toitu - tervist, kohalikku majandust, meie looduskeskkonda ja kogukondlike sidemeid silm
• 21.08.2019  MAAELUVÕRGUSTIK: Kutsu näitus "100 maaelu toetamise näidet" endale külla!
  Nüüdseks on maaeluvõrgustiku rändnäitus "100 maaelu toetamise näidet" pea aasta mööda Eestimaad tiirelnud. Kirevad plakatid on jõudnud nii Põhja- kui Lõuna-Eestisse. Näitus on küll mahukas, kuid reaalsuses tutvustavad need 100 plakatit vaid killukest Eesti maaelust, juhtides tähelepanu headele inimestele, kes maapiirkondadesse sära juurde loovad. Näitus "100 maaelu toetamise näidet" on Põllumajandusuuringute Keskuse ja koostööpartner
• 21.08.2019  MAABLOGI: Ülevaade otsetoetuste kontrollidest 2018. aastal
  Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel käidi 2018. aastal vähemalt 5% pindalatoetuste taotlejaist kohapeal kontrollimas. Kokku tegi see 1056 kontrollitud taotlejat, kel oli toetusalast pindala kokku 129 500 hektarit. 2018. aasta erinevatest kontrollidest saadud tulemused kinnitavad, et põllumajandustootjate teadlikkus otsetoetuste nõuete täitmisest on aastatega paranenud, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Krani
• 16.08.2019  MAAELUMINISTEERIUM: Leader-tegevusgrupid arutavad „Aruka küla“ tunnusjooni
  Eesti Leader-tegevusgrupid kogunevad 14.‒15. augustil Ida-Virumaale seminarile, et vahetada mõtteid aruka küla teemadel. "Arukas küla" on Euroopa Liidu maapiirkondade arengu soodustamiseks kavandatud uus suund, mis vajab kohapeal lahtimõtestamist. Euroopa maaeluvõrgustiku töögrupp on arukate külade (inglise smart villages) kontseptsiooniga töötanud juba üle aasta. Tulevikku vaatavas arukas külas lisanduvad traditsioonilistele teenusetele uut tüüpi teenused, mis toetuvad kaasaegsetele digi
• 13.08.2019  EHEMAITSE.EE: "Tartu maitse 2019" tiitel läks Viinamärdi Tallu, rahva lemmik on Zerna Ökotalu rukkileib
  Nädalavahetusel toimunud Tartu toidu- ja veinifestivalil pakkus rahvale maitseelamusi üle 180 kodumaise suur- ja väiketootja. Lisaks maitsele valis Tartu linn endale ka veinid. Lisaks olid festivalil esindatud ka veinikaupmehed, pop-up-restoranid ja kodukohvikud. Festivalikülastajatel oli võimalik kogeda nii klassikalisi maitseid kui uusi ja üllatavaid maitseelamusi. Traditsioonide kohaselt valiti "Tartu maitse" 2019 ja Tartu linna veinid 2019 (valge, punane ja vahuvein). "Tartu maitse" tiitl
• 06.08.2019  MTÜ VÕRUMAA TALUPIDAJATE LIIT: UMA MEKK Joogitsõõr Vana-Võromaa maitsete aasta raames
  8.-11. augustini 2019 leiab Vana-Võromaa ja Setomaa taludes ja ettevõtetes aset esimene UMA MEKK Joogitsõõr. Sel ajal on võimalik kuueteistkümnes Vana-Võromaa ja Setomaa talus või ettevõttes mekkida joodavat kraami alates piimast, teest, mahlast kuni kangemani. Kõrvale saab ampsata kohalikku toidukraami ja mitmed osalejad pakuvad väsinuile ka majutust. Joogitsõõril pakuvad head ja paremat Tillu kohvik Põlvas, Siidrikoda Valgjärvel, Uma tettü Vasla külas, Jõeniidu puhkemaja Haanjas, Uue-Saaluse
• 01.08.2019  OTSITAKSE PROJEKTIPARTNERIT: Kodanike Euroopa - Tuleviku turulinn
  Kas sinu küla või väkelinn on piirkonnale oluline teenuste keskus? Kas teenuste pakkumine võiks olla palju lihtsam ja kooskõlas tänapäevaste digitaalsete võimalustega? Kas tahad oma küla arukalt arendada? Hakka "Tuleviku turulinn" projektipartneriks! Otsitakse projektipartnereid "Kodanike Euroopa" programmi raames algatatud projektile "Tuleviku turulinn". Mõte on koostöös kohalike elanike ja huvirühmaga kujundada nende oma "tuleviku väikelinn". Arendades digitaalset infrastruktuur, kasutad
• 22.07.2019  MAABLOGI: 2019. aasta kevadel sai esimest korda taotleda mesilaspere toetust
  Mesindus on väga oluline põllumajandusharu, kuna mesilased tolmeldavad aia- ja põllukultuure ning toodavad mett, lisaks annab mesindusega tegelemine maapiirkondades inimestele tööd. Mesilased aitavad kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning aia- ja põllukultuuride saagikusele. Statistikaameti andmetel on Eestis alates 2014. aastast toodetud järjepidevalt üle 1000 tonni mett aastas; toodang oli suurim 2018. aastal, mil toodeti 1253 tonni mett, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi põ
• 19.07.2019  ARC2020: Maaelu dialoogid | Arukad külad - kohalike tegevuste toetamine kogub ühe suuremat hoogu
  Kõik, mida sa peaksid teadma ARUKATEST KÜLADEST! Hoog arukate külade ümber kasvab jätkuvalt, seda nii Euroopa Liidus, riiklike poliitika valdkondades, kui ka maakogukondades. Hoo suunamine poliitiliseks raamistikuks on väljakutse, sest arukate külade toetusmeetmed peaksid pakkuma kiireid ja paindlikke abistavaid tööriistu, arvestades Euroopa maapiirkondade vajaduste ja ootustega. Eelkõige tähendab see keeruliste struktuuride ja plaanide vältimist, mobiliseerides iga piirkonna olemasolevaid võ
• 19.07.2019  MAABLOGI: Pestitsiidijääkide ohutuse hindamine
  Inimese tervise kaitsmiseks sätestatakse puu- ja köögiviljades sisalduda võivatele pestitsiidide toimeainete jääkidele piirnormid (MRL). Nende aluseks on põldkatsed, kus pärast taimekaitsevahendi korrektset ja kontrollitud kasutamist mõõdetakse toimeainejääkide kogust saaduses. Loe lähemalt maablogist.
• 17.07.2019  EHEMAITSE.EE: Arke Lihatööstus AS-i müügi- ja turundusjuht: inimesed kolivad üha enam arvutisse ja sotsiaalmeediasse
  Lõuna-Eestis Põlvamaal tegutsev Arke Lihatööstus AS loodi 26 aastat tagasi, olles üks esimesi kodumaiste lihatööstuste seas. 1993. aasta märtsis asutatud ettevõtte tooted jõudsid tarbijani juba sama aasta lõpuks, rõõmustades ostjaid jõuluajal verivorstide, täissuitsuvorstide ja sinkidega. "Toona oli kauplustes lihatooteid vähe ja sortiment väike, seetõttu tuli mõte teha lihatööstus. Alustasime oma poes ja erinevatel üritustel müügiga," meenutab Arke Lihatööstus AS-i juht ja omanik Andres Trumm
• 16.07.2019  MAABLOGI: Maaelu tulevik on noorte kätes
  Eestis on põllu- ja maamajandusvaldkonna erialasid võimalik õppida mitmetes heades koolides. Millistel erialadel ja miks peaks sinna õppima minema, kirjutab maablogis maaeluminister Mart Järvik. Loe lähemalt Maablogist
• 11.07.2019  MAABLOGI: Edukas põllumajandustootja on kulutõhus, uuenduslik ja suure tootlikkusega
  8. juulil esitleti Roomas 2019. aastal OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni) koostöös valminud põllumajandus- ja kalandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportit („OECD-FAO Agricultural Outlook 2019–2028“). Raportist selgub, et Euroopa Liidu tootjate võimalused peituvad endiselt kulutõhususes, uuenduslikkuses ja tootlikkuse tõusus ja arvestada tuleb muutuvate tarbijaharjumuste ning saaduste hinna madala tasemega, kirjutab Maablog
• 04.07.2019  MAABLOGI: "Minu arm" ja Eesti toit
  Eeloleval nädalavahetusel, 6.–7. juulil toimub juubelilaulupidu "Minu arm". Nagu traditsiooniks saanud, on ka sel aastal laulupeol Eesti toidu ala, kus saab nautida eestimaiseid maitseid ning küsida teavet avatud talude päeva kohta. Mida head ja paremat Eesti toidu alal pakutakse, loe Maablogist
• 28.06.2019  PÕLLUMAJANDUSAMET: Suurendatud tähelepanu all on värske puu- ja köögivilja päritolu
  Põllumajandusamet jätkab üle Eesti värske puu- ja köögivilja, sealhulgas marjade turustamise ning saatedokumentide kontrolle turgudel ja välimüügilettidel. „Müüja peab suutma tõendada kauba päritolu, samuti seda, kelle käest see on ostetud,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna nõunik Marika Arula. Müüdav puu- ja köögivili peab olema värske ja vastama kõikidele kvaliteedinõuetele. Igas müügikohas peab toote juures hinnasildil nähtavalt kirjas olema päritoluriik. Kõi
• 26.06.2019  MAAELUVÕRGUSTIK: Arukas küla, kui digitaalne ökosüsteem maapiirkonnas
  Sõnapaar "arukas küla" ei kõla enam vaid Euroopa institutsioonide koridorides, vaid levib üha enam maapiirkondadesse, innustades kogukondi arukalt mõtlema, et muuta elu külades mugavamaks ja "tulevikukindlamaks". Arukas küla on kui kohalik digitaalne ökosüsteem, mis toimib iseseisvalt ja jätkusuutlikult, kasutades ära kõiki olemasolevaid võimalusi. Digitaalsetest ökosüsteemides maapiirkondades räägiti 6. juunil 2019
• 26.06.2019  MAABLOGI: Eesti maaelu arengukava keskkonnatoetused ja põllumajandustegevused käivad käsikäes
  Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames on meie põllumeestel võimalik taotleda kahtteist pindala- ja loomapõhist toetust. Nendega soodustatakse mitmesuguseid tegevusi, näiteks mesilastele korjealade rajamist, aga ka maa hoidmist talvise taimkatte või rohumaa all, turvas- ja erodeeritud muldade kaitsmist, loomade karjatamist, ohustatud tõugude ja kohalike sortide säilitamist, poollooduslike koosluste hooldamist ning palju muud. Sellest, kuidas keskkonnasõbralikult majandatud alad on mõjutanud
• 25.06.2019  EHEMAITSE.EE: Palu mahetalu perenaine: puu- ja aedviljale ei tohiks panna silti “mürgine”
  Palu mahetalu (Tammevald OÜ) kasvatab Mõnnaste külas Tarvastus, Viljandimaal mahepõllumajanduslikke tooraineid. Ehemaitse.ee uuris talunikelt, kuidas toimub järelevalve mahetootjaile. Pereettevõte, Palu mahetalu on mahesertifikaadi täieõiguslik omanik ning seda juba aastast 1998. Toodetakse mahepõllumajanduslikke tooraineid, mis tähendab, et tootja ei töötle ise oma juurvilju ega tee nendest tooteid, millel peaks säilivusaega vmt jälgima. “Korjame oma toodangu hommikul ja viime siis erinevates
• 25.06.2019  EHEMAITSE.EE: Selgus majja: põhjalik ülevaade riigipoolsest järelevalvest mahetootjae üle
  Ehemaitse.ee otsustas uurida, kuidas käib riigipoolne järelevalveprotsess juba tunnustatud mahetootjate osas ning millega peaks mahetootja arvestama. Ehemaitse.ee küsimustele vastasid Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu, Veterinaar- ja Toiduameti kalapüügi ja turukorralduse peaspetsialist Kairi Sisask ning Põllumajandusameti mahepõllunduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts. Loe täismahus artiklit SIIT
• 21.06.2019  EIP-AGRI parimad näited: Elurikkuse taastamine piimakarjakasvatuse piirkonnas (Iirimaa)
  BRIDE projekti ülesandeks on suurendada looduslike elupaikade hulka ja kvaliteeti intensiivselt majandatavas põllumajanduspiirkonnas. Projekti kõige olulisem eesmärk on tõsta inimeste teadlikust elupaikade hoidmise ning taastamise võimalikkusest intensiivselt majandatavas põllumajanduspiirkonnas ning selle positiivsest mõjust elurikkusele. Töörühma moodustamine sai alguse väikesest algatajate meeskonnast (kaks põllumeest ja ökoloog), kes olid enne kaasatud kohalikesse looduskaitseprojektidesse
• 06.06.2019  MAABLOGI: Euroopa kalanduse oma X-tee aitab illegaalse püügi vastu
  Euroopa Liidus kasutatakse kalapüügiandmete vahetamiseks andmevahetuskihti FLUX, kus ligi 85 000 kalalaeva vahetavad turvatud kanalit pidi püügiandmeid. FLUX süsteemist ja selle kasulikkusest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse büroo nõunik Keno Kaasiksoo. Loe lähemalt Maablogist
• 29.05.2019  KODUKANT LÄÄNEMAA: Inspiratsioonirikas reis Põhja-Iirimaale
  Mai keskpaigas külastas Kodukant Läänemaa delegatsioon Põhja-Iirimaad eesmärgiga tutvuda ja saada innustust piirkonnas ellu viidud LEADER projektidest ning luua uusi koostöösidemeid Kodukant Läänemaa ja GROW Antrim&Newtownabbey liikmete vahel. Reisil tutvuti kaheksa LEADER toel teoks saanud projektiga, mille seas nii ettevõtluse kui kogukonnaprojektid. Whitehead ́i Raudteemuuseum on ettevõtmine, mis on LEADER meetmest toetust saanud kolmel korra
• 28.05.2019  ENRD: Arukate külade toetamise juhendmaterjalid
  Euroopa maaeluvõrgustik on välja andnud juhised, mis annavad liikmesriikidele suunised arukate külade toetamise poliitikaraamistiku loomiseks. Dokumentidest leiab ülevaate, millised on võimalused juba käimasoleval programmiperioodil arukate külade toetamiseks ja kuidas võiks toetusskeeme kujundada 2020. aasta järgsetes ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavades. Juhendmaterjalid on suunatud peamiselt riiklikele poliitikakujundajatele ja rakendajatele, et aidata nei
• 28.05.2019  MAABLOGI: Hekseldamisest läbi maakasutuse prisma
  Põllumajandusmaa läheb iga aastaga järjest enam aktiivsesse kasutusse. Tänases Maablogis selgitab maaeluminister Mart Järvik otsust lubada ühtse pindalatoetuse saamiseks rohumaid jätkuvalt hekseldades hooldada. Loe lähemalt Maablogist
• 21.05.2019  MAABLOGI: Toidutööstused kutsuvad külla
  Eesti toidupoodides valitseb igapäevaselt külluslik valik. Oleme harjunud leidma oma lemmiktooteid tuntud poekettide riiulitelt ning neid pikemalt mõtlemata toidukorvi tõstma. Küsimus, kuidas nad oma maitse ja vormi saavad, jääb tavaliselt tahaplaanile. Vähemalt kord aastas saab sellele aga hõlpsalt vastuse, sest avatud toidutööstuste nädal pakub harukordset võimalust minna ja piiluda toidutööstuste telgitagustesse ning näha kõike oma silmaga. Sel aastal avab 28 ettevõtet üle Eesti kõigile
• 15.05.2019  MAABLOGI: Taga oma lemmiklooma heaolu märgistamise ja vaktsineerimisega
  Kevadeti muutuvad lemmikloomad aktiivsemaks ja võivad seetõttu suurema tõenäosusega ära eksida või metsloomadega kokku sattuda. Sellest, kuidas kiipimise, registreerimise ja marutaudivastase vaktsineerimisega tagada lemmikloomade heaolu, kirjutavad Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Kadri Kaugerand ning Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudi vastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. Loe lähemalt Maablogist
• 09.05.2019  VOOREMAA: Liivimaa maitsete retk algas Jõgevamaalt
  Liivimaa Maitsed alustas teisipäeval oma tootjate tutvustamist partnerriikide ajakirjanikele just Jõgevamaalt. Kulinaarne rännak Eestis ja Lätis, mis kannab nime Liivimaa Maitsed, on Est-Lat programmi projekt aastateks 2017‒2020. See koostööprojekt ühendab peamiselt väikesi toidutootjaid Eestis ja Lätis. Toidumarsruut Taste HansEATica peaks võimaldama maitseelamusi Lätist Eestisse ja edasigi. Nüüd oli ettevõtmine omadega niikaugele jõudnud, et esimesele tuurile kutsuti Läti ja Eesti toid
• 08.05.2019  MAABLOGI: Maa ja meri meid toidab
  Eestlastel on kasutusel tabav rahvaütlus „Maa ja meri meid toidab“. Ilmataadi kapriisidele vaatamata on meie toidulaud kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga. See on suur väärtus, mida ei tohiks liiga iseenesestmõistetavalt võtta. Milline oli 2018. aasta meie toidulaua eest hoolitsejate jaoks? Äsja valminud 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaadet tutvustab Maablogis Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger. L
• 06.05.2019  MAAELUMINISTEERIUM: 2019. aasta toidupiirkonna roogadel on uma mekk
  Täna avati Võrus pidulikult Vana-Võromaa maitsete aasta. Avaüritusel andis maaeluminister Mart Järvik üle maitsete aasta rändkahvli Vana-Võromaa maitsete aasta esindajatele. „Võime rõõmuga öelda, et tänu toidupiirkonna projektile on kõikides senistes piirkondades sündinud uued algatused, tooted ja traditsioonid. See toob kasu nii kohalikele ettevõtetele kui ka piirkonnale laiemalt. Loodame, et ka Vana-Võromaa jätkab samasugusel kursil. Maaeluministeeriumile on suur rõõm, kui oleme saanud
• 02.05.2019  MAAELUVÕRGUSTIK: Liivimaa toiduteel sai taaskord tõdeda sarnasusi oma lõunanaabritega
  Liivimaa toidutee on 3-aastane projekt, mida rahastatakse Eesti-Läti INTERREG programmist, mille peamiseks eesmärgiks on luua uus turismitoode - Liivimaa maitsed võrgustik. Infot projekti kohta MTÜ Eesti Maaturism veebilehel. Projekti raames toimub mitmeid erinevaid tegevusi: (ühis)seminarid, (ühis)õppereisid, messidel ja laatadel osalemine, liikmeskonna koolitamine ja ettevõtjate võrgustiku loomine. Seekord toimus üh
• 22.04.2019  ENRD: Arukad öko-sotsiaalsed külad – definitsioon
  Veebruari lõpus esitleti Brüsselis arukate külade definitsiooni. Definitsioon on koostatud "arukate öko-sotsiaalsete külade" pilootprojekti töö tulemusena. Pilootprojekt on algatatud Euroopa Komisjoni poolt ja kestis see ajavahemikus 2017 – 2019. Tegevuste eesmärk oli maapiirkondade võimaluste ja väljakutsete kaardistamine, arukate külade mõiste määratlemine ning juhtumiuuringute analüüsimine ja kogumine. Kokku o
• 04.04.2019  KODUKANT: “Maal elamise päev” tutvustab maal elamise võimalusi
  Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub 28. septembril 2019 kõiki huvilisi külastussündmusele “Maal elamise päev”. Algatuse fookuses on elukeskkond maal koos seal toimivate teenuste, töökohtade, seltsitegevuse, vaba aja veetmise võimaluste ning pakutavate elukohtadega. “Maal elamise päev” toimub omavalitsuse territooriumil ning on külastajate päralt 28. septembril ajavahemikus kell
• 20.03.2019  MAABLOGI: Ole kange äädikaga ettevaatlik! Nõuandeid äädikaga ümberkäimiseks ja mida teha mürgistuse korral
  Terviseameti mürgistusteabekeskuseni jõuab igal aastal kümneid äädikamürgistusi puudutavaid kõnesid, aga see on vaid osa kõikidest juhtumitest. Sellest, kuidas nii ettevõtjad kui ka tarbijad saaksid ennetada äädika kasutamisest tulenevaid õnnetusi ja mida teha mürgistuse korral, kirjutab mürgistusennetuse nädala puhul Maablogis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo nõunik Siret Surva. Loe lähemalt Maablogist
• 15.03.2019  MAABLOGI: Ebaseaduslike taimekaitsevahendite kasutamine on ohtlik
  Taimekaitse üks ülesanne on hoida ära või vähendada taimekahjustajate põhjustatud kahjustusi. Taimekahjustajatega võitlemiseks saab kasutada nii looduslikke kui ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Sünteetilistesse taimekaitsevahendeisse tohib tootja lisada ainult aineid, mille puhul on tõestatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning et nende kasutamine ei avalda teadaolevalt kahjulikku mõju ei inimeste ega loomade tervisele ega ka vastuvõetamatut mõju keskkonnale, kirjutab Maablogis
• 13.03.2019  PÕLLUMAJANDUSAMET: Põllumajandusamet läks üle regionaalsele juhtimisele
  Põllumajandusameti 12 maakonnakeskusest sai 4 regiooni, kuid kõik esindused klientide teenindamiseks jäävad alles. „Analüüsime pidevalt oma tööpõldu, et parendada pakutavaid teenuseid ja need vastaksid klientide ootustele. Ümberkorralduse eesmärk on muuta juhtimine efektiivsemaks. Meie 12 maakonnakeskust on teinud väga head tööd, kuid täna näeme, et koondades juhtimise nelja regiooni, saame astuda järgmise sammu oma teenuste efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmisel“, ütles Põllumajandusameti
• 11.03.2019  MAAELUMINISTEERIUM: Maablogi: Toiduainesektori eksporti suunab lähiaastatel ekspordi tegevuskava
  Viimastel kuudel on meie ettevõtjad saanud mitu head uudist uute turgude avanemisest. Näiteks aitas Veterinaar- ja Toiduamet 2018. aastal avada uue turu kalatoodetele Montenegrosse, piimatoodetele Mehhikosse, piimakäitlemisettevõtetele Tšiili ja imikupiima asendajale Hiina Rahvavabariiki; tänavu avanes piimatoodetele ka Tuneesia turg. Paralleelselt on kasvanud toiduainesektori ekspordimahud ja meie toidukaup jõuab järjest enamate riikide tarbijate toidulauale. See on meie ametkondade ja ettevõtj
• 30.01.2019  MAAELUVÕRGUSTIK: Arukate külade ideed tutvustati Eesti külavanematele!
  26. jaanuaril 2019 toimus Pärnus teine üle-eestiline külavanemate foorum "Külavanem- maaelu kujundaja?". Ürituse korraldaja oli Eesti Külaliikumine Kodukant. Foorum tõi kokku kogemusi vahetama ja arutlema enam kui 120 külade esindajat üle Eesti. Ürituse eesmärk oli otsida üheskoos lahendusi ja teha ettepanekuid külavanema rolli tugevdamiseks maaelu oluliste probleemide lahendamisel. Laiendada külavanemate valdkonda Kodukandi huvikaitses, anda hoogu külavanemate omavahelisele s
• 09.01.2019  MAALEHT: Maarahva ettevõtlusõpik jõudis veebi
  2017 aastal sündinud käsiraamat "Maaettevõtluse mitmekesistamine" on nüüdsest Maaülikooli veebiraamatukogus lugejaid ootamas. Huviline saab valida nii eestikeelse raamatu kui ka venekeelse raamatu vahel. Üllitise autoriteks maaülikooli lektor Tiiu Ohvril ja Kuusiku loodustalu perenaine Sirje Kuusik. Loe artikli täisversiooni SIIT
• 10.12.2018  MAAELUVÕRGUSTIK: Liivimaa ja tema ajaloohõnguga maitsed
  Üldiselt Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis ehk kunagistel Liivimaa aladel on täies hoos kolm aastat kestev projekt – Liivimaa Maitsed (Livonan Culinary Route). Tegemist on EST-LAT programmist rahastatava koostööprojektiga, mis hõlmab Põhja-Läti ning Lõuna-Eesti kohaliku toidu tootjaid ja pakkujaid. Projekti peamisteks elluviijateks on MTÜ Eesti Maaturism ja Läti maaturismi organisatsioon Lauku Celotajs. Rahvusvahelise koostööprojekti juhtpartneriks aga Eesti Põllumajand
• 04.12.2018  MAAELUVÕRGUSTIK: Eurooplased tahavad rohkem arukaid külasid
  Kõik me teame probleeme, millega peab tänapäeva ühiskond silmitsi seisma. OECD nimetab neid "megatrendideks" ehk siis sügavatest sotsiaalmajanduslikest, keskkonna‑, tehnoloogia‑ ja poliitilistest suundumustest tulenevad võimsad jõud. Megatrendid puudutavad tugevalt ka maapiirkondi. Kuid muutuv ühiskond, tehnika areng ja uued mõttemallid võivad külaelule just hoogu juurde anda. Maapiirkondade elavdamisele, innovaatilistele lahendu
• 28.11.2018  MAAELUVÕRGUSTIK: Tulevik, mis on juba käes - kiire internetiühendus igasse külasse, kõikjale!
  Ilmselt ei möödu meie elus päevagi, kui me ei kasutaks imelist internetti. Suure tõenäosusega on meie kodu ja kontor täis kõikvõimalikke vidinaid, mis võrgutoiteta ei toimiks. Ning me isegi ei mõtle sellele, kas meie internetiühendus kasvavale mahule üldse vastu peab. Seepärast on oluline, et lairibaühendus, mis on fiiberoptilisel kaablil ehk valguskaablil põhinev andmesideühendus, oleks kättesaadav kõigile. 2018. aasta esimese poole seisuga on ena
• 13.11.2018  MAABLOGI: Loomade raviks kasutatavate antibiootikumide müük Euroopas väheneb
  12.-18. novembrini toimub ülemaailmne antibiootikuminädal. Sellega seoses on hea meelde tuletada, et järjest olulisem on pöörata suuremat tähelepanu antibiootikumide valikule ja põhjendatud kasutamisele nii inimeste kui ka loomade raviks ning antibiootikumide vastutustundlik kasutamine on kõige olulisem tegur mikroobide antibiootikumresistentsuse (AMR) tekke ohjamisel. Kuigi aastatel 2011–2016 vähenes veterinaarmeditsiinis kasutatavate antibiootikumide kogumüük Euroopa riikides kokku enam
• 07.11.2018  MAAELUVÕRGUSTIK: Sada inspireerivat näidet maaelust ja ettevõtlikkusest
  Sügise hakul kaunistasid Tallinnas asuva Kultuurikatla krobelisi seinu näituse "100 maaelu toetamise näidet“ plakatid. Nüüdseks on 18. septembril toimunud näituse esmaesitlusest möödas mõned kuud ja väljapanek on uudistajatele nähtav olnud Põllumajandusuuringute Keskuse Jäneda hoone klaasgaleriis ning kuni novembri lõpuni asub näitus Maaeluministeeriumi 2. ja 3. korruse koridorides. Tulevikus rändab näitus paljudesse Eestimaa paikadesse! Näitus "100 maaelu toetamise näidet“ on
• 25.10.2018  Kas LEADER ja "Arukad külad" käivad käsikäes?
  LEADER tuleviku ja hetkeseisu üle arutati septembrikuu lõpus Portugalis Évora´s toimunud konverentsil. Rahvusvaheline konverents kandis nime "LEADER RELOADED" ning oli pühendatud EL järgmise programmiperioodi ettevalmistustele. ELARDi president Maria João Botelho avakõnes öeldu tutvustas kenasti ürituse mõtet: "Me ei saa minna tagasi minevikku, kuid saame ennast laadida uue energiaga, kuulates tähelepanelikult kõigi kogemusi!" Konverentsil toimusid ka miniplenaarid, kus arutati erinevaid L
• 16.10.2018  MAABLOGI: Mesilaste heaolu sõltub koostööst
  Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kuus mesilaste hukkumisega seotud teadet. Kõikide juhtumite puhul reageerisid kohe nii Põllumajandusamet kui ka Veterinaar- ja Toiduamet ning esimesel võimalusel korraldati kontrollid asjaolude tuvastamiseks. Kuigi kõigi juhtumite puhul ei olnud võimalik tuvastada ühte konkreetset süüdlast, siis menetlused viidi läbi põhjalikult ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Hea on tõdeda, et varasema vastandumise asemel on kõik osapooled - nii mesinikud, põllumehed
• 02.10.2018  ENRD: Maaelu teenustele ligipääsu parandamine
  MAMBA on rahvusvaheline koostööprojekt, mida rahastatab Interreg Läänemere Piirkonna Programm. See kestab 2017. a oktoobrist kuni 2020. a septembrini ning tegeleb maapiirkonnas mobiilsuse parandamise ja teenuste kättesaadavuse parandamisega. Projekt hõlmab 15 partnerit kuuest riigist: Taanis, Saksamaal, Poolas, Lätis, Soomes ja Rootsis. Rohkem infot: www.mambaproject.eu/
• 21.09.2018  ENRD: "Arukate külade" video nüüd ka eestikeelsete subtiitritega
  Euroopa maaeluvõrgustik (ENRD) on välja andnud "Arukate külade" kontseptsiooni tutvustava video. Koostöös riiklike maaeluvõrgustikega on võimalik videot vaadata 21 erinevas keeles, ka eesti keeles. Nii jõuab "Arukate külade" mõiste tähendus igasse Euroopa külasse ja innustab tegutsema. Rohkem "Arukate külade" teemast meie veebilehel: www.maainfo.ee/smartvillages Vaata eestikeelsete subtiitritega videot!:
• 31.08.2018  MAABLOGI: Valmista ise Pärnumaa maitseid
  Pärnumaa maitsete aasta on täies hoos ning septembrikuus on ees ootamas palju põnevaid üritusi eesotsas Pärnumaa lõikuspeoga 8. septembril Maria talus, kus kuulutatakse välja Pärnumaa toidumeene. Et Pärnumaa maitsetest oleks võimalik osa saada ka oma koduköögis, jagame äärmiselt populaarseks saanud retsepte, mille esmaesitlus toimus maikuus Pärnumaa maitsete aasta avamisel. Vaata retsepte Maablogist: maablogi.wordpress.com/2018/08/31/parnumaa-maitsetega-tostadad/ Rohkem infot Pärnumaa ma
• 27.08.2018  MAAELUVÕRGUSTIK: Otsitakse aktiivseid kogukondi Arukate külade teemalisse pilootprojekti
  2018. aasta alguses alustas Euroopa Komisjon pilootprojekti "Arukad öko-sotsiaalsed külad" (Smart eco-social villages). Projekti käigus kaardistatakse maapiirkondade võimalused ja väljakutsed, et koostada "Arukate külade" mõiste definitsioon. Lisaks uuritakse, kuidas saaks üks küla Arukaks külaks, seejuures tuvastatakse ja analüüsitakse parimaid tavasid. Kuni 31. augustini 2018 oodatakse ettevõtlike külasid üle Euroopa ennast kirja panema, et olla välja valitu üks neljast Arukast külast, kellel
• 28.06.2018  MAABLOGI: Toitlustamise ökomärk - lihtne võimalus tarbijat teavitada
  Mahetoit on tarbijate seas üha populaarsem ning toidukaupluste ja turgude kõrval on arvestatavaks mahetoodete pakkujaks kujunemas ka toitlustusettevõtted. Tarbijat huvitab üha enam, kust tema toit pärineb, ja seepärast on mahetoidust saanud oluline müügiargument. Alates 2017. aasta märtsist saavad kõik toitlustajad toidu valmistamisel kasutatud mahetoorainele viidata selleks mõeldud ökomärgiga. See on lihtne võimalus tarbijaid teavitada. Samuti on märgi abil hõlpsam leida mahetoorainet kasutava
• 07.06.2018  MAAELUVÕRGUSTIK: Tagasi juurte juurde läbi maitsete – Liivimaa toidutee
  Eelmisel aasta sai alguse rahvusvaheline projekt - Liivimaa maitsed (Livonian Culinary Route). Projekti peamiseks eesmärgiks on Liivimaa toidupärimusel põhineva turismitoote loomine ja turundamine, tegevused toimuvad endise Liivimaa territooriumi. Seega on projekti kaasatud Põhja-Läti ja Lõuna- ja Lääne-Eesti. Projekti rahastatakse Eesti-Läti piiriülesest programmist ning Eestist osalevad projektis MTÜ Eesti Maaturism, Valgamaa Arenguagentuur, Tartumaa Turism ja Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtlusk
• 22.05.2018  EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: EL maaelu ülevaade nr 26 - Arukad külad
  Ilmunud on järjekordne Euroopa Liidu ajakiri "Maaelu ülevaade" nr 26 Kõikide EL maaelu ülevaadetega saate tutvuda SIIN "EL Maaelu ülevaate" ("EU Rural Review") selle numbri keskseks teemaks on arukad külad (Smart Villages). Ajakirja seekordsed teemad: Eessõnad Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikult Phil Hoganilt ja Euroopa Parlamendi liikmetelt Tibor Szanyi'lt ja Franc Bogovič'ilt Arukad
• 14.04.2018  MAABLOGI: Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2017
  Möödunud aasta oli põllumajandus- ja toiduainesektoris elav väliskaubanduse aasta. Nii import kui ka Eesti päritolu kaupade eksport saavutasid üheaegselt taasiseseisvunud Eesti kõrgeima taseme. Kahesuunaline kaubavahetus toimus küll kõigi maailma regioonidega, ent lõviosa tehingutest jäi siiski Euroopa, ennekõike EL-i siseturu piiresse, kirjutab Maablogis maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist Marie Allikmaa. Loe lähemalt Maablogist
• 09.04.2018  SOOME MAAELUVÕRGUSTIK: Soome otsib "Arukaimat küla"
  Soome maaeluvõrgustik (www.maaseutu.fi) on käivitanud konkursi, mille raames otsitakse külasid, mis arendavad arukalt erinevaid teenuseid - tervishoiu, hariduse, energia, mobiilsuse, kohaliku toidu, jaemüügi, hobide ja kultuuri valdkonnas. Konkurss kestab kuni 2018. aasta lõpuni ning osalejatele pakutakse juhendmaterjale, inspireerivaid ideid, vastastikust toetust, võrgustike loomise võimalusi ja nähtavust nii Soomes kui ka mujal.
• 27.03.2018  MAABLOGI: Mis ootab ühise põllumajanduspoliitika tulevikku?
  Nädal aega tagasi kohtusid Brüsselis Euroopa põllumajandusministrid, et kokku leppida Euroopa Liidu Nõukogu järeldustes ÜPP tuleviku kohta. Kokkuleppele järelduste osas ei jõutud, kuna Balti riigid, Poola ja Slovakkia hääletasid järelduste vastu. Maaeluminister Tarmo Tamm ütles, et Eesti seisab oma põllumeeste huvide eest ning on oluline, et meie põllumehele oleks tagatud võrdsed toetustingimused. Mida see tähendab ja milline on selle mõju edasistele ÜPP läbirääkimistele, kirjutab Maablogis põll
• 28.02.2018  MAAELUVÕRGUSTIK: Aruka küla temaatika teeb Euroopas edusamme
  2017. aasta aprillis käivitas Euroopa Komisjon algatuse "ELi tegevused arukate külade raames", mida toetasid põllumajanduse ja maaelu arengu, regionaalpoliitika ning liikuvuse ja transpordi volinikud. Teemaga on edukalt edasi liigutud. 21. veebruaril 2018 toimus juba kolmas Euroopa maaeluvõrgustiku (ENRD) korraldatud "Aruka küla" temaatilise töögrupi kohtumine. Töögrupi peamisteks eesmärkideks on kogemuste jagamine, heade näidete kogumine ning ma
• 27.02.2018  MAABLOGI: Et Eesti toit oleks nõutud ja maal hea elada ehk Milleks meile PõKa?
  Ohutu ja puhas toit, konkurentsivõime ja keskkonnahoid, lisandväärtus ja eksport - kõiki neid märksõnu kuulevad põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed igapäevaselt, ehkki mõista võib neid erinevalt. Jõud peitub aga ühtsuses, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti. Parema üksteisemõistmise saavutamiseks ongi Maaeluministeerium koos partnerite ning sektoriga alustanud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (PõKa) koostamist. Loe läh
• 12.02.2018  MAAELUVÕRGUSTIK: Arma ratsatalu lugu "Maasoojusküttega aastaringselt kasutatav ehe saun-puhkemaja"
  Euroopa maaeluvõrgustikul on ka sel perioodil oma veebilehel olemas projektinäidete andmebaas, kuhu kogutakse kokku muuhulgas ka Eesti põnevad projektid, mis on toetatud maaelu arengu programmidest. Toome Võrgukirja lugejateni need lood eesti keeles. Seekord tutvustame Arma ratsatalu projekti "Maaküttega saun-puhkemaja ehitamine". Ise maal elades, igapäevaselt hobustega toimetades ja looduses viibides ei näe Arma ratsatalu perenaine Mare Kalme ise al
• 08.02.2018  MAABLOGI: Kuidas kujuneb ühise põllumajanduspoliitika tulevik?
  Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on üks Euroopa Liidu kesksemaid poliitikaid, mis mõjutab otseselt ka Eesti põllumeeste käekäiku. Järgmise kuue kuu jooksul arutavad EL-i põllumajandusministrid ühise põllumajanduspoliitika erinevate aspektide üle. Kord kuus võetakse luubi alla mõni konkreetsem teema: jaanuaris olid selleks ÜPP lisandväärtus, eesmärgid ja subsidiaarsus, veebruaris jätkuvad arutelud otsetoetuste ja keskkonnaaspektide teemal. Maablogis hoiab põllumajanduspoliitika hu
• 18.12.2017  MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu võrgustik ajaloolisel Liivimaa territooriumil
  Olete ehk kuulnud Eesti toiduteest ja Läänemere toiduteest, sel aastal lisandus sellesse nimistusse ka toiduturismi võrgustik Liivimaa Maitsed (Livonian Culinary Route), mis ühendab Eesti ja Läti turismiettevõtjaid, kes paiknevad ajaloolisel Liivimaa territooriumil. Info toiuturismi võrgustiku Liivimaa Maitsed kohta MTÜ Eesti Maaturism veebilehel. Toit on turismi väga oluline osa. Kui me sööme hästi, siis me ka tunneme ennast hästi. Sellest hakat
• 14.12.2017  MAAELUVÕRGUSTIK: Artiklite sari - muljeid Iirimaa kogemusreisist kuulsatele Corki taluturgudele
  Eesti OTT (Otse Tootjalt Tarbijale) liikumise algataja ja eestvedaja Sirkka Pintmann käis oktoobris Iirimaal, et uurida, kuidas toimib otse tootjalt tarbijale süsteem seal maal. Kokku kirjutas ta maaeluvõrgustikule kuus põnevat ja harivat artiklit, kus hästi on toodud välja võrdlused ka Eestiga. Mahon Point Farmers Market - iga-neljapäevane 50 müügikohaga taluturg. „Vabandage, kus on selle turu korraldaja Rupert?“ “See on, vaadak
• 05.12.2017  MAABLOGI: 5. detsember on ülemaailmne mullapäev
  5. detsembril on ülemaailmne mullapäev, mil juhitakse tähelepanu muldade kaitsele. Seetõttu oleme muldadele pühendanud ka oma Maablogi postituse. 2050. aastaks on maailmas 9 miljardit inimest, kelle toitmiseks tuleb toota kuni 70% rohkem toitu. Samas on ressurss selle tootmiseks piiratud. Kui ajalooliselt võeti inimeste täiendavaks toitmiseks kasutusele uus põllumaa, siis nüüdseks on põllumajandusmaa laiendamine üha raskem, sest potentsiaalsed piirkonnad asuvad Sahara-aluses Aafrikas ning Lõ
• 09.11.2017  MAABLOGI: Liblikõieliste kasvatamine on kasulik
  Liblikõieliste kasvatamine mõjub keskkonnale hästi, need on kasulikud mulla viljakusele, toidutaimeteks tolmeldajatele, mullaparandajana kasulikud põllumeestele. Seetõttu on ka kolme toetuse saamine seotud liblikõieliste kasvatamisega, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik Maablogis. Loe lähemalt Maablogist
• 07.11.2017  EESTI MAATURISM: Toiduvõrgustik Liivimaa Maitsed otsib ettevõtjaid!
  Toiduturism on kasvav trend. Oluline on selle valdkonnaga fokusseeritult tegeleda, olla loominguline ning omanäoline. MTÜ Eesti Maaturism pöördub Teie poole, kuna soovime ühiselt tugevdada Eesti toidu positsiooni. Toidupakkumise arendamiseks on MTÜ Eesti Maaturism partneriks toiduteemalises rahvusvahelises projektis „Livonian Culinary Route”, mille raames luuakse Lõuna- ja Lääne-Eestit ning Põhja-Lätit ühendav toiduturismi võrgustik LIIVIMAA MAITSED. Võrgustiku eesmärk on edendada kohaliku to
• 09.10.2017  MAABLOGI: Eesti toiduainetööstustele oli esimene poolaasta edukas
  Septembrist oktoobri alguseni on Eesti toidu kuu, mille jooksul pööratakse mitmesuguste üritustega tähelepanu kodumaisele toidule. Sellest, kuidas läheb Eesti toiduainetööstuse ettevõtetel, annab Maablogis ülevaate Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna nõunik Eveli Naaris. Loe lähemalt Maablogist
• 26.09.2017  MAABLOGI: Euroopas hävineb iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda
  Maailma rahvastiku kasv, suurenev nõudlus toidu järele ja konkurents maa kasutamise pärast paneb mullad aina suurema surve alla. Armastame rääkida loodus-, looma- või puude kaitsest, kuid tavaliselt ei mõtle me sarnaselt mullast. Samas on muld meie planeedi üks olulisemaid loodusvarasid, mille ökoloogilist tähtsust on seni alahinnatud, kirjutab Maablogis maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Madli Karjatse. Link blogipostitusele: maablogi.wordpress.com/2017/09/26/eur
• 22.09.2017  MAABLOGI: "Toidurassism" ja teadlik tarbimine
  Toiduga seotud küsimused puudutavad meid kõiki. Seetõttu on tervitatav, et ajakirjandus ja laiem avalikkus on toiduteema tähelepanu keskmesse tõstnud. Topeltstandarditest ning Euroopas aktuaalsetest toiduteemadest kirjutab Maablogis maaeluminister Tarmo Tamm. Loe lähemalt Maablogist
• 11.09.2017  Maablogi: Mahemajanduse tervikprogramm põimib Eesti eelised ühtseks tervikuks
  Vastutustundlikku tootmist ja tooteid, sh ka mahetootmist ja -toitu hinnatakse Eestis ja Euroopa Liidus aina enam, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. Lisaks kirjutab ta Maaeluministeeriumi kavandatud mahemajanduse tervikprogrammist, mis hõlmab erinevaid valdkondi, millel on potentsiaali ökoloogiliselt säästlike toodete ja teenuste ekspordiks. Loe lähemalt Maablogist
• 29.08.2017  MAABLOGI: Satelliitandmed aitavad tuvastada põldudel toimuvaid tegevusi
  Juba mitu aastat on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) piilutud kosmosetehnoloogiate suunas, et neid ära kasutades lihtsustada toetuste administreerimist ja võimaldada paremat klienditeenindust. Mida väljatöötatud infosüsteem SATIKAS tähendab ja mis andmeid sellega jälgida saab? Loe lähemalt Maablogist
• 26.06.2017  EUROOPA KOMISJON: Euroopa Liidu tegevused Arukate Külade raames
  2016.a septembri alguses kogunes Corki Iirimaale kokku 340 maapiirkonna arendajat, et üheskoos kavandada Euroopa Liidu maapiirkondade tuleviku visiooni. Cork 2.0 deklaratsioon "Parem elu maapiirkondades" koondab kokku ootused ja lootused seoses maapiirkondade arenguga. See hõlmab endas tulevikuprioriteete. Suunab poliitikute tähelepanu sellele, kuidas ületada maa- ja linnaliste piirkondade vahelist digitaalset lõhet, ning kuidas arendada ühenduvuse ja digitaliseerimise potent
• 09.06.2017  MAAELUMINISTEERIUM: Maaeluminister Tamm: Euroopa Loomaarstide Föderatsioon on Euroopa Liidu institutsioonide arvestatav partner
  Täna Euroopa Loomaarstide Peaassambleed avades rõhutas maaeluminister Tarmo Tamm, et Euroopa Loomaarstide Föderatsioon on Euroopa Liidu institutsioonide arvestatav partner, sest teeb arendustööd EL-i jaoks olulistes valdkondades, nagu kliiniline veterinaarmeditsiin, loomade tervis ja heaolu, toiduohutus ja - järelevalve, veterinaarne rahva tervishoid ja veterinaarharidus. „Selle sajandi tervisevaldkonna suurimaid väljakutseid on võitlus mikroobide resistentsusega, kus veterinaaridel on tä
• 28.05.2017  EPKK: Toimus projekti "Liivimaa toidutee" avakoosolek
  25.-26. mail toimus Taevaskojas Interreg Eesti-Läti koostööprogrammi raames elluviidava projekti "Liivimaa toidutee" avakoosolek. Projekti juhtpartner on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Projekti partneriteks on MTÜ Eesti Maaturism, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Valgamaa Arenguagentuur ja SA Tartumaa Turism ning Läti maaturismi ühing „Lauku Celotajs” ja Vidzeme Planeerimispiirkond. Projekti eesmärgiks on arendada Eestis ja Lätis toiduturismi tuginedes Liivimaa ühisele kulinaar
• 09.05.2017  MAAELUVÕRGUSTIK: Metakor OÜ - Imed juhtuvad ainult nendega, kes ei anna iialgi alla
  Euroopa maaelu arengu võrgustikul on ka sel perioodil oma veebilehel olemas projektinäidete andmebaas, kuhu kogutakse kokku põnevad projektid maaelu arengu programmidest toetust saanud tegevuste ja investeeringute kohta. Toome Võrgukirja lugejateni mõningad lood eesti keeles. Kolmanda projektina tutvustame Metakor OÜ näidet. „Siin kasvavad puu- ja köögivili, mis lähevad äädikana, siirupitena jne
• 25.04.2017  MAAELUVÕRGUSTIK: Uuskaubi ravim- ja maitsetaimed
  Euroopa maaelu arengu võrgustikul on ka sel perioodil oma veebilehel olemas projektinäidete andmebaas, kuhu kogutakse kokku põnevad projektid maaelu arengu programmidest toetust saanud tegevuste ja investeeringute kohta. Toome Võrgukirja lugejateni mõningad lood eesti keeles. Teise projektina tutvustame Uuskaubi talu näidet, mis tegeleb erinevate ravim- ja maitsetaimede kasvatamise ja turustamisega.
• 07.04.2017  EESTI MAATURISM: Eesti ja Läti rannikule luuakse Balti riikide pikim 1100 km pikkune matkarada
  Eesti-Läti programmi Euroopa Regionaalarengu Fond kiitis heaks ja rahastab piiriülest projekti "Hiking Route Along the Baltic Sea Coastline in Latvia and Estonia" ("Läänemere ranniku matkarada Lätis ja Eestis"). Kuni 2019. a.oktoobrini kestva projekti eesmärk on luua Balti riikide pikim matkarada mööda Läänemere rannikut Leedu piirist kuni Eesti põhjarannikuni. Läti ja Eesti läänerannikule loodav matkarada saab olema ligikaudu 1100 km pikkune hõlmates Eestist Pärnumaad, Läänemaad, Saaremaad ja H
• 27.02.2017  POSTIMEES - MAA ELU: Maa Elu fotokonkurss „Maamess 25“
  Maa Elu ja Maamess kutsuvad Sind osalema fotokonkursil „Maamess 25“. Konkursi eesmärk on koguda põnevaid fotomeenutusi Maamessist läbi aastate. Olgu see siis huvitav väljapanek, praktiline ost, kaasahaarav programm või mõni muu lõbus seik, mille oled fotole püüdnud. Konkursile saab fotosid esitada 7. veebruarist kuni 19. märtsini 2017 aadressil: maamess25 @ ajaleht.ee. Kõik fotod, mis vastavad konkursi tingimustele, avalikustakse Maa Elu veebilehel.
• 22.02.2017  MAAELUVÕRGUSTIK: Laastu talu lugu "Visioon on oluline"
  Euroopa maaelu arengu võrgustikul on ka sel perioodil oma veebilehel olemas projektinäidete andmebaas, kuhu kogutakse kokku põnevad projektid maaelu arengu programmidest toetust saanud tegevuste ja investeeringute kohta. Toome Võrgukirja lugejateni need lood eesti keeles. Esimesena tutvustame Laastu talu näidet, mis tegeleb nii maasikate kasvatamisega kui ka päikseelektri tootmisega. Vajadusest tingitud tegevuste laienemine Laastu talu on peretalu Harjumaal, mis tegeleb maasikakasvatusega.
• 22.02.2017  MAAELUVÕRGUSTIK: Põnevad Eesti projektinäited Euroopa maaeluvõrgustiku andmebaasis
  Euroopa maaelu arengu võrgustikul on ka sel perioodil oma veebilehel olemas projektinäidete andmebaas, kuhu kogutakse kokku projektid maaelu arengu programmidest toetust saanud tegevuste ja investeeringute kohta. Eesti kohta leiab seitse näidet: Laastu talu päikese-elektrijaam Uuskaubi talu, mis tegeleb looduslike teesegude tootmisega Seto Külävüü - maanteeäärsete märkidega kohaliku kultuuri edendamine Ideefarm Saaremaal, mis tegeleb erinevate siirupite tootmisega 10
• 02.02.2017  EESTI MAATURISM: Eesti turismiturg rikastub uute Ökoturismi kvaliteedimärgist EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti) kandvate toodetega
  Kolmapäeval, 1.veebruaril tunnistas Eesti ökoturismi kvaliteedimärgise EHE hindamiskomisjon märgise vääriliseks 12 ettevõtte poolt pakutavad 13 toodet/teenust. EHE-märgisega tunnustatakse maapiirkondades pakutavaid heatasemelisi elamust pakkuvaid turismitooteid ja –teenuseid, mis lähtuvad rahvusvahelistest ökoturismi põhimõtetest ning aitavad tutvustada Eesti rikkalikku loodus- ja kultuuripärandit. EHE-märgise tunnistused antakse ettevõtjatele pidul
• 25.01.2017  MAAELUMINISTEERIUM: Põllumajandusuuringute Keskuse direktoriks sai Pille Koorberg
  Maaeluminister Tarmo Tamm nimetas Põllumajandusuuringute Keskuse direktoriks Pille Koorbergi. Koorberg asus direktori ametikohale alates 23. jaanuarist 2017. Pille Koorberg lõpetas 2001. aastal Eesti Põllumajandusülikooli keskkonnakaitse erialal ja sai 2009. aastal samal erialal loodusteaduste magistrikraadi. 2002. aastal asus Koorberg tööle Põllumajandusuuringute Keskusesse põllumajanduse keskkonnamõjude seire büroo juhatajana. Pille Koorbergi töö on olnud peamiselt seotud Eesti maaelu ar
• 19.01.2017  MAABLOGI: Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv väheneb
  Hobiaednikele koduaias kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite arv vabamüügis väheneb aasta-aastalt. Karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses vaadatakse taimekaitsevahendite kasutuslubasid pidevalt üle ning piiratakse nende müüki ja kasutust. Seoses sellega eemaldati hiljuti hobiaednike valikust kolm taimekaitsevahendit. Milliseid alternatiivseid taimekaitselahendusi tuleks koduaias kasutada, selgitab Maablogis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna registreerimis
• 29.08.2016  EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUM: Kirikindad ja maaturismi edulood Eesti Põllumajandusmuuseumis
  12. septembrini saab nautida Eesti Põllumajandusmuuseumis kirikinnaste näitust Siberi lilled ja samuti rändnäitust Maaturismi edulood Kõik näitusel „Siberi lilled“ olevad kirikindad on valminud OÜ Kagu Kudujate meistrite poolt. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid pildistasid 2008. aasta Siberi ekspeditsiooni käigus Krasnojarski krais Haida külas elava Maria Ossipova mustrivihikut. Käesoleva näituse kirjad on pärit kõik sellest vihikust. Maria on Siberisse välja rännanud Setode järeltulija. Kin
• 24.05.2016  ENRD: Uus projektinäidete trükis "Arukad ja jätkusuutlikud maapiirkonnad"
  Ilmunud on uus Euroopa maaelu arengu võrgustiku heade projektinäidete trükis "Arukad ja jätkusuutlikud maapiirkonnad". Trükisest leiad järgmised põnevad teemad: Lairiba ühendus maapiirkondades Digitaalne ligipääs turgudele Põllumajandusettevõtete kaasajastamine Turgude arendamine Maaelu mitmekesistami
• 23.05.2016  MULGIMAA ARENDUSKODA: Käsitöömeistrite kokkutulek Karksi külamajas
  17. mail toimus Karksi külamajas esimest korda Mulgimaa käsitöömeistrite kokkutulek. Kohale tuli üle 30 toreda käsitöömeistri, kes kõik võtsid kaasa näiteid tehtud käsitööst. Arutasime tulevaid projekte ja tegevusi sealhulgas ka Mulgi käsitöö e-poe ideed. Kõikide kohaletulnud käsitöömeistrite poolne sõnum oli üks: e-pood on edasiseks arenguks väga vajalik. Kokk lepiti ka selles, et edaspidi hakkavad Mulgimaa käsitöömeistrid kokku saama mõned korrad aastas. Täname kõiki osavõtjaid ja lahket Ka
• 10.05.2016  MAAELUVÕRGUSTIK: Maaturismi ettevõtete avatud uste päeva tagasiside
  Sooja kevadpäikse saatel avasid 1. mail Eesti maapiirkonna turismiettevõtted oma uksed kõigile huvilistele. Maaturismi ettevõtete avatud uste päev toimus juba kolmandat korda ning külastajatel oli võimalus tutvust teha enam kui 160ne turismiettevõttega üle Eesti. Sellest toredast päevast on juba natuke aega möödunud, kuid milline oli osalenud turismiettevõtete tagasiside saab lugeda alljärgnevalt.
• 06.05.2016  PÕLLUMAJANDUSAMET: Põllumajandusametil valmis kaardikiht viljakasvatajatele
  Põllumajandusametil valmis tuulekaeraga saastunud alade kaardikiht, mis on abiks maakasutajale tootmisotsuste tegemisel. Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mis levib kiiresti ning võib põhjustada olulist majanduslikku kahju teravilja seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel. Tuulekaera andmekogu andmetel on Eestis tuulekaeraga saastunud pind 240 000 ha, mis on 38,7% põllukultuuride kasvupinnast. Kaardikiht asub Põllumajanduduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põllumassiivi veebikaardil
• 05.05.2016  MAAELUMINISTEERIUM: Tuntud maaelu arengu uurija Michael Woods peab Maaeluministeeriumis avaliku loengu
  Maaeluministeeriumi suures saalis toimub 11. mail rahvusvaheliselt tuntud maaelu arengu uurija Michael Woodsi avalik loeng „Maaelu areng globaliseeruvas maapiirkonnas". Tegemist on neljanda loenguga loengusarjas „Teadlase vaade kogukonna juhitud arengule“. Michael Woodsi loeng käsitleb üleilmastumisest tulenevaid väljakutseid ja võimalusi maaelu arenguks ning arutleb, kuidas LEADERi taolised algatused saavad üha enam globaliseeruvamas maapiirkonnas aidata maakogukondi oma tuleviku kujundamisel.
• 02.05.2016  MAAELUMINISTEERIUM: Avatud talude päevale on registreerunud üle 200 ettevõtte
  24. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerunud juba üle 200 talu ja põllumajandustootmise. Suure huvi tõttu pikendatakse registreerimise tähtaega nädala võrra. „Viimase nädala jooksul on paljud talud ja põllumajandustootmised andnud teada oma soovist osaleda avatud talude päeval. Praeguseks on oma osalemisest andnud teada juba 207 ettevõtjat,“ ütles Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kristo Mäe. „Kuna huvi on olnud ettevõtjate poolt väga elav, sii
• 25.04.2016  EESTI MAATURISM: Maaturismiettevõtted kutsuvad 1. mail külla!
  Avatud Uste Päeval tutvustavad turismiettevõtted, mida põnevat saab maal puhates ette võtta. Pühapäeval, 1. mail saab päris TASUTA või ERIHINNAGA osaleda matkadel ja retkedel, sõita paadiga, teha käsitööd, osaleda töö- ja õpitubades, kogeda uusi maitseelamusi, lüüa kaasa talgutel, tutvust teha taluloomadega, kohtuda pererahvaga, käia kuumas saunas, tutvust teha permakultuuriga, ammutada teadmisi taimekasvatusest, jahilindude kasvatamisest, õppida valmistama hapukapsakrõpse, tõrvata paati, nä
• 11.01.2016  [MAK P R O J E K T]: Vihmaussid vajavad pullilaudas igapäevast hoolt
  Kui vanaema talu taastama hakanud Veiko Alberg ostis kodu lähedalt kasutuseta pullilauda ja tõi sinna vihmaussid ning hakkas ümbruskonnast veisesõnnikut kokku ostma, pidasid ümberkaudsed teda pehmelt öeldes veidrikuks. Vahepealsed aastad on tõendanud, et linnamehe mõtted ei pea äriajamisel käima maamehele harjunud rada. Varbla valla 15 elanikuga Hõbesalu küla teavad seal toodetava vihmaussisõnniku ehk vermikomposti järgi aiapidajad ja lillekasvatajad üle riigi. Loe edasi... PROJEKTIT
• 06.01.2016  [MAK P R O J E K T]: Seltsimaja, kus kogu aeg toimetatakse
  Tavapäraselt algab enamikus Eesti külade seltsimajadest elu õhtuti, kuid Urvaste külade seltsimajas Võrumaal askeldatakse hommikust tööpäeva lõpuni, kultuuriürituste ajal hiliste tundideni. Siin valmib kogu Eestis tuntud kama, aga ka kootakse, valmistutakse üritusteks, nagu köögipäev, näidatakse ekraanil uusi Eesti filme – ja loodetakse, et vald pikendab rendilepingut. Kui LõunaLeht läinud kesknädala hommikupoole Urvaste seltsimajaga tutvumise järel kööki jõudis, oli kaks plaaditäit mahed
• 14.12.2015  MAAELUVÕRGUSTIK: Rändnäituse "Maaturismi edulood" eriauhinna saajad
  Rändnäituse "Maaturismi edulood" esmaesitlus toimus 18. novembril 2015 MTÜ Eesti Maaturism 15 aastapäeva ürituste raames Koplimadise turismitalus (Keila vald, Harjumaa). Link üritusele: maainfo.ee/index.php ja avamisürituse fotogaleriile: maainfo.ee/index.php Näituse avas Maaeluministeeriumi Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. Ürituse raames kuulutati välja ka ERIAUHINDADE saajad järgmistele maaturismi projektidele:
• 14.12.2015  MAAELUVÕRGUSTIK: Näitus "Maaturismi edulood" rändamiseks valmis
  Maaelu arengukava 2007-2013 raames toetust saanud maaturismi projektide ränd-näituse "Maaturismi edulood" avamine, esmatutvustus ja eriauhindade saajate tunnustamine toimus 18. novembril Koplimadise turismitalus. Alates 14. detsembrist saab näitusega tutvuda Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) teenindussaalis. Aastaring ühe näituse ettevalmistamiseks on täis. Täpselt aasta tagasi sai maaeluvõrgustiku koostöökoja kohtumisel kokku lepitud, et jä
• 25.11.2015  MAAELUVÕRGUSTIK: Maaturismi kohaliku toidu seminaril räägiti EL tasandi toidupärandi märgistest
  Niclas Fjellstrom Rootsist andis 18. novembril toimunud MTÜ Eesti Maaturismi kohaliku toidu pärastlõunal Kopli-Madise talus ülevaate Culinary Heritage (toidupärand) märgisest. www.culinary-heritage.com/ Culinary Heritage on kaubamärk, mida saavad taotleda tootjad ja söögimajad, kus toidutootmine põhineb traditsioonilisel pärandil ja kasutatakse piirkondlikku toitu. Taustaks Niclas ise esindab nelja Rootsi omavalitsuse m
• 03.11.2015  MAAELUVÕRGUSTIK: Vali oma lemmik Maaturismi edulugu!
  Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo koostöös MTÜ Eesti Maaturismiga koostas Eesti maaelu arengukava raames toetust saanud maaturismi projektidest ränd-näituse "Maaturismi edulood". Näitusele valitud 31 projekti hulgast sai valida RAHVA LEMMIKUT! Tulemuse väljakuulutamine toimub 18. novembril 2015 "Eesti Maaturism 15" ürituste raames toimuval pidulikul tunnustusüritusel ja näituse avamisel Koplimadise talus. RAHVA LEM
• 12.10.2015  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: UMA MEKK VI Suurlaat 2015 kauplejate registreerimine on alanud
  Uma Mekki suurlaat toimub 7. novembril kell 9.00 - 15.00 Võru Spordikeskuses. Laadale on oodatud kauplema eelkõige kohaliku talutoodanguga kauplejad, kel pakkuda Vana Võrumaal ja selle lähiümbruses kasvatatud puu- ja köögivilju, maitse-ja ravimtaimi ning siinsele kandile omaseid toidukaupu: küpsetisi, hoidiseid, piima-ja lihatooteid, maiustusi, jooke. Kauplema ootame ka neid, kel müügiks pakkuda söögitegemiseks vajalik kohalik käsitöö: nõud, tekstiil jms. Uut ja huvitavat toodet võivad p
• 26.05.2015  MAAELUVÕRGUSTIK: Näituse "Maaturismi Edulood" koostamiseks esitati 58 ankeeti
  Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo koostab koostöös MTÜ Eesti Maaturismiga maaelu arengukava raames toetust saanud maaturismi projektidest ränd-näitust. Ränd-näituse "Maaturismi edulood", mis hakkab tutvustama Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahenditest toetust saanud maaturismi projekte, näidete kogumine kuulutati välja 10. märtsil 2015 ja näiteid sai esitada kuni 1. maini 2015. Pikem ülevaade ilmus märtsikuu VÕRGUKIRJAS Ränd-näituse eesmärk on esile tõsta ettevõtjaid,
• 28.04.2015  PÕLLUMAJANDUSAMET: Põllumajandusamet tuvastas järjekordse puidust pakkematerjali märgistuse nõuete rikkumise
  Riikliku järelevalve käigus tuvastas Põllumajandusamet juba teise nõuete rikkumise käesoleval aastal. Sel korral markeeris ja müüs puidust kaubaaluseid kuumtöötlust tõendava märgistusega HT (Heat Treated) selleks vastavat õigust omamata Raplamaal asuv ettevõte BEATUS OÜ. Puidu kuumtöötlemisega ennetatakse ohtlike taimekahjustajate sissetoomist ja levikut. Eesti metsadele ja looduskeskkonnale kujutavad olulist ohtu puidust pakkematerjaliga levivad ohtlikud kahjustajad hiina ja aasia sikk, samut
• 23.04.2015  MAALEHT : Rannakalandus täna – uued valikud, võimalused ja usk tulevikku (KALANDUSVÕRGUSTIK)
  FOTO: RAIGO PAJULA Viie aastaga on kaheksas kalanduspiirkonnas rekonstrueeritud ja ehitatud sadamaid, hakatud püütud kala väärindama ja leitud tulusaid kõrvaltegevusi. Virumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnumaa kalanduspiirkonnad Aasta oli 2007, kui ellu kutsuti Euroopa kalandusfond (EKF), eesmärgiga suurendada sektori konkurentsivõimet ja aidata sel saada keskkondlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikuks. Fondi eelarve nende eesmärkide saavutamiseks perioodil 2007–2013 oli
• 21.04.2015  PÕLLUMAJANDUSAMET: Esmakordselt tuvastati Eestis ohtlik taimekahjustaja "aasia sikk"
  Põllumajandusamet tuvastas piirikontrolli käigus Hiinast Eestisse toodud kivimite puidust pakkematerjalist esmakordselt ohtliku lehtpuude kahjustaja "aasia siku". Aasia sikk (Anoplophora glabripennis) on putukkahjur, kes kujutab endast tõsist ohtu ka Eesti loodusele, kahjustades igas vanuses lehtpuid. Aasia siku kuni 5 cm pikkune vastne närib puitu sügavaid käike, mille tulemusena kasvav puu hävineb. Rahvusvahelises kaubavahetuses kasutatakse pakkematerjali, milles peituvad elusad kahjust
• 15.04.2015  MTÜ EESTI MAATURISM: Avatud uste päev 2015 - Maaturismi ettevõtjad kutsuvad külla!
  Tulge ja avastage puhkusevõimalused Eestimaal! Reedel, 1. mail 2015 avavad maapiirkonna turismiettevõtted juba teist korda oma uksed külastajatele ning tutvustavad oma ettevõtet ja teenuseid! 1. mail saab päris TASUTA või ERIHINNAGA osaleda matkadel ja retkedel, teha käsitööd, kogeda uusi maitseelamusi, lüüa kaasa talgutel, kohtuda pererahvaga jpm. Igal ettevõttel on selleks päevaks isiklik pakkumine oma külalistele! Täpsema info leiate www.maaturism.ee ja pakkumised kaardilt: www.googl
• 10.03.2015  MAAELUVÕRGUSTIK: Näitus "Maaturismi edulood" ootab põnevaid projektinäiteid!
  Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo koostöös MTÜ Eesti Maaturismiga valmistavad ette ränd-näitust Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahenditest toetust saanud maaturismi projektidest. Näituse tarvis edulugude leidmiseks on välja kuulutatud konkurss, projektinäiteid saab esitada kuni 1. maini 2015.a. Konkursil osalemise kohta www.maainfo.ee/turismiedulood Milleks näidete kogumine ja rändnäitused? Maamajanduse Infokeskuse üh
• 10.03.2015  MAALEHT: Väiketootjat aitab kauba kiitmise kunst
  "Uma Meki märk aitas head kraami müüa," sõnas Orava valla talupidaja Aare Rätsep, kes on oma Maheveski mahla- ja glögiäri üles ehitanud kiitmise kunstile ja jõudnud pooleteise aastaga uskumatult kaugele. Maheveski jooke näidati suuremale rahvale esimest korda 2013. aasta Uma Meki suurlaadal. Peremees kiitis kaupa võru keeles ning Navitrolla pildiga mahlapakilt sai lugeda võrukeelset mahlaluuletust. Maheveski jäi silma ja äri läks käima, kirjutab Uma Leht. Nüüdseks on mahlajoogid jõudnud mitmes
• 21.02.2015  VIRUMAA TEATAJA: Kiiksuga nisuvaba kama mekib marjaselt
  “Mu pere on nii kamausku läinud, lapsed ainult kama küsivadki. Mul kulub kaks-kolm pudelit keefirit nädalas,” teatab Piret Lankots, kes vähem kui aasta tagasi koos sõbrannaga ise kamajahu hakkas valmistama. Kui esialgu tehti kama kingituseks või laatadel müümiseks, siis tasapisi on asi arenenud sinnamaale, et Pärt-Jaagu kama võib juba mitmest suuremast kauplusest leida. Asi saigi alguse siis, kui Piret Lankots, kelle juured ulatuvad Salla külla Rakke vallas, ja Koerust pärit Eili Taavits hakkasi
• 15.02.2015  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Uued tooted said Uma Meki kaubamärgid
  Neljapäeval, 12. veebruaril tuli MTÜ Võrumaa Partnerluskogu büroosse kokku Uma Meki kaubamärgi komisjon ja otsustas anda kohaliku toidu kvaliteedimärgi 31 uuele toorainele või tootele. Otsuse, kas anda õigus kasutada Uma Meki kaubamärki oma toodetel, tegid komisjon koosseisus Silvi Pihlakas, Ivika Nõgel, Marika Parv ja Külli Eichenbaum ning külalistena Võrumaa Partnerluskogu töötajad. Teiste hulgas taotles Uma Meki märki Sõmerpalu vallas tegutsev L
• 23.01.2015  MAALEHT: Massiaru jahiselts avas uue jahimaja (MAK meede 3.2)
  Pärnumaal avati ajujahi ja pidusöögiga Massiaru jahiseltsi esimene päris oma maja, mille valmimist oodati juba aastaid. Puud tilkusid rõskust ja vihm algas peaaegu kohe, kui Massiaru maja avamise jaht pasunaga alanuks puhuti. Koerad pladistasid mööda metsa, vesi tilkus meeste mütsidelt ja jooksis püssidelt niredena alla. Loe artiklit täismahus Maalehe paberlehest või tasuliselt veebilehelt maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/massiaru-jahiselts-avas-uue-jahimaja MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Ma
• 06.01.2015  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: UMA MEKK kaubamärgi talvine taotlusvoor
  MTÜ Võrumaa Partnerluskogu kutsub kõiki huvilisi taotlema Võrumaa ja Võrumaa koostööpiirkonna (Põlvamaa ja Valgamaa) toidutoodangu kaubamärki UMA MEKK. Talvise taotlusvooru tähtaeg on 6.veebruar 2015. Rohkem infot - taotlemise reglemendi ja taotlusvormi - leiate kodulehelt www.voruleader.ee/uma-mekk ja meiliaadressilt kadri@voruleader.ee (Kadri Karu, Uma Mekk projektijuht)
• 06.01.2015  HIIU LEHT: Kõpu rahvamaja sai kasutusloa
  Kõpu rahvamaja sai 30. detsembril Hiiu vallavalitsuselt kasutusloa ja maja taastanud külaselts Valguskiir avas sel puhul aastavahetuse ööl korraks maja uksed. Keskööl lasti maja ees ilutulestikurakette ja seejärel kogunesid majja koos rahvamaja taastajatega tehtud vaatama ning kokteile-suupisteid mekkima hulk Kõpu poolsaare inimesi. Teiste seas oli kohal ka maavanem Riho Rahuoja koos abikaasa Tiinaga. “On äärmiselt tore, et Hiiumaa on juurde saanud veel ühe külaseltsi maja, lagunemisest pääst
• 19.12.2014  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Trükist tuli Uma Meki menüü postkaartidel
  Äsja trükist tulnud postkaardikomplektilt leiab Uma Meki retseptid koos Võrumaa toidukasvatajate- ja tootjate fotodega. Uma Meki menüü koostas eesti restoranide MEKK ja Konrad peakokk ning Eesti Kulinaaria Instituudi akadeemik Rene Uusmees. Uma Meki menüü koostamine sai Uma Meki projektijuhi Kadri Karu sõnul algusel sel sügisel, kui Võrumaa kutsehariduskeskuses kohtusid Rene Uusmees ja Võrumaa toidukohtade kokad, väiketoidutootjad ning turismitalude perenaised-peremehed.
• 17.12.2014  MAALEHT: Riigikogus on täna esimesel lugemisel kalapüügiseaduse eelnõu, mis lubab ka kadiskaga püüki
  Kehivat kalapüügiseadust on pärast selle vastu võtmist korduvalt muudetud, selle struktuur on muutunud ülikohmakaks ning seaduse sisust arusaamine on raske. Täna lugemisele tuleva eelnõukohane kalapüügiseadus lihtsustab regulatsiooni arusaadavust olulisel määral ja see ongi seaduse tähtsaim uuendus. Loe edasi ...
• 25.11.2014  VOOREMAA: Lustivere kultuurimaja uues kuues (MAK meede 3.2 ja Jõgevamaa Koostöökoda)
  Möödunud nädala lõpul võisid Põltsamaa valla Lustivere kandi inimesed tunda rõõmu sellest, et sealse kultuurimaja ruumid on uue kuue saanud. Reede õhtul avati need pidulikult. Lustivere kultuurimaja juhataja Vello Pelisaar palus kohalolijatel meelde tuletada, millal selle maja renoveerimisega algust tehti. Selgus, et päris ammu: 2008. aastal, kui 14. aprillil võeti ette kultuurimaja tualettruumide remont. Viis etappi kuue aastaga Tegelikult tehti Lustivere kultuurimajas remonditöid mitmes eta
• 20.11.2014  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Novembri alguses toimus juba viies Uma Meki suurlaat
  8. novembril 2014 kella 10-16 korraldas Võrumaa Partnerluskogu Võru spordikeskuses juba viiendat korda kohaliku toidu suurlaada Uma Mekk. Laada avas põllumajandusminister Ivari Padar. Tervitussõnad ütles ka Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott. Laadapäeva juhtis Haimar Sokk. Päeva jooksul pakkus piimapukk-lavalt Teppo lõõtspillil muusikalisi vahepalu Henrik Hinrikus. Teist korda oli laada tehniliseks korraldajaks Võrumaa Partnerluskogu Uma Meki projektijuht Kadri Karu.
• 08.11.2014  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Võrus peeti viiendat korda kohaliku toidu suurlaata Uma Mekk
  Laupäeval, 8. novembril peeti Võrus juba viiendat korda suurlaata Uma Mekk, kus oma toidukaupa pakkusid väikeettevõtjad peamiselt Võru- ja Põlvamaalt, aga ka mujalt Eestist ja Lätist Madona piirkonnast. Laada avas piimapukil seistes põllumajandusminister Ivari Padar, kes muuhulgas ütles, et meil on küll Facebook, aga kahjuks on kadunud vana hea kohtumispaik piimapukk. Müüjaid ja ostjaid tervitas laada korraldajate nimel ka Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott. Suurlaad
• 03.11.2014  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Võrumaa talutoit ja Uma Mekk "Ehtsa talutoidu" laadal Tartus 25.oktoobril 2014
  Eesti Talupidajate Keskliidu algatusel saavad talutooted ühtse äratuntava kaubamärgi "Ehtne talutoit". Katusbränd ei konkureeri ühegi tootja oma kaubamärgiga, vaid pakub lisaväärtust neile kõigile. Uue märgi kujund - tõusev päike - ühendab kõiki talutootjaid sõltumata asukohast ja valdkonnast, tuletades meelde toidu ja elu allikat. Maja sümboliseerib lihtsustatud kujul talu, millest paljud on tänapäeval moodsad tootmiskeskused. Märk sü
• 27.10.2014  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäev
  Võrumaad esindasid teemapäeval MTÜ Võrumaa Partnerluskogu projekt Uma Mekk, Rogosi mõisaköök ja Vaskna turismitalu. Uma Mekk projektijuht andis ülevaate, kuidas Uma Mekil - ühel esimestest Leader-meetme raames algatatud kohaliku toiduvõrgustiku projektil - läinud on ning pakkus degusteerimiseks Uma Mekk kaubamärgi ühte toodet: Urvaste Külade Seltsi poolt valmistatud kaerakama. Rogosi mõisaköök tutvustas oma erinevaid veine ja hoidiseid. Kõik esinejad said kingituseks Uma Mekk
• 21.10.2014  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Kohaliku tooraine kasutusvõimalustest Uma Mekk menüüdes
  MTÜ Võrumaa Partnerluskogu koolitus-praktikum „Kohaliku tooraine kasutusvõimalustest Uma Mekk menüüdes" 18.oktoobril 2014. Koolitus toimus koostöös MTÜ Võrumaa Partnerluskogu ja Võrumaa Kutsehariduskeskusega Väimelas, Võruma Kutsehariduskeskuse õppeköögis. Juturingi ja ühist söögitegu juhtis moodsat eesti köögikunsti pakkuvate restoranide Mekk ja Konrad peakokk ja Eesti Kulinaaria Instituudi akadeemik Rene Uusmees. Toitudest valmisid kitsejuustukreem marineeritud peediga, ma
• 15.10.2014  MAABLOGI: Millised on viimase 10 aasta arengud kalanduses?
  OECD on koostanud ülevaate, mis kajastab maailma ja OECD liikmesriikide kalandussektorite arenguid. Nii suurim merekala püüdja kui ka vesiviljelustoodangu kasvataja on raporti andmetel Hiina. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kasvatanud vesiviljeluse toodangumahtusid tervelt 1539%, toob ülevaatest välja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Maarja Purik. Merekalapüügi haripunkt 18 aasta eest 1996. aastal saavutas maailma merekalapüük oma haripunkti, väljapüügid
• 15.10.2014  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Rahvusvaheline kohaliku toidu teemaline laat
  08.-10.oktoobril 2014 toimus Brüsselis (Belgia) LEADER partnerite rahvusvaheline kohaliku toidu teemaline laat ja koostöökohtumine. Osalejad olid MTÜ Võrumaa Partnerluskogu Eestist, Jeune Loire, Pays de Velay, Pays Dignois ja Savanes (Prantsuse Guajaana) partnerluskogud Prantsusmaalt, Tara Vrancei partnerluskogu Rumeeniast ja Zuid Twente partnerluskogu Hollandist. 9.oktoobril toimus Euroopa kvartali südames kohaliku toidutoodangu laat, kus väiketootjad said ise tutvusta
• 02.10.2014  MULGIMAA ARENDUSKODA: Tõrva linn ühines Mulgimaa Arenduskoja Leader piirkonnaga
  30. septembri õhtul Mustlas toimunud koosolekul ühines Tõrva linn Mulgimaa Arenduskoja Leader piirkonnaga. Tõrva linnaga koos liitusid arendusorganisatsiooniga ka Tõrvas registreeritud mittetulundusühing Eesti Meeste Terviseagentuur ja osaühing Tõrva WakePoint. Vastavalt üldkoosoleku otsusele hakkavad Mulgimaa Arenduskojas Tõrva linna esindama Maido Ruusmann ja Siim Ausmees. Tõrva linnapea ja Mulgimaa Arenduskoja juhatuse aseesimehe Maido Ruusmanni sõnul oli Tõrva linna liitumine Mulgimaa Are
• 19.09.2014  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Uma Mekk kaubamärgi tutvustamine ja koostöö arendamine
  MTÜ Võrumaa Partnerluskogu korraldab projekti „Uma Mekk kaubamärgi tutvustamine ja koostöö arendamine" raames kahepäevase koolitus-seminari. Koolituse esimene päev toimub 18.oktoobril Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppeklassis ja –köögis, teine päev detsembris Mekk restorani seminariruumis Tallinnas. Koolituse sihtgrupp on Võrumaa toidukohtade kokad. Koolituse läbiviija on kaasaegset eesti toitu pakkuvate restoranide Mekk ja Konrad peakokk ning Eesti Kulinaaria Instituudi liige Rene Uusmees. Kool
• 06.09.2014  SAKALA: Karksi ordulinnuses demonstreeriti raudrüüd (Mulgimaa Arenduskoda)
  Täna esitleti Karksi ordulinnuses 25-kilogrammist raudrüüd. Sündmuse korraldaja Almar Kalam ütles, et sellised raudrüüd olid kasutusel XV sajandil. "Ise proovisin rüüd reedel selga, selles liikuda oli väga raske. Rüütlid pidid omal ajal olema väga tugevad ja väljaõppinud mehed, tavalistel inimestel sellest kasu ei oleks olnud," rääkis Kalam. Publikule esitleti ka võitlust raudrüüs vabatahtliku ja keskaegsesse nahkrüüsse rõivastunud Järvamaa Rüütlikoja juhi Robert Kallasmaa vahel. Loe artiklit
• 24.08.2014  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: UMA MEKK Eesti toidu edendajate vastuvõtul Ärma talus
  President Toomas Hendrik Ilvese ja Evelin Ilvese kutsel kogunesid 19.augustil Ärmal Eesti toidu väiketootjad erinevatest piirkondadest, toiduajakirjanikud ning restoranide peakokad. Nende arutelu peateema oli Eesti köök kui Põhjala köögi osa, kuna Põhjamaid ühendav New Nordic Food organisatsioon võttis Eesti enda liikmeks. Kokad ja tootjad arutasid Ärmal ka seda, kuidas kvaliteetne kohalik tooraine jõuaks lihtsamalt ja järjepidevalt meie söögikohtade menüüdesse. Oma arvamusi avaldasid Mihkel Ol
• 11.08.2014  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU kutsub taotlema kaubamärki UMA MEKK
  MTÜ Võrumaa Partnerluskogu kutsub kõiki huvilisi taotlema Võrumaa ja Võrumaa koostööpiirkonna (Põlvamaa ja Valgamaa) toidutoodangu kaubamärki UMA MEKK. Suvise taotlusvooru tähtaeg on 31.august 2014. Taotlemise reglement ja taotlusvorm: voruleader.ee/kaubamargi-uma-mekk-taotlemine ja rohkem infot meiliaadressilt kadri @ voruleader.ee
• 04.08.2014  MAABLOGI: Kalatarbimine on maailmas kolmekordistunud
  Viimase 60 aasta jooksul on kalatarbimine maailmas inimese kohta kolmekordistunud, selgub ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduga kindlustamise komitee ekspertkogu raportist. Kasv on tulnud põhiliselt kalakasvatustest, sest püütavad kogused on jäänud 1990. aastate tasemele. 2012. aasta kalatoodang maailmas oli kokku 158 miljonit tonni, millest 66 miljonit tonni pärines kasvatustest. Kalatarbimine inimese kohta on 60 aastaga kolmekordistunud (6 kg vs 19 kg/aastas), kuid r
• 13.05.2014  MAAELUVÕRGUSTIK: Üheskoos maaturismi ettevõtteid avastamas
  MTÜ Eesti Maaturismi eestvedamisel avasid maal tegutsevad turismiettevõtted 1. mail oma uksed ja ootasid huvilisi oma tegemisi uudistama. Avatud uste päeval osales üle saja ettevõtte ja teenuseid pakkuva keskuse, et tutvustada puhkajatele ja ürituste korraldajatele, mida põnevat on võimalik Eesti maapiirkonnas korda saata. Lisaks puhkamise ja ürituste korraldamise võimaluste propageerimisele Eesti maapiirkondades, oli päeva eesmärk kutsuda linlas
• 22.04.2014  MAAELUVÕRGUSTIK: Heade mõtete linn kutsub sel nädalal maaelu messidele
  Tartu messikeskuses 24.-26. aprillil 2014 toimuv Maamess on üks suuremaid omalaadseid Baltimaades. Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo osaleb taaskord ühisstendil koos Põllumajandusministeeriumi, PRIA, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Põllumajandusametiga. Meie ühisstendi leiate C-hallist. Kohalikest tegevusgruppidest on seekord kohal Jõgevamaa Koostöökoda, Tartumaa Arendusselts ja Valgamaa Partnerluskogu, keda võib leida B-hallist.
• 26.02.2014  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: UMA MEKK väljaandmise komisjoni koosolekul jagati UMA MEKKi märke
  20. veebruaril toimus Võrumaa toidutoodangu kaubamärgi UMA MEKK väljaandmise komisjoni koosolek. Üksmeelse otsusega anti UMA MEKK märk ehk tunnustus kvaliteetse kohaliku toidu eest järgmistele toodetele: Kolotsi kitsepiimajuustule, Kolotsi kitsepiimajuustule tšillipipraga, Kolotsi kitsepiimajuustule rohelise pipraga (Kolotsi Talu OÜ) Rukkikamale (Urvaste Külade Selts) Villagu talu astelpaju toorsiirupile (Villagu talu/FIE Ain Marran) Hapupiimale, talukohupiimale (lahja), ta
• 15.01.2014  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: UMA MEKK kaubamärgi taotlusvoor
  MTÜ Võrumaa Partnerluskogu kutsub kõiki huvilisi taotlema Võrumaa ja Võrumaa koostööpiirkonna (sh Põlvamaa ja Valgamaa) toidutoodangu kaubamärki UMA MEKK. Talvise taotlusvooru tähtaeg on 14.veebruar 2014. Rohkem infot ja taotlusvormi leiab kodulehelt www.voruleader.ee/kaubamargi-uma-mekk-taotlemine Küsimused saata meiliaadressil: kadri@voruleader.ee
• 18.12.2013  MAABLOGI: Suur maheküsitlus - ELis ostetakse mahetoitu keskkonna pärast
  Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Kokku ligi 45 000 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil. Loe lähemalt.
• 06.12.2013  NELJA VALLA KOGU: Õppereis Mulgimaale
  Meie armas retrobuss koos Arnoldiga ootas meid 14. septembri hommikul kell 7.00 Keila Statoili bensiinijaamas, et sõita Mulgimaale vaatama, kuidas neil seal läheb. Luigelt korjasime peale ülejäänud seltskonna ja dekoreerisime bussi nõuetekohaselt, et julgem sõita oleks. Ei või iial teada, kus Pria Kontroll bussi peale tulla tahab. Kui suund lõunasse võetud sai, algas Suur Fliiside Jagamine. Kuna Eva unustas nimekirja tellitud suurustega välja printida, siis toimus jagamine loominguliselt. Kuida
• 13.11.2013  RAPLAMAA SÕNUMID: Tillukesest Tornigaleriist saab suure elamuse (MAK meede 3.2)
  Kohila õigeusu uhke ja silmapaistva kiriku tunneb ära igaüks, kes sinnakanti on sattunud. Vähem teatakse aga seda, et kirik on koduks pisikesele, kuid armsale Tornigaleriile. Galerii külastamiseks väljaspool kiriku lahtioleku kellaaegu tuleb ette helistada. Telefonile vastab rõõmsameelne ja koostöövalmis hääl ning nii saab külastuseks sobiv aeg kokku lepitud. Galeriipidaja Epp Haabsaare vastuvõtt on nii soe ja siiras, et õues sadav paduvihm kaob meelest. Nobedasti juhatab ta meid mööda kitsast
• 05.11.2013  EPKK: Piimafoorum: Eesti piimasektor vajab jätkuvalt tõhusat investeerimistuge
  Täna, 5. novembril toimub Tartus maaülikooli aulas Piimafoorum 2013, mis on kohale toonud ligi 300 Eesti ja Läti piimasektori esindajat. Foorumil arutatakse ühe keskse teemana piimasektori kohanemist muutuvate turutingimustega, eelkõige piima tootmiskvootide kaotamise valguses Euroopa Liidus 2015. aastal. Paljud riigid, sh Eesti, valmistuvad lähiaastatel piimatootmise suurendamiseks. Praegune soodne turuolukord ongi tootmise kasvu soosinud, kuid pikemas perspektiivis vajab tootmise laiendamine m
• 02.10.2013  MAABLOGI: Eesti traalpüük on majanduslikult elujõuline
  Aastatel 2007-2013 on kalalaevaomanikele makstud laevade püügilt eemaldamise eest toetusi kokku veidi üle 11 miljoni euro. Selle raha eest on Eesti püügilaevastik viidud tasakaalu püügivõimalustega. Kui Eestil oli 2004. aastal 154 Läänemere kilu- ja räimepüügi laeva, siis tänaseks on püügil osalevate laevade arv 40. Sellega on Eesti traallaevastik tänaseks kasutada olevate püügivõimalustega tasakaalu viidud. Eesti räime- ja kilupüügivõimalused Läänemerel on sel aastal ligikaudu 26% võrra väikse
• 27.08.2013  PÄRNU POSTIMEES: Lindi külaseltsi algatusel valmis käsitööait (MAK meede 3.2 ja Pärnu Lahe Partnerluskogu)
  Segaansamblil Lindi Lappajad oli põhjust laupäeva hommikul kodukülas teeäärsel murul tantsu lüüa, sest 53 000 euroga ehitatud ja sisustatud käsitööaida avamist oli pikisilmi oodatud. “Kaua tehtud – kaunikene,” ütles MTÜ Lindi Külaseltsi juhatuse liige Marge Massa, seistes säravi silmi palkmaja ees, millel ukse kohal uhke kiri “Lindi käsitööait”. “Romantiline rannatee on saanud oma tee peale ühe punkti veel maha panna, siin saab aja enda jaoks maha võtta, millegi võrra targemaks ja oskusi omanda
• 19.07.2013  DELFI: Alar Karu: Mulgi Leader aitab jõulisemalt Mulgimaa kuvandit kanda (Mulgimaa Arenduskoda ja Võrtsjärve Ühendus)
  Euroopa Liidust tulnud peen sõna LEADER tähendab seoseid erinevate maamajanduse arengutegevuste vahel, see on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mis edendab kohalikku elu maapiirkondades. Leader toetusprogramm on üks edukamaid Euroopa komisjoni algatusi, mis sai alguse juba 1991. aastal. Eesti Leader on oma esimesel perioodil (2009-2012) saavutanud edu paljudes valdkondades. Leader tegevusgrupid ise soovivad ära märkida järgmised neli valdkonda: toit, maaturism, säästlik energeetika, külae
• 16.07.2013  VIRUMAA TEATAJA: Hull idee vormus tipptasemel hokiväljakuks (MAK meede 3.2 ja PAIK)
  Kaheksa aastat tagasi ei osanud Uudeküla mehed õieti uisutadagi. Pidurdamine lõppes pahatihti lumehanges. Nüüd on Uudekülas korralik hokiväljak, kus suvel saab mängida tennist ja rullhokit. /../ Katrin Uudeküll on hokimeestele abiks olnud projekte kirjutades. “Üle kümne on neid kokku – kaheksa projekti kohaliku omaalgatuse programmist, lisaks LEADER-programm, PRIA, kultuurkapital,” loetles ta. /.../ Loe artiklit täismahust ajalehe Virumaa Teataja paberlehest või tasuliselt veebilehelt www.vi
• 05.07.2013  ERR: ETVs alustab kolmandat hooaega "Eesti mäng"
  8. juulist algab ETVs kolmandat suve lustlik mälumängusaade "Eesti mäng", mida näeb argipäevaõhtuti, esmaspäevast neljapäevani kell 21.45. Selle hooaja esimeses „Eesti mängus“ panevad oma õnne ja teadmised proovile näitleja Evelin Võigemast, laulja Tõnis Mägi ning Estonia ooperisolist Oliver Kuusik. Vt infot saate kohta ERR veebilehelt etv.err.ee/index.php Turniiri põhimõttel üles ehitatud saade on lihtne ja arusaadav - tu
• 05.07.2013  HIIU LEHT: Soera uus tuulik hakkab jahu jahvatama (MAK meede 3.2)
  Möödunud nädalal sai teoks Soera talumuuseumi perenaise Õie Laksbergi ammune unistus: avati tuuleveski, mis hakkab ka leivavilja jahvatama. Tuuliku ehitasid valmis Olari Aassalu ja Viktor Tammsaar. Eelmisel aastal tehti valmis tuuliku n-ö siseelundid ja tänavu varakevadest on käinud väliskesta ja südame ehitus. Puitmaterjali poolest on tuulik “rahvusvaheline” – tammepuust sammas ja pöörpakk ning männist karkassidetailid on pärit Saaremaalt, viiemeetrine tammest tiivavõll aga Rootsi kuningriigi
• 10.06.2013  DELFI: Aastaid kasutuseta seisnud vana tõllakuur saab taas õige näo (MAK meede 3.2 ja Nelja Valla Kogu)
  Tõllakuur hakkab tõllakuuri nägu saama. Nii, nagu see ajalooliselt kunagi olnud on. Kõrgem kui mõisahoone ise. Aga nii vanad ürikud näitavad. "Vääna mõisahoone kõrval seisab vana paekivist hoonelahmakas, pooleldi katusega kaetud, pooleldi ilma meelevalda jäetud. Aastaid on ta nii seisnud. Kool hoidis katuse all oma küttepuid. Nüüd on vana hoone ümber elu märgata. Esiseinast mõni meeter ettepoole on kaevatud poole meetri sügavune süvend, kust turritavad välja vanad kivialused, mujalgi on näha ka
• 07.06.2013  PÄRNU POSTIMEES: Kaisma järve puhkeala on atraktiivsem (MAK meede 3.2)
  Kaisma Suurjärve puhkeala on ideaalne paik lastega peredele ja noortele nädalalõpu veetmiseks, pealegi on kompleks euroraha toel saanud lisa just turistidele mõeldes. 2003. aastast Vändra vallas asuva munitsipaalomandis järve puhkeala korrashoiu ja arendamise on enda hooleks võtnud MTÜ Järvemaastik, kuhu kuuluvad kohalikud ettevõtlikud ja edumeelsed eraisikud, samuti kaks kohalikku seltsi. Loe artiklit täismahus ajalehe Pärnu Postimees paberväljaandest või tasuliselt veebilehelt www.parnuposti
• 28.05.2013  DELFI: Palupera staadionile valmis mini-arena (MAK meede 3.2)
  Maaelu Arengukava 2007-2013 toetusest meede 3.2. (rakendusüksus PRIA) kaudu eraldati Palupera staadionile multifunktsionaalse spordiväljaku (mini-arena) projekteerimis- ja ehitustöödeks, omanikujärelvalve teostamiseks ja väljaku hooldamiseks vajaliku lumefreesi soetamiseks 57500 eurot. Projekti omaosalust aitas taotlejal MTÜ P-RÜHM summas 4250 eurot tagada kohalik omavalitsus. Tööprojekti koostas Klotoid OÜ, ehitustöid tegi OÜ Gelom, omanikujärelvalve Aktsiaselts AA-LAN. Kahe aastaga ehitatud m
• 28.05.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Töökorras maaparandus annab põllumajandustootjale kindlustunde
  Reedel, 24. mail kogunes Jänedale sadakond maaparandusega seotud inimest ja maaparandajat. Käes oli konkursi „Keskkonnasäästlik maaparandus“ tipphetk - parimate väljakuulutamine. "Maaparanduse vajadus Eestis on väga suur!" rõhutas oma avakõnes põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Maaparandus ei ole ühekordne projekt. Olemasolevaid maaparandussüsteeme ja -rajatisi tuleb korras hoida kogu aeg. Eestis on aastas sademeid 500-800 mm, aga aurustub ainult 300-400 mm. Ebapiisav vee äravool tingib
• 24.05.2013  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Jänedal kuulutati välja Eesti parimad maaparandusrajatised
  Täna hommikul kuulutati Jänedal toimuval maaparanduse infopäeval välja konkursi „Keskkonnasõbralik maaparandus“ võitjad – võidud kolmes kategoorias läksid Pärnu-, Tartu- ja Jõgevamaale. Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal (MTÜ Leetva Maaparandusühistu), parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal (Hortiteh OÜ) ning parima keskkonna- või vesiehitise kategooria võitis Lod
• 10.05.2013  ERAMETSAKESKUS: Maaparandustoetusele tasub mõelda
  Seni on juba 84 taotlejat mullu sisse seatud võimalust kasutanud. Erametsakeskus alustas metsamaa-parandustööde toetuse taotlus­te vastuvõtu 2012. aastal. Toetusrahaga saab parandada metsamaa vee-režiimi ja juurdepääsutingimusi ning seega ka metsa majanduslikku kasuta­mist. Selle toetusmeetme puhul tuleb kõigepealt toetuse saamise otsus ära oodata ja alles siis saab hakata töid tegema. Pärast toetuse määramise ot­sust on toetuse taotlejatel otsuses näidatud tööde tegemiseks aega üks aas
• 10.05.2013  MAALEHT: Toorpiim on muutumas üha popimaks
  Veel mõni aasta tagasi uskumatuna tundunud poes müügil olev pastöriseerimata talupiim on nüüdseks tõsi ja leiab aina rohkem ostjaid. Veel mõni aasta tagasi uskumatuna tundunud poes müügil olev pastöriseerimata talupiim on nüüdseks tõsi ja leiab aina rohkem ostjaid. Kui varem sai talupiima turult või linnamajade vahel taluniku autost − seda vaid mõnel päeval nädalas −, siis kolm aastat tagasi tegi Pajumäe talu hulljulge sammu ning viis pudelisse pandud toorpiima poodi. Kõik ei läin
• 09.05.2013  DELFI: Koeru uus staadion ootab murukülvi (MAK meede 3.2)
  MTÜ Koeru Jalgpallikooli eestvedamisel kohaliku koolimaja juurde rajatava uue staadioni ehitustöödega on jõutud niikaugele, et peagi hakatakse jalgpalliplatsile muru külvama. Staadioniehituse eestvedaja Ivar Nagla ütles portaalile jalgpall.ee, et praeguste plaanide järgi tahetakse jaanipäevaks muru maha külvata ja äkki õnnestub tänavu isegi uuel väljakul juba mängida. „Sõltub muidugi, milline suvi tuleb," lausus ta. Staadioni kinnistu on Järvamaal asuva Koeru valla poolt antud MTÜ-le Koeru Jal
• 07.05.2013  EESTI MAAPARANDAJATE SELTS ja MAAELUVÕRGUSTIK: Selgusid konkursi "Keskkonnasäästlik maaparandus" nominendid ja võitjad (täiendatatud 24. mai 2013)
  7.05.2013 uudislugu TÄIENDATUD 24.05.2013 Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal - MTÜ Leetva Maaparandusühistu Parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal - Hortiteh OÜ
• 30.04.2013  MAALEHT: Mahetoorpiima saab nüüd ka piimaautomaadis
  Ülemiste talupoes Talu Toidab avati piimaautomaat, mis annab töötlemata kodumaist mahetoorpiima. „Nüüd on iga päev piimaaautomaadist võimalik saada kuni 200 liitrit värsket toorpiima, mida tarnib meile ülepäeviti Mätliku talu Pärnumaalt,“ ütles Talu Toidab eestvedaja Margus Lille. Piimautomaat paigaldatakse Ülemiste Rimi kauplusesse koostöös TÜ Eesti Mahega. „ Oleme klientidelt kuulnud, et lapsed, kellele vanemad on piimaautomaadist mahepiima ostnud, paluvad neil ka edaspidi nn. poepiima as
• 26.04.2013  HARJU ELU: Kõue vald sai uue külakeskuse (MAK meede 3.2 ja Järva Arengu Partnerid)
  27. aprilli õhtul avatakse Kõue vallas Habajal külakeskus „Fresko", mis on ehita­tud ümber kunagise sovhoosisöökla saalist. Keskuse ra­jamine ja sisustamine võttis neli aastat aega ning seda plaanitakse laiendada. Habaja Külade Seltsi juhatuse liige Hille Schaffrik ütles Harju Elule, et eelnevalt on vallas rah­vale ehitatud ja avatud Kõue Rahva Maja. Kuid käesoleva aja­ni puudus Habaja piirkonnas koht ürituste läbiviimiseks, piir­konna kooskäimiseks ja seltsielu edendamiseks või koolitusteks.
• 16.04.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Maapiirkonna noorettevõtjad Maamessil
  18. - 20. aprill 2013 ootame kõiki huvilisi Tartusse Maamessile maaeluvõrgustiku stendile, et kuulata ja vaadata Eesti maapiirkonna noorte ettevõtjate tegemisi. Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo osaleb Maamessil ühisel stendil Põllumajandusministeeriumi, PRIA, Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Põllumajandusametiga. Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo on igal aastal Maamessil tutvustanud maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) raames toetust saan
• 08.04.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Konkursile "Keskkonnasäästlik maaparandus" esitati 28 kandidaati
  Eesti maaelu arengukava meetme 1.8 "Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur" toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatiste konkursile "Keskkonnasäästlik maaparandus" laekus kokku 28 ettepanekut maaparandusobjektide kirjeldustega. Konkurss on korraldatud Eesti Maaparandajate Seltsi algatusel ning koostöös Põllumajandusameti, Põllumajandusministeeriumi ja Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku bürooga. Esitatud konk
• 26.03.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Konkursile "Keskkonnasäästlik maaparandus" kandidaatide esitamine kestab 2. aprillini
  Kuni 2. aprillini saavad kõik huvilised teha Põllumajandusameti maakondlikele keskustele ettepanekuid maaparandusrajatiste konkursi "Keskkonnasäästlik maaparandus" kanditaatide esitamiseks. Eesti Maaparandajate Selts (EMS) koostöös Põllumajandusameti, Põllumajandusministeeriumi ja Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku bürooga korraldab 2013. a Eesti maaelu arengukava (MAK) meetme 1.8 "Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur" toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud võ
• 25.03.2013  KYLAUUDIS: Sigulas avati Eesti esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja (MAK meede 3.2)
  Sigula Küla Ühendus avas laupäeval 23. märtsil Harjumaal Kuusalu vallas Sigula külas pidulikult Sigula külamaja. Sigula külamaja on rajatud külaelu tugipunktiks ja maal elavate inimeste väärtustamiseks. Et kõigil oleks võimalus vaba aega veeta, suhelda, end arendada ja kogukonna edenemisse panustada. Külamaja on kasutama oodatud piirkonna külade inimesed, naabrite head suhted ja koostöö on maaelus üliolulised. Sigula külamaja on esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja Eestis. Tänavuse aasta kä
• 01.03.2013  ERR: Pihtla vabatahtlikud päästjad ehitasid endale ise pritsumaja (MAK meede 3.2)
  Saaremaal elavad Pihtla vabatahtlikud tuletõrjujad ehitasid endale viie aastaga päris oma pritsumaja ning täna sai hoone avatud. Kuigi tuld kustutama on uuest majast sõidetud juba 114 korda, näidati alles täna oma maja ka külalistele, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Nad jõuavad äärmiselt kiiresti reageerida - kahe minutiga, kolme minutiga. Ma ei kujuta ette, kuidas see võimalik on. Riigi päästjad muigavad ja ütlevad, et võtavad otse leiva käest ära," rääkis Saaremaa päästepiirkonna juht Margus
• 25.02.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss "Keskkonnasäästlik maaparandus"
  Maaharimine ja selle käigus tehtud maaparandustöö on kujundanud nüüdisaegse põllumajandusmaastiku ja maapiirkonna infrastruktuuri. Korras maaparandussüsteemid meie kliimavööndis loovad eelduse põllu- ja metsamajanduslikuks tegevuseks. Eestis kasutusel olevast 949 000 hektarist põllumajandusmaast on kuivendatud u 55% ehk 522 000 hektarit, kuivendatud on ka 698 000 ha metsamaad. 70% olemasolevatest kuivendussüsteemidest on enam kui 30 aastat vanad (ehitatud aastat
• 11.02.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa maaelu fotonäituse esmaesitlus Eestis (LISATUD PILDID AVAMISELT)
  13. veebruaril 2013 avatakse Jäneda Maamajanduse Infokeskuses fotonäitus "Euroopa maaelu piltides". Tegemist on näituse esmaesitlusega Eestis. Fotonäitus hõlmab endas kolmekümmet fotot, andes vaatajale võimaluse tutvuda Euroopa erinevate piirkondade maaeluga. Vaata näituse avamise PILDIGALERIID! Näitus valmis Euroopa maaeluvõrgustiku ja Euroopa Komisjoni 2012. aasta kevadel korraldatud üle-Euroopalise konkursi "Euroopa m
• 02.02.2013  SAARTE HÄÄL: Metsküla seltsimajas avati lastehoid (Saarte Koostöökogu ja MAK meede 3.2)
  Eile ennelõunal tutvus üheksa särasilmset poisipõnni ja tüdrukutirtsu koos isside-emmedega Metsküla kunagise mõisahoone-koolimaja teisele korrusele ehitatud hubaste lastehoiuruumidega. Esmaspäeva hommikul kell pool kaheksa avab Metsküla renoveeritud seltsimaja ümbruskonna mudilastele päevahoiuks uksed. Uuenduskuuri läbinud hoone pidulik taasavamine tipneb Leisi vallavanema Ludvik Mõtlepa ja Metsküla külavanema Mati Maripuu piduliku vastuvõtuga 23. veebruaril. Laste päevahoiu tarvis vana mõisah
• 22.01.2013  KOIT: OK Peko ehitab spordiürituste ja erinevate harrastuste keskust (MAK meede 3.2)
  Värska vallavanem Raul Kudre rääkis neljapäeval, et orienteerumisklubi (OK) Pe­ko ehitab Verhulitsa ja Õrsava külade vahelist kes­kust Projekti maksumus on 135 360 eurot. 60 ООО euro suurune toetus saadi Eesti Maaelu arengukava (МАК) 2007-2013 meetmest 3.2 (külade uuendamise ja aren­damise investeeringutoe-tus). Maja on põhimõtteliselt valmis ning katuski peal. Praegu tehakse hoones sisetöid. Hoone tarnis Eesti palkmajaehitaja OÜ Moun­tain Loghomme, kes täida
• 19.01.2013  PÄRNU POSTIMEES: Mätiku talu mahepiim tutvustab Oidremad pealinnas
  Mätiku talu saadab üle päeva Tallinna rohkem kui pool tonni mahepiima, millega täidetakse toorpiima automaadid neljas Selveris ja Laagri Maksimarketis. Piimamees on üks perepoegi, Siim, kellel pealinnas käimisele kulub terve tööpäeva jagu tunde, sest aega võtavad nii vahemaad kui automaatide ülevaatamine. Teine tallinlaste mahepiimaga varustaja on Virumaalt Põdrangu põllumajandusühistu. Üle kümne aasta mahetootmisega tegeleva Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets on MTÜ Eesti Mahe juhatuse liige
• 07.01.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Maaeluvõrgustiku maaelu teemalised rändnäitused
  Maaeluvõrgustik on viimastel aastatel levitanud kahte maaelu teemalist rändnäitust. 2010. aasta sügisel valmis Leader teemaline stendinäitus ja 2012. aasta teisel poolel külade uuendamise ja arendamise projektinäidete teemaline rändnäitus "Mõeldud, tehtud". 2013. aastal on tulekul veel üks põnev rändnäitust - 2012. aastal Euroopa maaeluvõrgustiku ja Euroopa Komisjoni poolt korraldatud üle-Euroopalisele konkursi "Euroopa maaelu piltides" parimate piltide fotonäitus. Leader stendinäitus
• 04.01.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Maaeluvõrgustiku trükised tutvustavad MAK projektinäiteid!
  Maaeluvõrgustik on viimasel kahel aastal andnud välja 4 projekte tutvustavat erinäolist trükist. 2010.a ilmus "Leaderi edu - Eesti Leader 2007-2010", mis tutvustab Eesti 26 tegevusgrupi piirkonda, avatud meetmeid ja kolme läbiviidud projekti iga tegevusgrupi kohta. 2011.a korraldas maaeluvõrgustik parimate Leader projektide väljavalimiseks konkursi, mille 20 parimat on kajastatud ka trükises "Märka Leaderit". 2012.a esimeses pooles anti välja kohaliku toidu teemaline trükis "LEADER - kohaliku t
• 04.01.2013  DELFI: Sokaoru terviserada sai valgustuse (MAK meede 3.2)
  Sokaoru suusarada on rajatud 1960. aastate alguses ning pakkus kuni 1995. aastani Karksi valla elanikele vabaajaveetmise- ja sportimisvõimalusi. Maareformi käigus tagastati maa õigusjärgsetele omanikele ning seetõttu katkesid sportimisvõimalused. Karksi vallas on terviseedendamist läbi aegade peetud väga oluliseks valdkonnaks. Sihikindla töö tulemusena on suurenenud inimeste arv, kes väärtustavad oma tervist ja tegutsevad aktiivselt enda ning ümbruskonna tervisepotentsiaali parandamisel. 2011.
• 13.12.2012  EESTI PÄEVALEHT (ELU MAAL):Päevinäinud väikekalasadamad saavad uue alguse (Kalandusvõrgustik)
  Lagunenud ja halvas seisus kalasadamad on Euroopa Kalandusfondi rahatoel saanud uue tuleviku. Euroopa Komisjoni juurde on jät­kusuutliku kalanduse toetuseks ja arendamiseks loodud Euroopa Kalandusfond (EKF). Aastatel 2007-2013 kaasrahastab Euroopa Liit kalandustoetusi 112,8 miljoni euroga. Koos Eesti riigipoolse kaasfinantseeringuga teeb see keskmiseks aastaseks toetussummaks ligikaudu 14,7' miljonit eurot. Programmiperioodi jooksul rakendatakse EKFi Eesti rakenduskava raames kokku 14 mee-det.
• 04.12.2012  MAABLOGI: Kuhu kaob Eestis püütud kohalik kala?
  Statistikaameti andmetel on Eestis kala tarbimine 10,5 kg ühe elaniku kohta. Samas väljapüük Eesti vetest ulatub ligikaudu 80 000 tonnini. Seega ületab Eestis püütud kala kogus siinset kalatarbimist peaaegu kuuekordselt. Loe edasi maablogist ...
• 22.11.2012  MAALEHT: Koeru vastavatud jõusaali lausa trügitakse (MAK meede 3.2)
  Koeru keskkooli vastavatud jõusaal hämmastab oma populaarsusega. Esialgu tellitud sada uksekaarti said kiiresti otsa, juba on esitatud lisatellimus. Ühelt poolt on huvi taga kohalikud kergejõustiklased, maadlejad ja jalgpallurid, kellele saal tänuväärt treeningupaik. Teiselt poolt võib meelitada tasuta sportimise võimalus. Tasuta saab Koeru jõusaalis harjutada seepärast, et tegu on PRIAst saadud toetusrahaga rajatud paigaga ning abi tingimuse kohaselt seal tasu võtta ei tohi. Koolimajas asuva
• 09.11.2012  EESTI MAATURISM: Praktilised toidukoolitused
  MTÜ Eesti Maaturism korraldab projekti Heritage Tourism raames novembris järgmised praktilised toidukoolitused. Info projekti koostööpartneri, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebil epkk.ee/6242 Lisainfo ja registreerimine: eesti @ maaturism.ee või telefonil 600 9999 5.-6.november 2012 Kohalik pärandtoit - sannah savvutõt liha Koht: Mooska Talu Võrumaal www.mooska.eu Koolitaja Eda Veeroja
• 07.11.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Laperguste pallidega golf
  Kolmapäeval, 7. novembril 2012, algusega kell 20.50 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Laperguste pallidega golf". Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Valgamaal Õru puhkealale rajatud disc-golfi rajast - www.discsport.ee/et/oru-alevik-oru-puhkeala.html INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 külade uuendamise ja arendamise meetme ning Leader-meetme raames Valgamaa Partnerluskogu piirkonnas toetatakse Õru puhkeala väljaarendamisel Õru Vallavalitsust k
• 06.11.2012  MAALEHT: Riigikogus saab näha külaelu arendamist tutvustavat rändnäitust (MAK meede 3.2)
  Riigikogu esimees Ene Ergma avas teisipäeval, 6. novembril Riigikogu hoones maaelu arengukava 2007 – 2013 meetme 3.2. „Külade uuendamine ja arendamine“ projektinäidete rändnäituse „Mõeldud. Tehtud“, mis valmis Maamajanduse Infokeskuse, külaliikumise Kodukant ja põllumajandusministeeriumi koostöös. Eestis kokku 4437 küla, näitusel on esile tõstetud 30 küla tegevus. Ergma, kes on ka konkursi „Aasta küla“ hindamiskomisjoni esimees, märkis, et suur osa näitusel eksponeerituist on ka aasta küla nomi
• 04.11.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Ausalt maaparandusest
  Pühapäeval, 4. novembril 2012, algusega kell 19.45 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Ausalt maaparandusest" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Pärnumaal tegutseva Vändra Maaparandusühistu tegemistest, kes on maaparandustöödeks toetust saanud MAK meetmest 1.8. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringumeetme raames toetatakse Pärnumaal asuva MTÜ Vändra Maaparandusühistu tegevust – maaparandussüs
• 31.10.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Juula oma maailm
  Kolmapäeval, 31. oktoobril 2012, algusega kell 20.50 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Juula oma maailm". Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Jõgevamaal asuvast Juula külast, kus tegutseb aktiivne kogukond ning MTÜ Juula Küla Heaks. www.juula.ee/ INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 külade uuendamise ja arendamise meetme raames toetatakse Jõgevamaal asuva MTÜ Juula Küla Heaks tegevust – külakoja rekonstrueerimist ja sisustamist kokku 101 847 eur
• 24.10.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Tuhalaane savikoda
  Kolmapäeval, 24. oktoobril 2012, algusega kell 20.50 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Tuhalaane savikoda" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Viljandimaal asuvast Tuhalaane külast, kus tegutseb MTÜ Tuhalaane, mis korraldab savitöökodasid kohalikele külaelanikele. tuhalaanekyla.onepagefree.com/index.php INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme raames toetatakse Mulgimaa Arenduskoja piirkonnas asuva MTÜ Tuhalaane tegevust – keraamikaahj
• 17.10.2012  DELFI: Ruila mõisapargi tagaväljak sai mõisapargile kohase välimuse (Lääne-Harju Koostöökoda ja MAK meede 3.2)
  22. septembril avati pidulikult Ruila mõisapargi tagaväljak, mis on mitmete projektide tulemusena saanud mõisapargile sobiliku kena välimuse. Renoveeritava ala suurus oli 0,65 ha, välja raiuti 77 puud ja põõsast. Varem koolimaja taga olnud asfaltplats likvideeriti, pargis olnud trenažöörid paigutati ümber spordihoone juurde. Parki istutati 5 seedermändi, 17 pärna ja pargi keskele rajati läikivast tuhkpuust hekilabürint. Rajatud teede äärde paigutati 3 uut pargipinki ja pargi servadesse prügiurn
• 13.10.2012  VALGAMAALANE: Jõusaalis saavad valu nii biitseps kui triitseps (MAK meede 3.2)
  Neljapäeval avati Puka keskkooli ruumides jõusaal, mille valmimist aastaid oodati. Musklikasvatajate käsutuses on 16 masinat. Puka vallavanem Heikki Kadaja avaldas saali avamisel heameelt, et valla arengukavas ette nähtud sisespordikompleks on nüüd töö-valmis. «Kaks aastat tagasi hasart­mängumaksu nõukogust saadud toetusrahaga remonditi seni ka­sutamata kooliruumid, kuhu ra­jati jooksurada ja kaugushüppe-plats ning jõusaaliruum. Teise etapina esitati koostöös kohaliku korvpalliklubiga Ribi
• 10.10.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: Maaeluvõrgustiku kohaliku toidu trükis "LEADER - kohaliku toidu arenguks" nüüd ka inglise keeles!
  Maaeluvõrgustik avaldas järjekordse trükise "LEADER - kohaliku toidu arenguks". Trükisesse on koondatud toiduprojekte neljas erinevas kategoorias - võrgustikud ja kaubamärgid, koostööprojektid, taluturud ja kokaraamatud. Lisaks tutvustatakse trükises kaht potentsiaalset Leader kohaliku toidu teemalist edulugu. Trükis on kättesaadav nii eesti kui ka inglise keeles ning neid on jaotatud juba Leader kohalikele tegevusgruppidele, Põllumajandusministeeriumile ja PRIA'le. Trükist
• 28.09.2012  EESTI PÄEVALEHT (ELU MAAL): Rannakalur peab ajaga kaasas käima (Kalandusvõrgustik)
  Rannakalurid saavad püütud kala väärindades oma töö pealt rohkem teenida, seda toetab ka Euroopa Kalandusfond. Euroopa Kalandusfondi meetme 4.1 "Kalanduspiirkondade säästev areng" üks eesmärk on ka see, et kalurid vääristaksid kala ning teenik­sid nõnda rohkem. „See on teostatav, kuid võtab aega ja nõuab kalurite koostööd," ütleb Lembo Pikkamäe, Virumaa Rannakalurite Ühingu tegevjuht. Kõige kindlam on kala väärindada ehk teda tuleks kind­lasti rookida, fileerida, suitsu-tada, soolata, röstida
• 04.09.2012  KOIT: Taasavati Kiuma Rahvamaja (MAK meede 3.2)
  Reede õhtul tegi taas uksed lahti vastrenoveeritud ning uue hingamise saanud Kiuma Rahvamaja. 2005. aastal alanud tööd viis lõpuni Rain Pori ja MTÜ K.O.I, kes moodustati siinkandis tuntud seltskonnaansambli K.O.I liikmetest. Vammi täis maja tehti kasutuskõlblikuks PRIA ja Põlva valla rahalisel toel. /.../ Lisaks Raini ettevõtlikkusele oh Põlva valla poolt nõuga abiks Mari-Riina Terna, kelleta oleks nii mõnigi asi ehk teostamata jäänud. Kuna MTÜ K.O.I teeb koostööd kriminaalhooldajatega, said ü
• 04.09.2012  HIIU LEHT: Jahtklubi olmeruumid said valmis (MAK meede 3.2)
  Eelmisel nädalal andis linn tegevusloa jahtklubi Dago olmeruumidele. Tööd kestsid aasta aega ja läksid maksma umbes 65 000 eurot. Rahastus saadi PRIA maaelua rengukavameetmest 3.2. Jahtklubi Dago juhatuse liikme ja projektijuhi Ain Tähiste sõnul on tegu kunagi Monopoli nime kandnud hoone rekonstrueerimise esimese etapi ehk olmeosaga. Paarkümmend aastat tegutsenud jahtklubi sai nüüd normaalsed olmetingimused: valmisid riietusruumid, pesemisvõimalused nii poistele kui tüdrukutele, WC-d ja väike sa
• 04.09.2012  VÕRUMAA TEATAJA: „Uma Meki” projektijuhita jäämine suurlaata ära ei jäta
  KOHALIK TOIT > Võrumaa organisatsioone ühendava MTÜ Võrumaa Partnerluskogu üks edukamaid pro­jekte, oma toitu propagee­riv »Uma Meki" projekt jät­kab sügisest ilma projektiju­hita, sellele vaatamata jätkub uute toodete registreerimi­ne ja toimub aasta suursünd­mus - suurlaat - Võru spor­dikeskuses. „Uma Meki" senine tragi projektijuht Ave Tamra lah­kus ametist kevadel. Täpse­malt kohe pärast seda, kui Lasva vald otsustas sulgeda Pikakannu kooli ja naine ot­sustas koos mõttekaasla
• 30.08.2012  KOIT: MTÜ Vanaküla-Holvandi Külaselts taasavas vastrenoveeritud külakeskuse (MAK meede 3.2 ja Põlvamaa Partnerluskogu)
  19. augustil taasavas MTÜ Vanaküla-Holvandi Külaselts vastrenoveeritud külakeskuse. Hoone kapitaalremont ja platsi väljaehitamine kestis ligi kolm aastat. Tööde organiseerija ja projektide vedaja oli MTÜ. Toetust saadi PRIA-lt, Leader-meetmest ning väga mitme projekti kaudu kohalikust omaalgatuse programmist (KOP). Omaosaluse kattis Põlva vald. Üldse on investeeritud ligi 133 500 eurot, sh 33 500 eurot, valla vahendeid. Loe artiklit täismahus ajalehe Koit paberväljaandest. MAAELUVÕRGUSTIKU
• 14.08.2012  MAALEHT: Tänavune võrguräim, kena nagu heeringas
  Nasva kalurid on nädala lõpust saati toonud merest prisket võrguräime. Tähelepanuväärne, sest möödunud suvel hakkas võrguräime tulema augusti teises pooles. Loe edasi ...
• 11.08.2012  LÄÄNE ELU: Lihula jalgpalli harjutusväljak saab viimase lihvi (MAK meede 3.2)
  Lihula gümnaasiumi uus jalg­palli harjutusväljak saab tule­val nädalal valmis — kohale jõuavad väravad. „2009 saime PRIAlt jaatava vastuse rahataotlusele, 2010 löödi kopp maasse, sügiseks 2011 oli muru maas," ütles pro­jekti elluviija, Lihula kooli direktor ja kooli spordiklubi juhatuse liige Janar Sõber. Tuleval nädalal jõuavad plat­sile nii suuremõõtmelised kui ka noortemängudeks mõeldud jalgpalliväravad. Väravad soe­tab Lihulasse Eesti jalgpalli liit, ütles Lihula gümnaasiumi jalgpallitreen
• 19.07.2012  MAALEHT: Maamajandus nr 1
  Alates juulist lõpetas pikaaegne ajakiri Maamajandus eraldi väljaandena, kuid ilmub uuel kujul ja värskendatud sisukontseptsiooniga Maalehe lisana iga kuu kolmanda nädala lehe vahel. Esimene number ilmus 19. juulil. Uue Maamajanduse esimeses numbris: Viljelus efektiisemaks - Maalehe, Baltic Agro ja Farm Plant Eesti eestvõttel toimub tänavu 8. viljelusvõistlus. Võistuviljeluse eredad isiksused - Omalaadse võistluse idee pärineb Soomest, kus see on kestnud kaks korda
• 10.07.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: Leader rändnäitus Põlvamaal
  Alates 16. juulist 2012 võib näha Põlvamaal Räpina Vallavalitsuses Leader teemalist stendnäitust. Räpina Vallavalitsuse hoones asub ka Leader tegevusgrupi Piiriveere Liideri büroo. Kokku on näitusel 28 stendi, millest 26 on pühendatud Leader kohalikele tegevusgruppidele ja nende projektinäidetele. Kõik Eesti 26 tegevusgrupi stendi on illustreeritud vahvate fotodega, millele lisanduvad projekte ja Leader tegevusgrupp
• 10.07.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: Vändra Maaparandusühistu hoiab põllumaad korras (maaeluvõrgustiku teleprojekti võttepäev)
  12. juulil 2012 toimub maaeluvõrgustiku teleprojekti võttepäev Pärnumaal. Videoloo peateemaks on maaparandus. Maaeluvõrgustiku teleprojekti võttepäevade kohta info www.maainfo.ee/index.php Videolugu võetakse üles Vändra Maaparandusühistu maaparandusobjektil, alustatakse kell 10 ja orienteeruv lõpetamine kell 14.00. Ühistu on maaparandustöödeks toetust saanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetmest 1.8. Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur. Vändra Maaparandusühistu on saa
• 05.07.2012  VOOREMAA: Liina Laurikainen tuli Brüsselist võiduga
  Euroopa maaeluvõrgustiku ja Euroopa Komisjoni korraldatud fotokonkursi "Euroopa maaelu piltides" parima keskkonnafoto tiitel tuli Eestisse. Konkursil esikoha pälvinud Vaiatu külaseltsi liige Liina Laurikainen, kes varem oma töö eest nii kõrget tunnustust pälvinud pole, on töö ja hobi ühendanud. Konkursi kohta luges tütarlaps sotsiaalmeediast. "Küllap ma Facebookist või mõnest fotofoorumist teada sain," tunnistas ta. Mi
• 03.07.2012  EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Fotokonkursi "Euroopa maaelu piltides" parima keskkonnafoto tiitel tuli Eestisse!
  Euroopa maaeluvõrgustiku ja Euroopa Komisjoni poolt korraldatud üle-Euroopalisele konkursi "Euroopa maaelu piltides" parima keskkonnafoto tiitli sai Jõgevamaa Koostöökoja piirkonna fotograaf Liina Laurikaineni foto "Väike mees - suur puu" ("Small man - big tree"). Fotol kujutatakse Eesti üht vanemat puud - Tamme-Lauri tamme Võrumaal. Tamme-Lauri tamm oli kujutatud ka Eesti 10-kroonisel rahatähel. Konkursi raames sai maaelu kajastavai
• 02.07.2012  PARTNERID: Eesti esimest toorpiimaautomaati saadab suur huvi
  Teisipäeval, 3. juulil alustab Rakvere Põhjakeskuses ametlikult tööd Eesti esimene toorpiima automaat. Automaadi avamisel osaleb põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. "Toorpiimaautomaat on positiivne näide sellest, kuidas kohalike talunike toodang jõuab värskelt otse tarbijani," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. "Otse turustamine võimaldab hoida piima hinna taskukohase ning tõstab ka tarbijate teadlikkust kohalikust kvaliteetsest ja tervislikust piimatoodangust." Kuu aega
• 29.06.2012  ERR: ETVs alustab teist hooaega "Eesti mäng"
  2. juulist algab ETVs teist suve lustlik mälumängusaade "Eesti mäng", mida näeb argipäevaõhtuti, esmaspäevast neljapäevani. Selle hooaja esimeses „Eesti mängus“ panevad oma õnne ja teadmised proovile näitleja Tõnu Oja, laulja Hanna-Liina Võsa ning olümpiavõitja Jaak Uudmäe. Vt infot saate kohta ERR veebilehelt etv.err.ee/index.php Turniiri põhimõttel üles ehitatud saade on lihtne ja arusaadav - tuleb täringut visata ja valida üks kolmest vastusevariandist. Ae
• 29.06.2012  PÕHJARANNIK: Purtse sai suurlinna väärilise rulapargi (MAK meede 3.2)
  Jaanireedel avati Purtses rulapark, mis annab oma 380 ruutmeetriga silmad ette nii mõnelegi linnas olevale pargile. "Sõitjad olid kohal juba enne, kui park valmis sai - osa radasid oli veel valmis ehitamata, kui paar tükki juba kasutusel olid," tunnistas rulapargi rajamist vedanud Purtse külaseltsi juht Juho Põld, et rakendust leiab väljak kohalike noorte seas varahommikust kuni pimeduse saabumiseni. Rulapark, millesuurust Põld Ida-Virumaal teist olema ei tea, on mõeldud sõites nii rulluiskude,
• 27.06.2012  MEIE MAA: Sügiseks valmib Karja külasaun (MAK meede 3.2)
  Karja külaseltsi eestvedamisel peaks sügiskuudel valmis saama Karja külasaun, mis alustab tegevust täiesti uues hoones. Ajajärgul, mil linna- ja külasaunad kõikjal kaovad või lagunevad, on tegu äärmiselt meeldiva erandiga. Loe artiklit täismahus ajalehe Meie Maa paberväljaandest või tasuliselt veebilehelt www.meiemaa.ee/index.php MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 (MAK) meetme 3.2 - külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse - projekt Saaremaal 2011.a. Toetuse
• 19.06.2012  VOOREMAA: Talumuuseum sai uued katused (MAK meede 3.2)
  Paduvere talumuuseumi hooned said möödunud nädala lõpuks peale uued katused. Rehielamu ja aida lagunenud rookatused asendati uutega, suitsusaun oli saanud vastse laastukatuse juba varem. Projekt teostus tänu PRIA maaelu meetmele 3.2. ja Jõgeva vallavalitsuse toele. Ehitajaks ja objekti peatöövõtjaks oli Jõgeva firma OÜ Juta & Kaido. “1970. aastal Paduveres püsti pandud vanade hoonete katused olid juba mitmed aastad õige kehvas seisukorras, nende uuendamiseks puudusid aga võimalused. Nüüd õn
• 18.06.2012  EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Fotokonkursi "Euroopa maaelu piltides" esmased tulemused teada!
  Euroopa maaeluvõrgustiku korraldatud üle-Euroopalisele konkursile "Euroopa maaelu piltides" oodati kuni 18. maini 2012 erinevaid fotosid kuues erinevas kategoorias: maainimesed, looduskeskkond, töötame maal, mitmekesine maaelu, maanoored ja Leaderi "hing". Nüüd on siis tulemused käes - 31. mail 2012 valiti üle 1500 laekunud foto seast välja 30 nominenti, nende seas ka Jõgevamaa Koostöökogu piirkonna autori poolt tehtud foto. Parimate fotode väljakuulutamine, parimate fotograafide ja tegevusgru
• 31.05.2012  EESTI PÄEVALEHT (ELU MAAL): Rannakalur on meister ka muude tööde peale ( Kalandusvõrgustik)
  Kalanduse meetme 4.1 üks oluline eesmärk on toetada neid tegevusi, mida kalur võiks või tahaks teha kalapüügi ja -töötlemise kõrval või asemel. Rannakaluriteks on jäänud veel vaid vanem seltskond, kes hin­gelähedast ametit maha ei taha panna, kuigi kalapüük annab tegevust vaid hooajaliselt. Pal­jud kalurid on kas põllumehed või metsaomanikud, kuid teis­tel tegevusaladel läbilöömiseks on vaja abi, mida on juba neli aastat andnud Euroopa Liidu Kalandusfond. MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Tiiu Kup
• 30.05.2012  SÕNUMITOOJA: Pärispea seltsimaja pannkoogihommikud (Arenduskoda ja MAK meede 3.2)
  Pärispea remonditud seltsimajas käib pühapäevahommikul suur pannkoogisöömine. „See on tore olemine lastele ja ka meile, suurematele," ütleb MTÜ Pärispea Seltsimaja juht Asko Aug. MTÜ ostis Leader-programmist saadud toetusrahaga seltsi-majja laste mängunurga sisustuse - väikesed toolid, lauad, mänguköögi, kiiged, müramiseks patju ja kott-toole ning palju mänguasju. Kuna eelmisel aastal sai PRIA toetusest tehtud remondiga korda köök ja Leader aitas sisustuse ostmisel, tuli Pärispea küla noortel
• 26.05.2012  RAPLAMAA SÕNUMID: Purkus valmib puhkekompleks (MAK meede 3.2)
  Raikküla vallas Purku külas avab endises kolhoosikeskuse kontorimaias peagi külastajatele uksed uus puhkekompleks. Esialgu saab majas kasutada ühte teeninduspinda, kuhu tuleb juuksur, ning puhke- ja saunaruumi. Edaspidi lisan­duvad mõned toad, kus ööbida, saal ning üks suurem ja uhkem puhketuba. Loe artiklit täismahus ahalehe Raplamaa Sõnumid paberväljaandest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2. Külade uuendamine ja arendamine toetusprojekt 2011.a Raplamaal. To
• 26.05.2012  SAKALA: Ühise nõu ja jõuga valmis suurim vaba aja väljak (MAK meede 3.2)
  Suure-Jaani noortekeskuse maja ümber on kaks hektarit maad, mida asutus saab enda parema äranägemise järgi kasutada. Kohalike initsiatiivil valmis seal suur vaba aja väljak. «Oleme Eestis selle poolest erilised, et meil nii palju pinda on,» tähendas Suure-Jaani valla spordi- ja noorsootöönõunik Mati Adamson. Osa kahest hektarist on veel metsa all, aga 655 ruutmeetril avatakse homsel perepäeval vaba aja väljak. See paikneb poolringis ümber noortekeskuse ning koondab enda alla tänavakorvpallipla
• 24.05.2012  VALGAMAALANE: Hargla rahvas tantsib nüüd uhiuutes rahvariietes (MAK meede 3.2)
  Taheva valla naisrahvatantsurühm Kullerkupp ja Hargla kooli tantsu­lapsed said uhiuued rahvariided. Vallavanem Monika Rogenbaumi sõnul maksid riided kokku li­gemale 12 000 eurot ning nende soetamist toetas 90 protsendi ula­tuses PRIA. «Kokku on tuliuusi rahvarõivad 30 komplekti: naiste­le 14, tüdrukutele 8 ja poistele 8. Rõivad valmistas FIE Kristel Habakukk,» rääkis vallavanem. Loe artiklit täismahus ajalehe Valgamaalane paberväljaandest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 -
• 22.05.2012  SAKALA: Väiksed motokrossihuvilised kihutavad oma uuel rajal (Mulgimaa Arenduskoda)
  Kui kuueaastane Pärtel Prikk reedel Karksi-Nuia lähistel äsja valminud laste krossiraja kurve ja hüppeid proovis, ei kartnud teda raja ääres jälgiv vanaema Maimu Prikk sugugi. «Ainja on esimene koht Eestis, kus on kaks motokrossirada kõrvuti,» ütles rajameister Urmas Villbach ning avaldas lootust, et tulevikus saab suurel krossirajal ja lasterajal koos võistlusi pidada ./.../ Urmas Villbachi sõnutsi on rajal avamislint läbi lõikamata. Motokrossiklubi KLS Extreme liikmed hakkasid raja tarbeks
• 22.05.2012  VALGAMAA PARTNERLUSKOGU: Euroopa maaelu fotokonkursile laekus 126 maaelu fotot
  Valgamaa Partnerluskogu valis välja parimad pildid, mis laekusid Valgamaalt konkurssile "Euroopa maaelu piltides". Kuude erinevasse kategooriasse esitati kokku 126 fotot ja igast kategooriast valiti Valgamaa zürii poolt välja 3 pilt. Vaata fotosid Valgamaa Partnerluskogu veebilt www.valgaleader.ee/et/uudised/218-fotokonkurssi-tulemused Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD) poolt algatatud maaelu teemalisele fotokonkursile "EUROOPA MAAELU PILTIDES
• 16.05.2012  EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Konkursile "Euroopa maaelu piltides" saab Leader tegevusgruppide kaudu pilte esitada veel kuni 18. maini! KIIRUSTAGE!
  Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD) poolt algatatud maaelu teemalisele fotokonkursile "EUROOPA MAAELU PILTIDES" "Images of Rural Europe" saab fotosid esitada Leader tegevusgruppide kaudu kuni 18. maini 2012 Konkursi veebileht (inglise keeles) www.ruralimages.eu/ Konkursi infoleht (inglise keeles) Konkursi infoleht (eesti keeles) ABIKS TEGEVUSGRUPILE fotode esitamisel Fotokonkurss viiakse läbi Euroopa Liidu riikide Leader tegevusgruppide abiga ning selle eesmärgiks on edendada j
• 15.05.2012  VIRUMAA TEATAJA: Kunda külaseltsi rahvas hingab ühes rütmis (MAK meede 3.2)
  Kunda seltsimaja on ümbruskonna külade süda, mille rütmiga elanikud kaasas käivad. Iga kuu vähemalt korra saab lähiümbruse rahvas kokku ja teeb midagi ... Kust küll tuleb see raha, millega külaselts hoolega areneb? Nimelt on Maire Sepp usin projektikirjutaja, teda aitab Viru-Nigula valla arendusnõunik. Kaks pead on ikka kaks pead, nagu ta ise ütleb. Raha on saadud PRIAst, hasartmängumaksu nõukogust ja kohalikust omaalgatusprogrammist. ... Loe artiklit täismahus ajalehe Virumaa Teataja paberv
• 11.05.2012  DELFI: Väikesed Röa külla mängima ja suured trennima ning grillima! (MAK meede 3.2)
  Röa küla on Raplamaal asuv väike küla, mis asub Rapla valla ja Kohila valla piiril. Röa küla kulgeb mööda Viljandi maanteed. Selles paarikümne majapidamisega külas ei ole olnud kunagi päris oma koos käimise kohta ega päris oma ühist jaanituld. Küla on lihtsalt eksisteerinud ja inimesed selles külas lihtsalt kulgenud oma elurada mööda. Ühel hetkel aga küla ärkas unest ning 2009. aastal loodi naabrivalve sektor, valiti külavanem, alustati üheskoos külaelanikega küla arendamise plaanidega ning ju
• 24.04.2012  DELFI: Kolmest kõrgest müürist kerkis Sulu külamaja (MAK meede 3.2)
  Sulu külamajas on tegevus käinud juba mitu aastat, aga tasapisi on siia uusi võimalusi juurde tekitatud ja hoone pidulik avamine otsustati korraldada siis, kui maja on vastu võetud ja kõik paberid korras. Väga korrektne asjaajamine on iseloomustanud kogu selle maja ehitamise käiku, märkis vallavanem Eero Plamus oma sõnavõtus, tunnustades eestvedajaid valla tänukirjaga. PRIA pidi harva kiitust jagama, kuid seltsi raamatupidaja Maie Piisangu töö on neilt tunnustust pälvinud. Avamispeole kogunes
• 19.04.2012  VÕRUMAA TEATAJA: Papirullist koorus välja altarimaal (MAK meede 3.2)
  Hiljuti tuli Rõuge kirikus remondi käigus välja unikaalne leid – seinasuurune joonistus või altarimaal, mille loomise autor ja aeg pole teada. .... Suuremahuline remont Rõuge kirikus algas jaanuari keskel, selle käigus vahetatakse välja paljud katuse- ja laekonstruktsioonid. Remonditakse ka tornikiivri kandekonstruktsioone ja restaureeritakse kiriku peauks. Remondi käigus on lisaks maalile välja tulnud ühe fugasspommi sütik ning hulgaliselt pommikilde ja tinast haavleid, mis olid tõenäoliselt
• 17.04.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu teemalise trükise esmaesitlus Maamessil
  Just viimasel paaril aastal on tunda ja näha, kuidas kohaliku toidu teema kogub üha enam populaarsust. Moodustatakse erinevaid toiduvõrgustikke, juurde on tekkinud väikeseid talupoode ja -turge, töötatakse välja erinevaid piirkondlikke kaubamärke, kokaraamatutesse koondatakse teadmisi traditsiooniliselt valmistatud toitudest jne. Maaeluvõrgustiku toimetamisel on valminud trükis „LEADER – kohaliku toidu arenguks“, mis sisaldab 14 Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme projek
• 12.04.2012  MAALEHT: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 rakendamisest
  Enam kui pool Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 rakendamisest on praeguseks seljataga. MAK 2007-2013 on Euroopa Liidu (EL) kaasrahastatav mitmeaastane programmdokument, mille toetusskeemide abil on võimalik suunata vahendeid põllumajanduse konkurentsivõime parandamiseks, keskkonna säilitamiseks ning muu maaettevõtluse ja külaelu arendamiseks. Lisaks toimub umbes 10% MAK 2007-2013 vahendite jaotamine LEADER-lähenemise kaudu - see tähendab, et raha jaotamise otsustavad kohaliku tasandi ett
• 10.04.2012  EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Kuulutati välja konkurss "Euroopa maaelu piltides"
  Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD) käivitas maaelu teemalise fotokonkursi "EUROOPA MAAELU PILTIDES" "Images of Rural Europe" Konkursi veebileht (inglise keeles) www.ruralimages.eu/ Konkursi infoleht (inglise keeles) Konkursi infoleht (eesti keeles) Fotokonkurss viiakse läbi Euroopa Liidu riikide Leader tegevusgruppide abiga ning selle eesmärgiks on edendada ja pöörata tähelepanu Euroopa maaelu arengule. Konkursile oodatakse fotosid, mis peegeldavad tänapäevast maaelu kuue erineva ka
• 22.03.2012  MAALEHT: Staažikad kalurid annavad oma püügiõiguse juba poegadele üle
  Järeltulijad säilitavad toetuste abil ettevõtlust ja põliste rannakülade traditsioonilist elulaadi. Neid, kes ainult kalapüügist ära elaksid, on raske leida. “Kutselise kalapüügi lube on Läänemaal välja antud 150, püügiga tegeleb saja mehe ümber, vaid seitse-kaheksa on aga sellised, kelle sissetulekust 70 protsenti tuleb kalandusest,” kirjeldab Läänemaa Rannakalanduse Seltsi juht Margus Medell lääneranniku rannakalanduse praegust olukorda. Neid, kes ainult kalapüügist ära elaksid, pole aga üht
• 17.03.2012  SAARTE HÄÄL: Jööri küla muuseum avab piimandusmuuseumi (MAK meede 3.2)
  Ligemale 15 aastat tagasi külaelanike loodud Jööri küla muuseum jätkab laienemist ning avab algavaks külastushooajaks Valjala meierei ajalugu kajastava piimandusmuuseumi. Loe artiklit täismahus ajalehe Saarte Hääl paberväljaandest või veebilehelt saartehaal.ee/index.php MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meede 3.2 - külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse projekt Saaremaal 2009.a. Toetuse saaja: JÖÖRI KÜLA SELTS. Toetatavad tegevused: Jööri küla muuseumi me
• 14.03.2012  RIIGIKOGU: Maaelukomisjonis räägiti maaturismist
  Tänase komisjoni istungi külalisteks olid MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel-Sünt, Lääne-Eesti regiooni esindaja nõukogus Katrin Ruumet ja büroo juhataja Katrin Papp. R. Mengel-Sünt andis ülevaate MTÜ Eesti Maaturism tegevusest ning Eesti maaturismi olukorrast ja probleemidest. MTÜ koondab erinevaid maaturismiga seotud ettevõtjaid üle kogu Eesti. Peamise kitsaskohana ühingu jaoks nimetas ta ühingu finantsolukorda, mis ei võimalda soovitud mahus tegeleda arendustegevusega. Probleemina m
• 08.03.2012  DELFI: Avinurme kirik saab elanike ühisel jõul korda (MAK meede 3.2)
  Meie kirikuhoonega seotud kõige suurematel muredel on paistma hakanud lõpp! See teeb rõõmu! Põhjalikumalt olen nendest muredest kirjutanud eelmise aasta aprillikuu lehes. 2011. aastal lõpetati 2003. aastast alates kestnud, väga mahukas ja kulukas vundamendi ning müüride kindlustustööde projekt. Kokku läksid kõik need kiriku kindlustustööd maksma 265962.- eurot. Neid töid finantseeris Muinsuskaitseamet. Enam meie kirik ei vaju ega pragune! Läinud aastal sai meie kirik pikihoone osas uue plekk-
• 02.03.2012  DELFI: Hageri saun teeb heas mõttes kadedaks (MAK meede 3.2)
  Hageri agarate naiste eestvedamisel läbis külasaun põhjaliku uuenduskuuri ja on nüüd nii ilus, et koli või sisse elama. 28. jaanuar oli selle talve üks esimesi päikeselisi päevi, kui külma oli juba 16 kraadi. Keskpäevaks kogunes Miku tagahoovis asuva sauna ette umbes 30 inimest, kes end kuumade jookide ja küpsiste-kommidega kosutasid ning lõkke ääres soojendasid. Rahvamaja juhataja ja remondiraha saamiseks PRIAle projekti kirjutanud Maria Saarna ütles, et neil oli saunaklubi naistega ehk siis
• 21.02.2012  LÄÄNE ELU: Variku sai rahvamaja (MAK meede 3.2)
  Laupäevast on Variku kiigeplatsi servas avatud uus rahva­maja, mille sajale ruutmeetri­le mahuvad saun, köök ja suur tuba. „Külaseltsis on 30 last ja 38 täiskasvanut. Suuremat maja pole meile vajagi," ütles Vari­ku külaseltsi üks eestvedajaid Peeter Kallas avamispeol. Seltsimajas on kasulikku pinda 91,6 ruutmeetrit, suur tuba on 49,6 ruutmeetrit. „Selle mõttega, et 30 inimest ma­huks ära, olgu siis seminar, koosolek või sünnipäev," ütles Kallas. Maja läks maksma 1,2 miljonit krooni (üle 75 000
• 17.02.2012  MEIE MAA: Mahe töötlemata pudelipiim jõudis kauplustesse
  Eilsest on öko- ja kohaliku kauba poes Saarte Sahver müügil Jaan ja Anne Kiideri Riido talu töötlemata mahepiim. Tänasest ka STÜ kauplustes, nii Kuressaares Rae, Tooma, Ranna, Roomassaare poes kui ka Kaubaaidas, samuti Nasva, Pihtla ning Aste poes. Piim on liitristes plastpudelites müügihinnaga 1,1 eurot. Lisaks mahepiima tervislikkusele pole ostjail vajadust enam kohvikoort osta, selle saab piimalt. “Näete, praegu on nii vähese aja järel juba 1,5 cm paksune koorekord peale tulnud. Kohvi jaoks
• 13.02.2012  KÜLAUUDISED: Lilli külas peeti sarikapidu (MAK meede 3.2)
  Harjumaal Anija vallas asuva Lilli küla seltsimaja ja spordihoone sai katuse alla. Seltsimaja ehitati ühiselt vana ja mahajäetud küüni asemele, millest olid alles vaid lagunenud müürid. Töid vedas MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts, suurim toetaj aoli PRIA 180 000 euroga. Seltsimaja-spordihoonesse tulevad suur spordisaal, saun, pesemisruumid, kohvik, hotellitoad, internetipunkt ja ruum lastehoiuks. Seltsimaja-spordihoone ehitamise idee tekkis külarahva ühisel koosolekul juba 2006. aasta kevadel
• 09.02.2012  VOOREMAA: Müüre korrastades jõuti kauni külamajani (MAK meede 3.2 ja Jõgevamaa Koostöökoda)
  Pajusi mõisapargi servas asunud üsna lagunenud hoone tuli osaliselt lammutada, seda samal ajal ka taastades. Nüüdseks on endise räämas ja laguneva maja asemele kerkinud uus ja kaunis külamaja. ... Leader pani rattad veerema .... Kolme projekti toel on Pajusi külamaja rajamiseks investeeritud 108 600 eurot. Lisaks juba kulutatud summale loodetakse juurde saada 13 000 eurot mööbli ja muu inventari ostmiseks. Praeguseks on Jõgevamaa Koostöökoda sellegi projekti heaks kiitnud, kuid lõpliku otsus
• 01.02.2012  DELFI: Sutlema seltsimaja ehitustööd on jõudnud lõpule (MAK meede 3.2)
  MTÜ Sutlema Küla Selts on ehitanud külaelanikele seltsimaja. Meie küla inimesed, eriti aga noored, ootasid seltsimaja väga. Koht, kus koos käia on nüüd olemas, kindlasti aitab see kaasa, et küla püsiks elujõulisemana ja inimesed oleksid kokkuhoidvamad. Kõik saavad hakata sisukalt vaba aega veetma, toredaid ühisüritusi korraldama ja nõu pidama. Tänase seisuga on lõpule jõudnud seltsimaja ehituse II etapp (katlamaja ja siseviimistlustööd), selleks saime 2011. aastal PRIA poolt toetust 918 076 kr
• 12.01.2012  DELFI: Saunapunkt - nutikas kombinatsioon ärist ja mittetulundustööst (MAK meede 3.2)
  Vanamõisa küla elanik Andres Laineste on oma tagahoovi püsti pannud väikse saunakompleksi, äritegevusele annab toeka lisaväärtuse ka kõrvale mittetulunduslikus vormis rajatud suusakeskus. Loe edasi delfi.ee portaalist eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/saue-vald/elu/saunapunkt-nutikas-kombinatsioon-arist-ja-mittetulundustoost.d MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meetme 3.2 - külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse projektid Harjumaal. Toetuse saaja: MITTETU
• 06.01.2012  HARJU ELU: Metsanurme rahva külakeskus valmis (MAK meede 3.2)
  Saku valla Metsanurme küla elanikel oli möödunud aastat lõpetades põhjust eriliselt rõõmustada, sest Rehemetsa talu maale rehehoonesse rajatud külakeskuse kohta võis öelda: valmis. Loe artikli täisversiooni Harju Elu paberväljaandest MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meede 3.2 - külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse projekt Harjumaal. Toetuse saaja: MITTETULUNDUSÜHING METSANURME. Toetatavad tegevused: Investeeringutaotluse dokumentide koostamine. Rehem
• 05.01.2012  PÄRNU POSTIMEES: Mahepiim jõuab poodidesse niikuinii
  Avardamaks väiketootjate võimalusi müüa oma piima otse tarbijale, tekkis Eestimaa talupidajate keskliidul (ETKL) ja tulundusühistul Eesti Mahe mullu plaan hakata müüma ehedat töötlemata talupiima kogu riigis piimaautomaatidest. Paraku on edumeelne algatus takerdunud toetuse saamise, pankade veenmise ja lepingute sõlmimise taha. Loe edasi Pärnu Postimehest www.parnupostimees.ee/692066/mahepiim-jouab-poodidesse-niikuinii/
• 05.01.2012  VOOREMAA: Uus värav viib muinasmaailma (MAK meede 3.2)
  Möödunud aasta viimasel nädalal sai rahva seas armastatud puhke- ja peopaika, Kassinurme mägedesse viivale teele paika uus arhailises stiilis puitvärav. Mägedes kulgeva loodusraja ja vaatamisväärsuste kohta saab nüüd infot uuelt kaardilt ning mägedesse rajatud linnuse lähedal tervitab tulijat tõrvikuga ratsaniku kuju. Loe artikli täisversiooni Vooremaa paberväljaandest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meede 3.2 - külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse
• 30.12.2011  DELFI: Eidapere uuenenud saal avas külastajatele uksed (MAK meede 3.2)
  Eidapere rahvamajas on saanud uue välimuse suur saal. Rekonstrueerimise käigus sai saal kena värvilahenduse, ilusa põranda, uued akna- ja lavakardinad. Saali avamispidu peeti Mait ja Mikko Maltise mõnusa muusika saatel. Rahataotluse esitas Eidapere Naisselts ja projekti koostamisele pani õla alla Kehtna valla arendusnõunik Birgit Kuntu. Omaosalusega toetas Kehtna vallavalitsus. Rahastati PRIA meetmest MAK 3.2. Ehitustööde teostaja oli AS E Projekt, kardinad muretses ning paigaldas OÜ I.D Kangas
• 28.12.2011  DELFI: Rehemetsa külakeskuse remont sai valmis (MAK meede 3.2)
  Rehemetsa talu maadel olev rehehoone on juba aastaid Metsanurme külarahva kooskäimise koht, kuid vanas hubases hoones on korraldatud ka mitmeid ülevallalisi üritusi ning paljudele kaugemalt tulijatelegi on Metsanurme külakeskusest saanud aastate jooksul kodune paik. Iga maja vajab aeg-ajalt uuendamist, nii ka rehehoone. Seekordne ehitus ei piirdunud aga pelgalt iluraviga - maja sai teise korruse, kus MTÜ Metsanurme peakorter ja koduloomuuseum, kuid kus ka võimalus korraldada koolitusi, seminare
• 27.12.2011  DELFI: Jäneda Külakeskuse hoone sai uue kuue (MAK meede 3.2)
  Jäneda Külakeskuse hoone, tuntud endise sokivabrikuna, sai 2011. aasta lõpuks uue välimuse. Tööde käigus soojustati hoonekarp, fassaad kaeti laudisega ning hoone sai uue katuse. Ehitustööde maksumus oli 56 855 eurot. Projekti rahastasid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ning Tapa Vallavalitsus. Raha taotlejaks ja projekti elluviijaks oli MTÜ Jäneda Külaelu Arendamise Selts. Ehitusprojekti ja ehitustööd teostas OÜ OTO Ehitus. Omanikujärelevalve teenust osutas OÜ Tapa Ehit
• 13.12.2011  JÄRVA TEATAJA: Järva-Jaani kiriku tornis helisevad uued kellad (MAK meede 3.2)
  Järva-Jaani Ristija Johannese kirik sai eelmise nädala lõpul kätte kaks uut Saksamaalt tellitud tornikella, mille pühapäeval assessor Tiit Salumäe ja abipraost Tõnu Linnasmäe ka pidulikult sisse pühitsesid. Loe edasi Järva Teaataja paberväljaandest või tasuliselt veebilehelt pluss.jt.ee/666160/jarva-jaani-kiriku-tornis-helisevad-uued-kellad/ MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meede 3.2 - külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse projekt Järvamaal. Toetuse
• 11.12.2011  DELFI: Puiatu rahvamaja on praegu ehitusjärgus (MAK meede 3.2 ja Rohelise Jõemaa Koostöökogu)
  Puiatu Haridusselts asutati 24. juu­lil 2002. aastal. Järgmisel aastal täi­tub seega 10 aastat Puiatu Haridusseltsi asutamisest. 18. mail 2004.a. andis Pärsti vallava­litsus tollase amortiseerunud hoone Puiatu Haridusseltsile. Aktile kirjutasid alla Erich Palm ja Mihkel Uuland notar Kersti Kulla juures. 2004. aastal kirjutas Mihkel Uu­land projekti rahvamaja lagunemisest päästmiseks ja 2006. aastal oli majal katus peal ja uksed-aknad ees, vee- ja kanalisatsioonitorustik maa sees. Toe­tus 73308
• 09.12.2011  VIRUMAA TEATAJA: Porkuni sepikotta tuleb talumuuseum (MAK meede 3.2)
  Kunagise Porkuni mõisa sepikojast saab pärast renoveerimistööde lõppu 2012. aastal Tamsalu muuseumi filiaal, praegu on käsil hoonele uue katuse panek ja eksponaatide kogumine talumuuseumi tarvis. Loe artikli täisversiooni tasulisest veebiväljaandest pluss.virumaateataja.ee/662590/porkuni-sepikotta-tuleb-talumuuseum/ või paberlehest MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meede 3.2 - külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse projekt Lääne-Virumaal. Toetuse saaja:
• 28.11.2011  DELFI.EE: PRIA andis Kiviaja küla rajamise alustamiseks raha (MAK meede 3.2)
  Reiu jõe suudmesse Pärnu jõe äärde rajatava Kiviaja küla teemapargi esimese etapi väljaehitamiseks andis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 59 368 eurot, kolmandiku projektile kuluvast rahast. Loe edasi eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/paikuse/elu/pria-andis-kiviaja-kula-rajamise-alustamiseks-raha.d MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meede 3.2 - külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse projektid Pärnumaal. Toetuse saaja: MITTETULUNDUSÜ
• 22.11.2011  MAALEHT: Võrukatel Uma Mekk, ruhnlastel Uma Pekk
  Võrukad on välja mõelnud kohaliku kaubamärgi ja ürituse nimega Uma Mekk. Kuid ka ruhnlased pole papist poisid - novembri keskpaigast on neilgi oma kaubamärk: Uma Pekk. Loe edasi...
• 15.11.2011  JÄRVA TEATAJA: Kaks aastat ehitatud külamaja pidas avamispidu (MAK meede 3.2)
  Pärast kaht aastat ehitustöid sai umbes 380ruutmeetrine, kahekorruseline ja saunaga Prandi külamaja valmis ning reedel oli ligi 150 külalist piduliku lindilõikamise tunnistajaks. Loe edasi Järva Teataja paberväljaandest või tasuliselt veebilehelt pluss.jt.ee/633516/kaks-aastat-ehitatud-kulamaja-pidas-avamispidu/ MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meede 3.2 - külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse projektid Järvamaal. Toetuse saaja: MITTETULUNDUSÜHING
• 10.11.2011  SAARTE HÄÄL: Mustjala rajab uue laste mänguväljaku (MAK meede 3.2)
  Praegu käivad Mustjala kooli õuel kiired ehitustööd. Pikk soe sügisilm soosib välitegemisi ja peagi valmib kõige väiksematele mõeldud uus valgustatud mänguväljak. Tegemisi veab MTÜ Mustjala Külaselts, kes esitas aasta algul projekti külade uuendamise ja arendamise meetmesse ning sai PRIA-lt positiivse vastuse. Külaseltsile on see bussiootekoja ja kooli majandushoone ehitamise järel juba kolmas suurem rajatis. Seda kõike ikka selleks, et vastavalt küla arengukavale Mustjala kooli ümber haridus-
• 08.11.2011  VIRUMAA TEATAJA: Simuna spordihoone uuenes (MAK meede 3.2)
  Simuna spordihoone võimla sai tänavu täiesti uue väljanägemise: korda tehti põrand, millel on kvaliteetne kate, samuti vahetati välja katuseaknad, millest kaks avanevad elektriliselt, ning värv seintel on uus. Lisaks muretseti varustust jõusaali, remonditi riietus- ja pesuruume ning korda tehti saun. Loe artiklit ajalehe Virumaa Teataja paberlehest või tasulisest veebiväljaandest pluss.virumaateataja.ee/625678/simuna-spordihoone-uuenes/ MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2
• 12.10.2011  DELFI: Tõrvandis on nüüd paremad võimalused sportimiseks (MAK meede 3.2)
  Veel kaks aastat tagasi nägi Tõrvandi spordihalli aknast sisse piiluja sellist pilti. Ometi on spordihall olnud kogu aeg aktiivses kasutuses, kuigi kriitikat ei kannatanud enam mädanenud akna-raamid ega spordihuvilistele kasutada olnud riietus- ja pesemisruumid. Ent praegu on olukord sootuks teine. Kaks aastat järjest on MTÜ Ülenurme Gümnaasiumi Spordiklubi poolt esitatud projektitaot-lused PRIAsse „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus (MAK meetmesse 3.2)". Loe edasi eestielu.de
• 08.10.2011  PÄRNU POSTIMEES: Reiu vana silla tuled põlevad spordi tarvis (MAK meede 3.2)
  Neljapäeva hilisõhtul süüdati tuled uudse valguslahendusega Reiu raudteesillal ja poolesajaline prominentidega pikitud seltskond läks sellest “väravast” Reiu-Raeküla terviserajale. Loe edasi www.parnupostimees.ee/591352/reiu-vana-silla-tuled-polevad-spordi-tarvis/ MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meede 3.2 - külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse 2011.a projekt Pärnumaal. Toetuse saaja: SILLA KÜLASELTS. Toetatavad tegevused: Avalduse ja piirkondliku a
• 03.10.2011  DELFI: Luunjas alustati Münnichite ja Nolckenite memoriaalpargi rajamist (MAK meede 3.2)
  MTÜ Münnich algatusel ning EL vahendite kaasabil on alustatud väljapaistvate Luunja mõisaomanike memoriaalpargi väljaehitamist Münnichite ja Nolckenite perekonnakalmistu ja kabeli kunagises asukohas. Memoriaalpargi rajamise algatajaks on kohalike entusiastide initsiatiivil loodud MTÜ Münnich, mille eesmärgiks on korrastada ajalooline paik ning jäädvustada legendaarsete aadlisuguvõsade mälestus. Loe edasi SIIT MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meede 3.2 - külade u
• 30.09.2011  DELFI: Abja noortekeskus tegi noorte suve huvitavaks (Mulgimaa Arenduskoda)
  Abja noortekeskus pakkus noortele lõppenud suvel kaasalöömise võimalust mitmekesises tegevuses. Loe edasi.. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi Mulgimaa Arenduskoda piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme projekt (2010.a.) Viljandimaal. Toetuse saaja: MMULGIMAA ARENDUSKODA, toetatavad tegevused: LEADER Infosildi ostmine, Kaks reisi Soome Vabariiki Abja ja Karhusetu 4H klubide sõprussidemete loomiseks. Toetuse suurus: 9874 eurot.
• 28.09.2011  TOILA VALLA LEHT: Laadur Toila sadamas (Virumaa Rannakalurite Ühing)
  Toila vald soetas Toila sadamasse multifunktsionaalse rataslaaduri, mis võimaldab teostada sadamaalal erinevat töid, peamiselt tõstetöid. Rataslaaduri soetamist toetas PRIA poolt koordineeritud meede 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“. Septembris 2011 viib rataslaaduri tarnija läbi masinaga edaspidi opereerivate inimeste seas selle kasutamise koolituse, misjärel saab laaduri ka aktiivselt kasutusse võtta. Ennekõike on see mõeldud kalurite töö lihtsustamiseks, kuna laaduriga on edaspidi lih
• 27.09.2011  DELFI: Vabatahtliku merepääste arendamine Toila vallas (MAK meede 3.2)
  MTÜ Toila Merepääste lõpetas suve lõpul Toila sadamasse ehitatud sadama- ja rannaala teenindushoone projekti. Valminud hoonest 2/3 jääb vabatahtliku merepääse liikmete igapäevaseks tegevuseks ning 1/3 on projekti järgi mõeldud kohalikele kaluritele. Igapäevase tegevuse all peetakse silmas vabatahtliku merepääste süsteemi arendamist, ohutustemaatika ja mereliste tegevuste populariseerimist, sh erinevate kooli- ja lastelaagrite korraldamist. Valminud hoonet ei ole küll koheselt võimalik kasutuss
• 27.09.2011  NÄDALINE: Kohilas avati esimene koertele mõeldud jalutus- ja treeningväljak Raplamaal (MAK meede 3.2)
  Ettevõtlike Noorte Koda JCI Rapla rajas maakonda esimese koertele mõeldud treening- ja jalutusväljaku. Pühapäeval, 25. septembril Kohilas Kapa männikus avatud koerte jalutusväljak on kolmas JCI Rapla rajatud objekt Kohilas. Eelmised organisatsiooni projektid on olnud laste mänguväljak 2009. aastal ning Keila jõele rajatud ujumis- ja paadisillad 2010. aastal. Loe artikli täisversiooni ajalehe Nädaline paberväljaandest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meede 3.2 -
• 24.09.2011  MEIE MAA: Valjala sai avaliku sadama (Saarte Kalandus)
  Reedel avati pidulikult Valjala vallas Kunglas asuv valla ainus avalik sadam. Sadamas on olemas kaid nii kalapaatidele kui kaatritele ning kokku on kohti 20 alusele. Samuti on olemas kalalossimiseks tarvilik kai ning sadamast merre ulatuvad kaks muuli. Loe edasi ... KALANDUSVÕRGUSTIKU INFO Kalanduse tegevusgrupi SAARTE KALANDUS piirkonna Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 projekt (2010.a.). Toetuse saaja: MTÜ KUNGLA SADAM. Toetatavad tegevused: lossimiskai, slipi puurkaevu ja lokaalse
• 23.09.2011  Atla sadamaala saab korda (Saarte Kalandus)
  Lümanda vald algatas Alta sadamahoone taastamiseks ja maa-ala korrastamiseks detailplaneeringu ja küsib veeteede ametilt ning keskkonnaministeeriumilt selle kooskõlastamiseks luba. Loe edasi... KALANDUSVÕRGUSTIKU INFO: Kalanduse tegevusgrupi SAARTE KALANDUS piirkonna Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 projekt Saaremaal (2010.a.). Toetuse saaja: LÜMANDA VALLAVALITSUS. Toetatavad tegevused: Atla sadama rekonstrueerimie. Toetuse suurus: 191 735 eurot. Sadama kaasajastamine aitab parandada kal
• 23.09.2011  DELFI: Mõisakülas valmis minigolfiväljak (Mulgimaa Arenduskoda)
  Mõisakülalastele ja linnakese külalistele sportliku vabaajaveetmise võimalusi pakkuval EKNK Mõisaküla kiriku puhkeplatsil valmis jaanipäevaks Euroopa Liidu toel ka minigolfiväljak. Loe edasi... MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi MULGIMAA ARENDUSKODA piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme projekt (2010.a.) Viljandimaal. Toetuse saaja: EESTI KRISTLIKU NELIPÜHI KIRIKU MÕISAKÜLA KOGUDUS, toetatavad tegevused: Minigolfiradade ehitamine puhke- ja mängulinnakusse. Toetuse
• 17.09.2011  VIRUMAA TEATAJA: Ubja keskuses saab nii rulatada kui kangastelgedel kududa (MAK meede 3.2 ja Partnerid)
  Neljapäeval avati pidulikult Ubja vaba aja keskus, mis mõeldud kasutamiseks lastest kuni eakateni. Ehituse poolest on kompleks valmis, kuid tegevused täienevad. Loe artiklit edasi Virumaa Teatajast www.virumaateataja.ee/567894/ubja-keskuses-saab-nii-rulatada-kui-kangastelgedel-kududa/ MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meede 3.2 - külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetmest 2009 ja 2010.a toetust saanud projekt Pärnumaal. Toetuse saaja: MITTETULUNDUS
• 14.09.2011  MEIE MAA: Läätsa sadama kai tuleb senisest madalam (Saarte Kalandus)
  Kuna kalapüügilaevad on nüüd väiksemad ja kalamehed jäänud vanemaks, tehakse Läätsa sadama rekonstrueerimisel kai senisest vähemalt pool meetrit madalam. Loe edasi ... KALANDUSVÕRGUSTIKU INFO: Kalanduse tegevusgrupi SAARTE KALANDUS piirkonna Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 projekt Saaremaal (2011.a.). Toetuse saaja: SALME VALLAVALITSUS. Toetatavad tegevused: Läätsa paadisadama rekonstrueerimie. Toetuse suurus: 190 573 eurot. Allikas: PRIA veebileht
• 11.09.2011  Kokkuvõte LINC konverentsi maaturismi töögrupist - 13. juuni 2012, Tartu
  Maaturismi töögrupp keskendus kolmele peamisele küsimusele. 1. Kuidas meelitada rohkem turiste maapiirkondadesse? Pakkuda neile seda, mida nad vajavad (nt noored soovivad kogeda adrenaliini). Pakkuda neile seda, mis on nende vaatepunktist unikaalne (nt austrialased müüvad end Araabia turistidele läbi nende rohelisuse ja vihmase ilma). Turustamine on edukam, kui kasutada: emotsioone (nt Alutaguse seikluspargi video); lugusid ja legende, mis päästavad valla
• 07.09.2011  PÄRNU POSTIMEES: Murru külaselts vahetab seltsimaja põrandat (MAK meede 3.2)
  Suigu külas jätkub seltsimaja saali soojustamine ja põranda vahetamine, töö tellija on MTÜ Murru Küla Selts ning tööks vajalik põhiraha on saadud maaelu arengukava külade uuendamise ja arendamise meetmest. Loe artikli täisversiooni ajalehe Pärnu Postimees paberväljaandest või tasuliselt veebilehelt pluss.parnupostimees.ee/554970/murru-kulaselts-vahetab-seltsimaja-porandat/ MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007 - 2013 meede 3.2 - külade uuendamise ja arendamise investeeringutoet
• 22.08.2011  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Maaparandushoiukavade avalikustamine maakondades
  Põllumajandusministeerium ja Põllumajandusamet korraldavad 15 maakonnas infotunnid maaparandushoiukavade avalikustamiseks. Maaparandushoiukava on maaparandushoiutöö paremaks korraldamiseks ja maaparandussüsteemi keskkonnameetmete kavandamiseks koostatud planeerimisdokument. „Maaparandushoiukavad on alusdokumendid, mille abil saavad erinevad huvigrupid planeerida maaparandustöid looduskeskkonnas, põllu- ning metsamaal,” selgitas Põllumajandusministeeriumi maaparanduse büroo juhataja Mati Tõnism
• 18.08.2011  MAAMAJANDUS: Maaparandussüsteemid tuleb korras hoida (MAK meede 1.8)
  Vargamäe Andres ja Oru Pearu said juba ammu aru, et maa­paranduse eest peab hoolt kandma. Ikka selleks, et vesi kraa­vis liiga kõrgele ei tõuseks või põud saagikadusid ei tekitaks. Veerežiimi reguleerimine on põl­lumajandustootmises olulise täht­susega tegevus ka nüüd ja edaspidi. Maaparandussüsteemid on raja­tud Eestis valdavalt aastatel 1965-1985, viiendik aastatel 1971-1975. Eestis on kokku 5634 km riigi kor­rashoitavaid ühiseesvoole. Nende ühiseesvoolude korrashoiu tagami­seks vajalike tö
• 16.08.2011  NÄDALINE: Paeküla jahimaja sai täiendust (MAK meede 3.2)
  Märjamaa jahi-ja kalamees­te selts on saanud Paeküla jahimaja arendamiseks kolmel aastal PRIA toetust, millega tänavu on plaanis rajada kompleksi viimased vajalikud objektid. Veel sel aastal on Märjamaa jahi- ja kalameestel kavas valmis saada paadisild, pumbamaja ja tuletõrjetiik. „Kui selleks aastaks plaanitud tööd ühele poole saavad, on meil Paeküla jahimaja juures kõik põ­hiline olemas ja fantaasia sedapuhku otsas," nentis Priit Kotkas Märjamaa jahi-ja kalameeste seltsist. Priit Kotkase sõnu
• 05.08.2011  HARJU ELU: Kõuel valmis skeitpark (MAK meede 3.2)
  Juulikuu viimasel nädalal sai Kõue vallas, Habajal, valmis noorte poolt kauaoodatud spordiplats, skeitpark koos korvpall iväljakuga. Rõõmu teeb see kõigile ümbruskonna spordihuvil istele noortele. Kõue vallavanem Ott Valdma: "Korvpalliväljakuid ikka on, aga skeitparki lähiümbruses... Ei teagi kohe, kus see lähim on." Spordiväljaku rajamise eestvedajaks oli mittetulundusühing Habaja Rahvaspordiklubi. MTÜ Habaja Rahvaspordiklubi juht Sirje Kautsaar: "Tegelikult pani meil ikkagi Tiia Kollom äsja
• 05.07.2011  SAARTE HÄÄL: Saare Selverisse pannakse üles piimaautomaat (mh ka MAK meede 1.6.2)
  Saare Selveris kavatsetakse juba sellel aastal müüma hakata mahepiima otse piimaautomaadist. Ligikaudu kahemeetrine ja 150 liitrit piima mahutav reklaamidega kaunistatud piimaautomaat paigaldatakse Selveri piimaleti kõrvale. Tegemist on pastöriseerimata naturaalse mahepiimaga, mis säilib 2–3 päeva. “Selle aja jooksul jõuab tarbija kenasti piima ära tarbida,” sõnas TÜ Eesti Mahe juhatuse liige Jaan Kiider. Mahepiima rasvaprotsent kõigub tema sõnul aasta lõikes. “Suvel on lahjem, talvel üle nelj
• 12.06.2011  MULGIMAA ARENDUSKODA: Mulgi päevad Ülemiste keskuses kestavad 3. juulini
  MTÜ Mulgimaa Arenduskoda ja Mulgi kultuuri Instituut ning Mulgimaa omavalitsused korraldavad Mulgi päevad Ülemistes KALLIS MULGIMAA SÕBER OOTAME SIND KÜLASTAMA MULGIMAAD TUTVUSTAVAT KUUD ÜLEMISTE KESKUSES JAANIKUU VÄLTEL 4. juuni - 3 juuli Mulgimaa kuu eesmärk on tutvustada Mulgimaad - selle ajalugu, elanikke, ettevõtteid, seltse ja ühinguid, sündmusi ning elukeskkonda. Mulgimaa kuu raames leiab Ülemiste Keskuses aset palju erinevaid tegevusi: terve kuu vältel on üleval Mulgimaad tu
• 02.06.2011  EESTI MAAPARANDAJATE LIIT: Maaparanduse eesliin - maaparandusühistute esindajad kogunevad homme Jänedale!
  Homme, 3. juunil algusega kell 10.00 kogunevad Jänedale, Maamajanduse Infokeskuse suurde saali maaparandusühistute liikmed ning maaparandusega seotud asutuste ja ametkondade esindaja. Toimub seminar "Ühistud-maaparanduse eesliin. Ettevalmistused Euroopa Liidu 2014.a algavaks eelarveperioodiks ja maaparandustööde vajadusest!" Üle Eesti on kokku 175 maaparandusühistut. Ühistutesse kuulub 6680 maaomanikku ja põllumeest. Maaparandusühistud on üks suuremaid ühistegevusi maal ja põllumajanduses. S
• 30.05.2011  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Valminud on maaparandussüsteeme kajastav veebikaart
  Põllumajandusministeeriumi tellimusel on loodud veebikaart, millelt iga maaomanik võib leida infot oma maale rajatud maaparandussüsteemide kohta. Kaardil kajastatakse maaparandussüsteemi maa-ala piirjooni ja veejuhtmeid, mille kaudu kuivendusvesi juhitakse looduslikku veekogusse. Kaardilt on võimalik näha, kellega ollakse ühises maaparandussüsteemis ja kellega ühiselt planeerida maaparandussüsteemi hoidu. Lisaks on kaardil näha ka varasemad, kuid nüüdseks mahakantud süsteemid. "Kui maaomaniku
• 28.05.2011  NÄDALINE: Suluperes valmis tänapäevane mänguväljak (MAK meede 3.2)
  Juba õige pea, juunis avatakse Rapla vallas Sulupere elamurajooni rajatud mänguväljak. Hetkel piirab valminud mänguväljakut aed ja seal laiutab veel vaikus ja tühjus. Kiiged, liivakast, karussell, mängumaja, ronimispuud ja puidust auto, mis on ümbritsetud lintidega, on tühjad ja justkui ootavad, millal lapsed pärale jõuavad ning kogu plats on täis rõõmsat sagimist. On näha, et peale laste on mõeldud ka vanematele, sest platsil on olemas mitu istepinki, millel istudes hea ja igakülgne ülevaade l
• 25.05.2011  SÕNUMITOOJA: MC Kolga sisehall hakkab valmis saama (MAK meede 3.2 ja Arenduskoda)
  MTÜ MC Kolga plaanib järgmisena teha halli kõrvale tennise väliväljaku. Kolga töökoja taga, kolhoosi endises traktorite ja kombai­nide remondihallis, on nüüd kaasaegne tennise siseväljak. Selle ehitamist on toetanud PRIA üle 51 000 euroga (800 000 krooni) ja LEADER-programm ligi 38 000 euroga (594 570,80 krooni), omaosalus on kaetud omavahenditest, abiks on olnud sponsorid. Ol­meruumide ehituseks, välis­viimistluse ja haljastustööde jaoks on PRIAsse esitatud uus taotlus. MC Koiga asutasid aast
• 09.05.2011  MAAELUVÕRGUSTIK: Leader näitus rändab jälle!
  2011.a. märtsis ja aprillis sai Leader näitust näha Tartumaal, Ülenurmel - Eesti Põllumajandusmuuseumis. Leader näitus rändab jälle! 12. mail 2011.a. saab näitust näha Viljandis konverentsil "Meie Võrtsjärv" 19. mail 2011.a. Järvamaal Türil Leader innovatsioonikonverentsil "Elu võimalikkusest südamaal" Leader teemaline näitust sain näha esmakordselt Riigikogus 21. septembril 2010. Näitus on üleval olnud Paides "SUUNANÄITAJA
• 06.05.2011  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Ülikiire internet jõuab metsaküladesse
  PRIA kaudu saab taotleda investeeringutoetusi ülikiire internetivõrgu väljaehitamiseks hajapiirkondadesse. Aastaks 2015 on ülikiire internet saadaval ka igas metsakülas. "Ülikiire internetivõrgu väljaehitamine soodustab Eesti ühtlast arengut ning aitab kaasa ettevõtluse kasvule maapiirkondades ja võimaldab luua ka uusi töökohti," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Põllumajanduslik tootmine ilma kaasaegset tehnoloogiat ja internetti kasutamata ei ole enam võimalik. Seetõttu on üli
• 29.04.2011  SAKALA: Sport liidab põllumehi ja endisi koolipoisse (MAK meede 3.2)
  Jüripäeval oli Leies kohaliku spordiklubi eestvõttel tõrvikutega teatejooks ning uhiuues varustuses peeti tuliseid saalihokilahinguid. Spordiklubi eestvedaja põllumees Janek Lass ütles, et see oli spordihooaja lõpupidu: klubi tuumiku moodustavad põllumehed ja kevadel neil sportimiseks aega napib. Põllumehed ja koolipoisid Kümme aastat tegutsenud spordiklubi koondab Tartu ja Viljandimaa suurte põllumajandusettevõtete juhte, põllumajandusega seotud ametnikke ja konsultante ning kohaliku kooli v
• 26.04.2011  MAAELUVÕRGUSTIK: Maamessil võis märgata Leaderit
  Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo osales Maamessil juba neljandat korda. Seekord lõid Põllumajandusministeeriumi, PRIA, Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Maamajanduse Infokeskus seljad kokku, et ühiselt Maamessil osaleda. Eeskujuks oli ka eelmise aasta Euroopa Komisjoni maaelu- ja põllumajanduse peadirektoraadi (DG AGRI) stend Maamessil, kus koostöös maaeluvõrgustiku bürooga leiti Maaelu arengukava raames toetust saanud projektid, mis on seotud kohaliku toidu tootmise ja maaturismig
• 26.04.2011  HIIU LEHT: Halulaeva elling ootab laevaehitajaid (MAK meede 3.2)
  Aprilli alguseks sai valmis Hiiu halulaeva “sünnitusmaja” – Suursadamas asuv 20meetrine elling. Suurte akendega avaras hoones lesib praegu uhkes üksinduses vaid halulaeva valmissaetud emapuu. Ka valminud hoone on alles esimene sukeldumisklubi O Ring poolt kavandatud puulaevade restaureerimis- ja ehituskompleksist. Elling valmib lõplikult tänavuseks jaanipäevaks. ... Ellinguhoonele lisaks ehitatakse tulevikus veel paarikümne meetri pikkune katusealune ja administratiivhoone. Praegu on sukeldumi
• 13.04.2011  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Põllumajandusministeeriumi juhid vastavad Maamessil huviliste küsimustele
  Homme Tartus algaval Maamessil on kõigil huvilistel võimalik silmast-silma kohtuda ka Põllumajandusministeeriumi ja allasutuste juhtidega, kes vastavad huviliste küsimustele nii põllumajanduse kui maaelu kohta. "Meid seostatakse küll peamiselt põllumajandusega, kuid tegelikult tegeleb ministeerium järjest enam maaelu ja toidu temaatikaga, mis puudutab tegelikult igat Eesti inimest, rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Seetõttu ootamegi huvilisi just Maamessile
• 13.04.2011  VIRUMAA TEATAJA: Kunda seltsimajas valmisid saunakompleks ja õpperuumid (MAK meede 3.2)
  Viru-Nigula vallas asuvas Kunda seltsimajas on valminud saunakompleksi ruumid. Kunda Külaseltsi juht Maire Sepp ütles, et saun asub hoone keldrikorrusel, mille rahvas ise esimese asjana risust puhastas. Kompleksi kuuluvad leili-, pesemis- ja puhkeruum, samuti WC. Maire Sepp ütles, et praegu tegeletakse veel saunakompleksi sisustamisega, kuid edaspidi on kavas hakata seal pakkuma ka pesupesemisteenust. “Meie piirkonna külades elab ka inimesi, kellel ei ole kodus pesumasinat,” rääkis Sepp. Sam
• 11.04.2011  MAAELUVÕRGUSTIK: 14.aprillil esitletakse ühte edukat ja nutikat Leader noorteprojekti MAAMESSIL
  Tänaseks on Maaelu arengukava 2007–2013 Leader meetme abil tehtud palju häid projekte. Eestis tegutseb 26 Leader tegevusgruppi, mis hõlmavad 99% Eesti maapiirkonnast. Teiste hulgas on tehtud ka mitmeid nutikaid noorteprojekte. Ühte neist Lääne-Virumaa MTÜ Sõmeru Start poolt läbi viidud noorte mini- ja õpilasfirmade arendusprojekti (kohalik tegevusgrupp Partnerid) tutvustatakse kell 15.00 - 15.20 Piret Laidro ja Laura Porovart poolt. Noored on stendil aga juba kella 14.00 ning peale esitlust saa
• 31.03.2011  VOOREMAA: Jahiselts Gustav ehitab Puurmanisse jahimaja (MAK meede 3.2)
  Jahiselts Gustav ehitab Puurmani lähedale jahimaja, kus jahimeestel oleks võimalik nõu pidada, külalisi vastu võtta ning neid vajadusel ka majutada, aga samuti saaki jagada või uurida. Jahiseltsi juhataja Kalev Kurs ütles, et nad taotlesid jahiseltsiga PRIAst külaelu uuendamise ja arendamise investeeringutoetust ning saidki jahimaja ehitamiseks miljon krooni. Projekti kirjutamise põhiraskuse võttis enda peale seltsi juhatuse liige Anti Mölter. Omaosaluse tasumiseks oli selts müünud oma jahimees
• 18.03.2011  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Uma Mekk kokaraamatu videod
  Võrumaa Partnerluskogu videokanalisse on lisatud värsked Uma Mekk kokaraamatu videod. Videodes näidatakse traditsiooniliste Lõuna-Eesti toitude valmistamist. Uma Mekk retsept - Verikäkk hapukoorega Uma Mekk retsept - Kapsapirukas Uma Mekk retsept - Kanarull Uma Mekk retsept - Sealiharull Uma Mekk retsept - Kartuli õuna karask Uma mekk retsept - Karaski tegemine Head vaatamist!
• 11.03.2011  SAKALA: Õhne jõe ääres taastatakse suveks ajalooline mõisahärra matkarada (MAK meede 3.2)
  Mittetulundusühing Suislepa Külaliikumine taastab projektiraha abil Õhne jõe paisjärve äärse matkaraja, kus omal ajal jalutas kohalik mõisnik. «Räägitakse, et selle raja ääres asuval talul oli kombeks värskelt lüpstud piima jõkke suubuva oja otsas jahutada. Mõisnikul oli sealsamas pink, kus ta käis istumas ja talurahvaga maailma asju arutamas,» kõneles mittetulundusühingu Suislepa Külaliikumine eestvedaja Artur Grossthal. Tööd venisid Rajatav 1,1-kilomeetrine matkarada kulgeb Suislepa ujumis
• 04.03.2011  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Riik viib kiire internetiühenduse ka maapiirkondadesse
  Põllumajandusministeeriumi vahendusel investeeritakse lähiaastatel maapiirkondade internetiühenduse arendamisse ligi 6,4 miljonit eurot tagamaks kiire interneti kättesaadavus kõigile Eesti elanikele. „Maapiirkondade arengu seisukohast on korraliku ja kiire internetiühenduse olemasolu hädavajalik, sest see loob aluse nii sealse majanduse kui ka üldise elukeskkonna arenguks,” rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Kindlasti oleks näiteks äsjalõppenud e-hääletuse aktiivsus olnud suurem
• 01.03.2011  PÄRNU POSTIMEES: Kabli külaselts hoiab jaala valmimisel silma peal (MAK meede 3.2)
  Kabli kui rahvusliku purjelaevanduse häll valmistub tähistama 150 aasta möödumist esimese kaugsõidupurjeka Markus vettelaskmisest, jaanipäevast täiendab muuseumparki Tartu lodjakojas valmiv jaala. Jaala on 1860. aastatest tuntud ja 1920. aastateni kasutatud purjelaevatüüp Ruhnust. Kõrge vööriga ligi kümne meetri pikkune ja kolme meetri laiune alus eristus ülejäänutest ahtripoolse mastiga, mis seisis laeva keskel ja oli tahapoole kaldu. Koduranna kuulsate purjelaevade omanike ja meistrite mäles
• 01.03.2011  MAAELUVÕRGUSTIK: Maapiirkond ja internet – kas hästitöötav sümbioos?
  Hetkel on võimalik anda oma hääl läbi interneti Eesti Riigikogu valimistele, kõik see tundub märkimisväärselt lihtne, palju lihtsam kui paberkandjal kirja saatmine. Internetiühendus ja võimalus kasutada tänapäevaseid tehnoloogilisi vahendeid on muutumas nii ilmselgeks ja enesestmõistetavaks, et selle kõige puudumist ei oska ette kujutadagi. Kuid selge on see, et mitte kõikjal Eestis ja Euroopas pole info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küllaldaselt kättesaadav, seda just eriti maapiirkonnas. 1
• 16.02.2011  ÄRIPÄEV: Maaelu ja kalandust turgutas mullu neli miljardit krooni toetusi
  Eesti põllumajandustootjad, maaelu edendajad, kalurid ja metsaomanikud said mullu PRIAst kokku 4,07 miljardi krooni (260 miljonit eurot) ulatuses toetusi. Kokku määras PRIA mullu 76 liigist toetusi 70 573 korral. PRIA peadirektori Jaan Kallase sõnul on neli miljardit krooni majanduslikult keerulisel ajal tootjatele heaks toeks, ehkki maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 ja eriti Euroopa Kalandusfondi (EKF) eelarvest on Eestil veel üle poole kasutamata. Suurima osa mulluses toetusteportfellis mood
• 08.02.2011  POSTIMEES: Kartulikeldrist kasvas kooskäimise koht (MAK meede 3.2)
  Omaaegsest Vana-Kuuste kooli kartulikeldrist ehitasid kohalikud aktiivsed inimesed seltsimaja, kuhu mahuvad ära käsitööd armastavad naised, tulevikus saavad hoonesse oma koha ka noored. Kui Vana-Kuuste naisselts 2006. aastal räämas keldrit koristama hakkas, peeti plaani saada sinna oma ruumikene. Praegu on keldri asemel armas roheline maja, mille rõdult avaneb vaade mõisaparki. Paksude maakivimüüridega keldrikorrusele tahab nüüd kolida hoopis noortekeskus. ... Ehitamiseks oli tarvis raha ning
• 07.02.2011  MEIE MAA: Nasva staadionile kavandatakse jalgpallikeskust (MAK meede 3.2)
  Saaremaa JK aameraaS tahab rajada Nasvale kõigile kaasaja tingimustele vastava jalgpallistaadioni, mis rahuldaks ka välismaa klubide vajadusi. Saaremaa JK aameraaS-i juhatuse esimees Andre Käen ütles, et soov on asi valmis ehitada korralikult, et seda oleks võimalik turustada ka välismaistele jalgpalliklubidele. “Klubide taseme poolest piiranguid ei sea ja kui baas on lõpuks tipp-topp korras, siis miks ka mitte huvi ja soovi korral anda võimalus ka “suurklubidele”,” rääkis Käen plaanidest, lis
• 06.02.2011  MAALEHT ONLINE: Oraval peeti värskelt remonditud kultuurimajas soolaleivapidu (MAK meede 3.2)
  Reedel oli Orava rahval taas põhjust rõõmustada. Orava Kultuurimaja sai osaliselt remonditud. Uue näo said sissepääs, tualetid, köök ja puhkeruum. Remont sai teoks tänu PRIA rahastatud MTÜ Orava projektile. Ääremaal asuva väikese küla jaoks oli see suur samm edasi. On ju kultuurimaja küla süda, sinna tullakse mitmeid tähtpäevi tähistama. Vana maja aga vajas väga uuendusi. Reede õhtul peetigi väike soolaleivapidu koos oma taidlejate ja külalistega. Kohal olid Antsla Kultuuri- ja spordikesku
• 03.02.2011  POSTIMEES: Peagi valmiv Maarja küla keskus toob vallarahva kokku (MAK meede 3.2)
  Vaimupuudega noorte kodus Maarja külas Põlvamaal on valmimas kogukonna süda – avara saaliga külakeskus. Sinna on alati teretulnud need, kel soovi osaleda küla igapäevategemistes, kaasa lüüa talgupäevadel või juua tassike teed. «Ma ei kujuta ette oma noorema poja Joosepi ja tema koolikaaslaste elu hooldusasutuses või kodus nelja seina vahel,» ütles Maarja küla nõukogu esimees Jaan Kallas kümme aastat tagasi. Praegu on 22-aastane Joosep üks 32 noorest, kes on ennast Taevaskojas Maarja külas sisse
• 01.02.2011  PÄRNU POSTIMEES: Osa Lavassaare muuseumist kolib Türile (MAK meede 3.2)
  Pärnu tõrksus tegi Türile rõõmu. Raudteemuuseum soovis tulla veeremitega Pärnusse, kuid Pärnus ei leitud selleks kohta. Läinud nädalal Türi vallavolikogus kehtestatud muuseumraudtee detailplaneering on osa ettevalmistustest, mille tulemusel peaks oluline osa Lavassaare raudteemuuseumi veeremist kolima Türile. Türi abivallavanema Üllar Vahtramäe kinnitust mööda on Türi vallal raudteemuuseumiga kokkulepe, et Lavassaarde jääb edaspidi vaid turbatootmisega seonduv, kõik muu tuleb Türile. Kokku üle
• 29.01.2011  MAALEHT ONLINE: Kohilas avatakse Põhja-Eesti suurim sise-skatehall (MAK meede 3.2)
  Laupäeval avatakse Kohilas ekstreemspordi sisehall rulluiskudel ja trikiratastel harjutajatele. Vanadesse garaazhidesse ehitatud 360 ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum on sportlaste endi sõnul praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni valmib Tallinnasse Kristiine linnaossa ehitatav veelgi suurem sisehall, vahendab Kohila vallavalitsuse pressiteade. Kohila Sisehalli valmimise taga on ekstreemsportlaste klubi "Kohila Kobad" ja MTÜ Raplamaa Noored, kes koos taotles
• 22.01.2011  SAKALA: Soe külamaja ootab tegutsejaid (MAK meede 3.2)
  Tarvastu vallas Soel avati eile pidulikult külamaja ja staadioni abihoone, mille valmimist on kohalikud juba mitu aastat oodanud. Eile hommikupoolikul, kui avamiseni oli jäänud vaid mõni tund, oli külamajas pealtnäha üsna vaikne ja kõik justkui korras. Maja perenaine Evi Püvi tegi viimaseid ettevalmistusi õhtuseks avamiseks ja valla arendusnõunik Ilona Tiigi tõi kohale esimesed kingitused. Ühtlasi ka külamaja projektijuhina tegutseval Tiigil on kogukonnakeskuse valmimise üle hea meel, sest koh
• 21.01.2011  VALI UUDISED: Adavere Cup toimus juba kolmandat korda (MAK meede 3.2)
  Adavere Cup on väga huvitav uisutamisvõistlus, kus saab muu hulgas võistelda ka matkauiskudega. Alati on võistlustele oodatud aga kiiruisutamise nais- ja meesveteranid, naised ja mehed, juuniorid ning lapsed alates kuuendast eluaastast. Adavere Cupi nimelised võistlused said toimuda tänu Jõgevamaa Kultuurkapitali rahalisele toele. Esmakordselt olid aga Adaveres uisuraja ohutuspiirdeks Tartu firma Falco poolt eritellimusel valmistatud ohutusmatid. Ohu-tusmattide väljatöötamist ja tootmist rahast
• 20.01.2011  LÕUNALEHT: Urvaste seltsimaja avas uksed rõõmsa peoga (MAK meede 3.2)
  Urvaste seltsimaja remondi-järgsel peol võis kohata rah­vast nii naabervaldadest kui naabermaakondadest. Ju on pool aastat kestnud remondi lõppemine peo pida­mist väärt, sest Urvaste Külade Seltsi algatusel ning PRIA ja valla toel said korda endise koo­limaja kõige tähtsamad ruumid. Ja mitte ainult korda, vaid ka võimalikult algupärase näo - al­les jäid kaarduva üleminekuga laed, kulunud pappide alt tulid välja üusad laudpõrandad ning tubade semu katab traditsiooni­line lubivärv. Seltsimaja rah
• 16.01.2011  SÕNUMITOOJA: Pärispea seltsimaja avamispeol esines „Eesti talendi" võitnud lehepillimängija (MAK meede 3.2)
  Sellel aastal rohkem ehitustöid seltsimajas plaanis ei ole. Laupäeval, 22. jaanuaril oli Pärispeal seltsimaja avamispidu. Kuigi kõik siseruumid veel remonditud pole, on suurem osa ehitustöödest tehtud ning hoonet on võimalik hakata aktiivselt kasutama. „Maja oli vahepeal kasutuses mitte seltsimaja, vaid ehitusobjektina. Tahame rahvale ja asjaosalistele näidata, mis tehtud on," sõnas MTÜ Pärispea Seltsimaja juhatuse liige Asko Aug peo alguses. Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kiitis Pärispea ra
• 10.01.2011  MAAELUVÕRGUSTIK: 2010 aasta viimastel päevadel ilmus maaeluvõrgustiku raamat “Leaderi edu” - Eesti Leader 2007 - 2010
  Raamat sisaldab endas ülevaadet 26st kohalikust tegevusgrupist ja 82 Leader projekti tutvustust, lisaks ka neli Eesti osalusel käivitunud rahvusvahelist Leader koostööprojekti. Raamatu elektrooniline versioon www.maainfo.ee/ Raamatu eessõnas on kirjutanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, lisaks on ülevaatlikud peatükid Leaderi kohta Euroopas ja Eestis ning Eesti maaeluvõrgustikust. See raamat on esimene trükis, mis koondab endas Eesti Leader edul
• 04.12.2010  MAAELUVÕRGUSTIK: Leader näitus Tartus, Lõuna-Keskuses (PILDIGALERII)
  2. - 11. detsembrini 2010 saab Tartus, Lõuna-Keskuses tutvuda Eesti Leader tegevusgruppide ja Leader projektidega. VAATA PILDIGALERIID! Leader näitus kaubanduskeskusesse sai teoks koostöös Tartumaa Arendusseltsi, MTÜ Maitseva Lõuna Eestiga ja Lõuna-Keskusega. Leader näitust sai esmakordselt näha 21. septembril 2010 Riigikogus Leader päeval.
• 01.12.2010  SAKALA: Jahimehed tegid vahva loodusmaja (Mulgimaa Arenduskoda)
  Halliste jahimehed on vallalt tasuta rendile saadud talus kõvasti tööd rühmanud ja selle hubaseks muutnud. Hiljuti lõppes loodusmaja renoveerimise esimene järk, milles jahimeeste käterammu ja -osavuse kõrval kulus marjaks ära projektiraha. Hoone renoveerimiseks projekti kirjutanud mittetulundusühingu Halliste Jahiselts juhatuse liikme Riho Männiku sõnutsi saadi kogumaksumuse 382 000 kroonist 339 000 Leader-programmi vahendusel. Loe edasi... MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi MUL
• 20.11.2010  JÄRVA TEATAJA: Kirna seltsimaja (meede 3.2)
  Eelmisel aastal uue sisu saanud Kirna seltsimaja on nüüd ka uue vä­lisilmega. Hoone on soojustatud, krohvitud ja endise kahvaturoosa asemel erkroosaks värvitud. Kirna külavanem Liia Randmaa on hoone uue välimusega rahul. «See võibki erksam olla, see pole tavaline elumaja, see on seltsimaja,» üt­les ta. «Las ta tõmbab tähelepanu ja tekitab küsimusi, mis maja see on ja mida seal tehakse.» Uuendustööde esimeses järgus eelmisel aastal sai Kirna seltsimaja uue sisu, katuse ja uued aknad. Teine järk
• 17.11.2010  SÕNUMITOOJA: Leesi ja Pärispea rahvamajas käivad ehitustööd (MAK meede 3.2)
  Mõlema rahvamaja jaoks saadi PRIA külade uuendamise ja arendamise meetmest toetust ligi miljon krooni. Pärispea seltsimajas toimeta­vad augusti algusest OÜ Filkester töömehed. Leesi rahva­majas alustas OÜ OTO Ehitus remondi viimase etapiga sep­tembri keskel. Pärispeal loo­detakse jõulupidu pidada j uba kordatehtud ruumides. Leesil peaks maja remont lõppema aasta viimasel nädalal ning traditsiooniline jõulupidu on kavas jätta uude aastasse. Pärispea rahvamaja re­konstrueerimise II etapiks ja Le
• 13.11.2010  MAALEHT: Toetuseta oleks pooled seltsimajad ehitamata (MAK meede 3.2)
  Tänu PRIA kaudu jagatavale külade toetusele on maal rohkem vaba aja veetmise võimalusi, selgub maaülikooli avalikustatavast uuringust. Torma valla Vaiatu küla selts on esitanud PRIAsse kolm projekti, et etapiviisi renoveerida ja sisustada kohalik rahvamaja. “See on endine kolhoosikontor-klubihoone, mis oli küllaltki kehvas seisus,” räägib külaseltsi juhatuse liige Tiina Leeben. Katus jooksis läbi ja ühes maja otsas puudus küte. Praeguseks on pooles majas remont valmis, nii et iganädalane memme
• 12.11.2010  HARJU ELU: Toimus esimene Harju kodanike­ühenduste konverents
  Üha igapäevasemaks on muutumas nähtus, kus ettevõtlikud, kodukandist ning ümbrusest hoolivad inimesed võtavad kodanikualgatuse korras ära teha asju, mis aitavad igapäevaolemist paremaks muuta. Järjest rohkem on püütud vastuseid leida küsimustele, kuidas tekitada koostööd kodanikeühenduste ja omavalitsuste vahel. 9. novembril kutsuti esmakordselt Harjumaal kokku kodanikeühenduste ja omavalitsuste esindajad, et üheskoos jagada mõtteid neil olulistel teemadel. Sarnased konverentsid toimuvad sel s
• 06.11.2010  ERR: Tudu kooli uus maadlusmatt meelitab noori treenima (meede 3.2.)
  Tudu põhikooli uus maadlusmatt meelitab noori treenima kümnete kilomeetrite kauguselt. Vaata ERR Uudis uudised.err.ee/index.php MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meerme 3.2. toetusprojekt. Toetuse saaja: TUDU HARIDUS- JA SPORDISELTS , Lääne-Virumaal. Toetatav tegevus: Tudu maadlusringi inventari ostmine maadlusspordi arendamiseks. Toetuse suurus kokku: 140 177 krooni. Allikas: PRIA veebileht www.pria.ee/et/toetused/valdkond/kulaelu_arendamine/kulade_uuendamise_ja_aren
• 06.11.2010  VÕRUMAA TEATAJA: Uma Mekk toob spordikeskusse esimese Suurlaada
  Võrumaa partnerluskogu Uma Meki projektijuht Ave Tamra räägib nädala pärast Võrus toimuvast suursündmusest – Uma Meki Suurlaadast. Kordame lühidalt üle, misasi on Uma Mekk? Uma Mekk on kohaliku – Võrumaa ja Võrumaa koostööpiirkonna Valga- ja Põlvamaa – toidutoodangu kaubamärk. Kaubamärki antakse nii kartulile-porgandile kui ka moosile, leivale või näiteks menüüle, mida pakutakse toitlustusettevõttes. Kaubamärki annab Leader meetme toel välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Kuidas sündis Uma Meki
• 04.11.2010  SAKALA: Uus saag aitab toodangul Skandinaaviasse jõuda (Mulgimaa Arenduskoda)
  Paistu vallas Holstres tegutsev osaühing Fraxinus soetas hiljuti uue võimsa sae ning vaatab lootusrikka pilguga Skandinaavia turu poole. Fraxinus töötleb kõva lehtpuitu, mis nõuab teistsuguseid terasid kui pehme puit. Üks osaühingu omanikke Aimar Mutli selgitas, et kuna tooraine on männi ja kuusega võrreldes ligi kümme korda kallim, tuleb kõik võimalikult säästlikult ära kasutada. Augustis Itaaliast ostetud mitmekettaline CML-saag võimaldab seda teha. Loe edasi ajalehe Sakala paberväljaandest
• 02.11.2010  KEILA VALD: Kloogal avatakse skatepark (meede 3.2)
  Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse juures avatakse 3. novembril 2010.a skatepark. Enam kui 1000 elanikuga Klooga asulas on rajatav noorte sportliku ajaveetmise objekt suure tähtsusega, sest vaba aja aktiivne sisustamine on paljudele noortele kohalike võimaluste puudumise tõttu olnud raskesti kättesaadav. 3.novembril kell 14 on skatepargi avamisele kutsutud maavanem, vallavalitsus ning noorte- ja perede vabaühenduste esindajad nii oma vallast, kui kaugemaltki. Projekti teostaja ja rahastuse ta
• 02.11.2010  JÄRVA TEATAJA: Kirna seltsimaja saab uue ilme (MAK meede 3.2)
  MTÜ Kirna Kolmik loob küla seltsimajale projekti rahatoel uut välisilmet: krohvib fassaadi, ehitab varikatuse peasissekäigule ja õueürituste korraldamiseks. Hoone saab in väsis sepääsu ja paigaldatakse välitoitekaabel ning signalisatsioon, et tagada turvalisust. Tööde tegemiseks sai Kirna Kolmik PRIA-lt külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetusest ligi miljon krooni. Külamaja ehitab Tafrix. Türi vaHavanema nõuniku asendaja Silvi Lukjanov lausus, et kavandiga saab uue välimuse ka selt
• 30.10.2010  SAKALA: Halliste jõel valmis jalakäijate sild (Mulgimaa Arendusselts)
  Oktoobri algul valmis Indu jalakäijate sild üle Halliste jõe. Rajatis on 16 meetrit pikk ning poolteist meetrit lai, laudkatte ja metallpiiretega. Halliste vallavanema Andres Rõigase sõnutsi pääses omal ajal sealtkaudu otse Apja, aga vahepeal oli sild mitukümmend aastat maas. Loe edasi ajalehe Sakala paberväljaandest või tasuliselt veebilehelt: pluss.sakala.ajaleht.ee... MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi MULGIMAA ARENDUSKODJA piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetm
• 12.10.2010  JÄRVA TEATAJA: Euroraha ja külarahva ramm vuntsisid tallist külamaja (MAK meede 3.2)
  Valasti külas asuva rikka Kensa talu veel tsaariajal ehitatud hoonetest on ainsana alles tall, kus pä­rast ligi miljon krooni maksnud remonti avati laupäeval külamaja. Paar päeva varem käisid me­hed külamaja saunas esimest leili proovimas. «Tipp-topp saun, leil oli vägev,» tunnis­tas Kensa talus sündinud Jü­ri Roball. Talu eluhoone tõmmati ma­ha aastate eest, kui külast uus tee läbi ehitati. «Suur maja oli,» meenutas külaseltsi ju­hatuse esimees Marko Alev. «Siin asus kolhoosi, hiljem sovhoosi
• 12.10.2010  NÄDALINE: Järlepasse kerkis mänguväljak (MAK meede 3.2)
  Järlepa Kodukultuuri Seltsi eestvedamisel ja initsiatiivil valmis septembris külla laste mänguväljak, mille pidulik avamine oli eelmi­se nädala lõpus maagilise numbrikombinatsiooniga ajal-10.10 kell 10.10. Värskelt rajatud mängu­väljak koos linnaku, ronila, kiige ja kolme trenažööriga läks projektijuhi Meeri Ehandi sõnul maksma 230 000 krooni, millest 10%-lise omaosaluse kattis vald, ülejäänu taoüeti PRIAst. Mänguvälj aku avas ka ise Järlepas lapsepõlve veetnud Juuru vallavanem Margus Jaanson,
• 11.10.2010  SAKALA: Kolkaküla elu turgutab üheskoos tegutsemine (Mulgimaa Arenduskoda ning MAK meede 3.2)
  «Tahame, et siinne paik päris surmaauk ei oleks,» ütleb Urmas Põllumäe Kamara külaseltsi viimast vägitükki, majale pandud miljonikatust imetledes. Tühi lasteaiamaja, kuhu omal ajal mahtus sada mudilast, on Kamara külaseltsi koduks olnud kaks aastat. Selles on palju soppe ja toakesi, aga enamik neist kõliseb tühjalt kui kell ning maja kipub lagunema. Siiski, üks tuba on väga imposantne: seintel peeglid ja nurgas uhke klaver. Selle jättis külaseltsile mälestuseks Sirje Rist, kes seal varem Abja
• 08.10.2010  VALI UUDISED: Kuningamäe puhkeala arendatakse raskele ajale vaatamata (Jõgevamaa Koostöökoda ning MAK meede 3.2)
  Alles see oli, kui Kuningamäe puhkeala sai 1,2-kilomeetrise valgustatud suusaraja, mis ehitatakse nüüd laiemaks ja 1,6 kilomeetri pikkuseks. Lisaks saab juba talveks valmis veereservuaar, milles olevat vett hakatakse kasutama kunstlume tegemiseks. Et puhkealale oleks asja ka trikiratturitel, selleks ehitatakse pinnasest asjalik trikiratturite rattapark. Nagu aru saada võib, on Kuningamäe puhkeala arendamisel praegu tegemist koguni kahe erineva projektiga. Veereservuaari ehitamiseks saadi toetus
• 07.10.2010  PÄRNU POSTIMEES: Lõviklubi ehitab Saugasse oma maja (meede 3.2)
  Homme pannakse nurgakivi Lions Club Sauga majale, millest pärast valmimist 2012. aastal võiks saada valla seltsimaja. „LC Sauga nagu teisedki lõviklubid on pidanud ikka vaatama, kus oma igakuiseid koosolekuid korraldada, ja kujunenud komme, et kokku tullakse kas kellegi kodus või parasjagu klubi presidendi tööruumides, pole normaalne - sealt see ideegi," meenutas LC Sauga president Aino Varbu klubi päris oma maja rajamise mõtte sündi. Et Värbul oli projektikirjutamise kogemus ja taotluse esita
• 30.09.2010  VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Uued UMA MEKK kaubamärgi kandjad
  Neljapäeval, 30.septembril toimus UMA MEKK kaubamärgi komisjoni teine koosolek. Seekord omistati kohaliku toidu märk mahedatele kõrvitsasortidele: „Big Mac” ja „ Talvine Magus”. Neid kasvatab Vastseliina vallas FIE Reeno Sikk. Tammiku talu kõrvitsapüreesupp, sibulapirukas ning rukkileib esindavad esimestena Võrumaal turismiettevõtja poolt pakutavat . Järgmine komisjoni kokkusaamine on oktoobri lõpus. Ettevõtjad, ootame uusi ja maitsvaid tooteid!
• 29.09.2010  EUROOPA KOMISJON: Kakskümmend viis veeturismi tippsihtkohta Euroopas - Võrtsjärv Eestis (EDEN 2010)
  Esmaspäeval, 27. septembril anti Brüsselis toimunud auhinnatseremoonial kahekümne viiele turismisihtkohale üle Euroopa 2010. aasta Euroopa veeturismi tippsihtkoha nimetus. Maalilised veeäärsed paigad Austrias, Belgias, Bulgaarias, Eestis, Hispaanias, Horvaatias, Islandil, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Küprosel, Leedus, Luksemburgis, Lätis, Madalmaades, Maltal, Poolas, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Sloveenias, Soomes, Tšehhi Vabariigis, Türgis, Ungaris said Euroopa tippsihtkoha nimetuse (EDE
• 28.09.2010  SAARTE KALANDUS: Jänedal otsiti rannakaluritele võrdsemaid võimalusi
  Saare maakonna kalurite palvel eelmisel teisipäeval Jänedal kokku kutsutud ümarlaual arutati mitmeid võimalusi, kuidas vältida Liivi lahes räimekvoodi ülepüüki ja tagada erinevate maakondade kaluritele võrdsemaid püügivõimalusi. Loe edasi ...
• 28.09.2010  KALANDUSVÕRGUSTIK: Kalanduspiirkondade ümarlauast
  21. septembril kogunesid kaheksa Eesti kalanduspiirkonna esindajad, Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kalaliidu, Kalurite liidu ja kalandusvõrgustiku üksuse esindajad ümarlauale, et arutleda ühist huvi pakkuvate teemade üle. Esimese teemana arutleti Liivi Lahe räime kvoodi jagamise võimalust rannakaluritele. Vastava ettepaneku tegi Saarte Kalandus, mida arutelul esindasid MTÜ tegevjuht Tiiu Kupp, tegevjuhi assistent Eda Keskküla ja juhatuse liige Arvi Talk. Sealjuures pidasid
• 21.09.2010  MAAELUVÕRGUSTIK: Leader teemaline rändnäitus esmakordselt Eestis (LISATUD PILDID)
  Alates tänasest, 21. septembrist, saab Riigikogus näha Leader teemalist stendinäitust. Lisaks näitusele toimub Riigikogu Valges saalis ka Leader foorum, mis keskendub Leader programmi poolt loodavatele väärtustele maapiirkondades ja maaelu edendamisele Eestis. Näitus jääb Riigikokku kuni 23. septembri õhtuni. VAATA PILTE www.maainfo.ee/index.php Kokku on näitusel 28 stendi, millest 26 on pühendatud Leader kohalikele tegevusgruppidele j
• 16.09.2010  POSTIMEES: Vooremäge arendavad raha ja entusiasm (MAK meede 3.2)
  Kui kõik läheb plaanide kohaselt, saab juba sel talvel Vooremäel valgustatud suusarajal sõita. Vajaminev raha on koos. Ent raha pole ainuke, mis Vooremäge korras ja arenemas hoiab. Teisipäeval käis seltskond Tartu suusaklubilasi sae- ja kondijõul rajaservasid ja suviseid mäkketõusu harjutusradu puhastamas. Tartlastele parim Sihtasutuse Eesti Terviserajad juht ja suusaklubi juhatuse liige Jaanus Pulles on kindel, et Vooremägi on tartlastele parim ja lähim koht, kus suuskadel, ratastel ja joost
• 13.09.2010  PÄRNU POSTIMEES: Kilingi metskonna maja vuntsis külaselts üles (Rohelise Jõemaa Koostöökogu)
  Lähkma-Saunametsa külaseltsi algatusel elab 100 aasta järel oma paremaid päevi tsaariajal ehitatud metskonnahoone, milles remondiga on säilitatud möödaniku hõng. Suuga suure toa poole simsiga ahjult vaatab vastu impeeriumi kuldne kotkas, vaheukse luuk käib lahti, selle kaudu andis metsaülem väga tähtsaid dokumente välja või jagas palgaraha. Metsaülema kabinetis on tohutu kirjutuslaud, sellel arveraam ja 1939. aastal alustatud maksu-aruannete raamat ning Kilingi metskonna ametnike ja teenistuja
• 03.09.2010  HARJU ELU: Esimene kuld ikka kodustaadionilt (meede 3.2)
  Laupäeval avati Tiskre külas 2. Pereolümpiaga Alasniidu külaseltsi eestvedamisel ehitatud spordi-ja mänguväljak. Avamise tähtis ülesanne usaldati vallavanem Kaupo Rätsepp' ale, ja esimeseks spordivõistluseks, nagu sellistel puhkudel ikka, oli sprindidistants. Esimesena said stardiõiguse noorimad, kaheaastased ja natuke vanemad. Läbida tuli 60 meetrit. Kaotajaid selles võistluses ei olnud, šokolaadist kuldmedalid riputatati kaela kõigile. "Eks see peagi nii vist olema," arvas ürituse korraldaja
• 03.09.2010  PÄRNU POSTIMEES: Raudteesild vuntsiti spordi hüvanguks üles (MAK meede 3.2)
  Reiu-Paikuse tervisekeskuse rajamise esimene etapp lõpeb täna õhtul Reiu raudteesilla avamisega, terviklahenduse valmimiseni loodetakse jõuda paari-kolme aastaga. Eile pärastlõunal askeldas raudteesillal kümmekond ehitusfirma Sa.Met töötajat, kes täna õhtul pidulikult avatavale sillale andsid viimast lihvi, külvates muruseemet, kinnitades laudist ja paigaldades käsipuid. "Põhimõtteliselt tuli vana sild karkassini lahti võtta, suure osa töödega nullist alustada," ütles Margus Randmäe Pärnumaa e
• 02.09.2010  SAKALA: Tuhast tõusnud kiriku ümbrus sai korda (Mulgimaa Arendusselts)
  Veerand sajandit tagasi maha põlenud ja nüüd kirikukontserdisaalina taastatava Mõisaküla pühakoja ümbrus sai sel suvel euroraha abil korda. Eesti evangeelse luterliku ki­riku Mõisaküla koguduse ju­hatuse esimees Kunnar Ke­res rääkis, et Euroopa Liidu Leader-programmist saadi 249 000 krooni, mille eest teh­ti korda kirikukontserdisaali park ja hooneesised välja­kud. Puhta jalaga kirikusse «Soovisime, et inimesed saaksid kirikusse puhta jala­ga,» ütles Kunnar Keres. «Se­ni oli hoone ümbrus sama
• 30.08.2010  VÕRUMAA TEATAJA: Püssä küla pani suvele punkti supluskoha avamisega (MAK meede 3.2)
  Püssä küla rahvas kogunes möödunud nädalavahetusel küla kõige kõrgema mäe otsa, et tähistada järjekordset sündmust küla elus — ujumiskoha avamist. Vihma küll sadas, kuid külarahvast see ei hirmutanud. Suurte telkide all olid sisse seatud väike niinimetatud vabaõhuaula ja banketisaal värvikate suupistetega. Peo põhjus aga asus sealsamas mäekülje all — kena suur tiik liivase kalda, lillede ja istepinkidega. „Eks supluskoht sai juba ära proovitud, avamine jäi natuke hiljemaks, sest ükski päev poln
• 29.08.2010  MAALEHT: Kiideva küla muinastuli süüdati tuliuuel külaplatsil (MAK meede 3.2)
  Läänemaa Ridala valla Kiideva küla lõke süüdati eile, muinastulede ööl, tuliuuel külaplatsil. Külade elu edendamiseks mõeldud EL abiraha hästi kasutama õppinud väike Kiideva oli ühtlasi korraldanud suure peo, millega avas mitu uut mereäärset rajatist. Uus lõkkeplats asub mereäärsel uuel külaväljakul, kus ka väike, kalurite lappaja-paadi püstist nina jäljendav laululava ja katusega istumiskohad. Sealsamas kõrval avati uus kaheksanurkne sadamahoone, mille katusel on linnuvaatlusplatvorm. Valmis
• 26.08.2010  SAKALA: Kirik pakub teelistele tasuta öömaja (Mulgimaa Arenduskoda)
  Mõisaküla nelipühi kirik pani Euroopa Liidu toetusraha abiga püsti kaks aiamaja, kus hakkab turistidele tasuta öömaja pakkuma. Kaks aiamaja püstitati kiriku juurde puhkealale. Kuigi neis pole veel sisustust, on esimesed turistid seal juba ööbinud. Eesti kristliku nelipühi kiriku Mõisaküla koguduse praosti Jorma Õiguse jutu järgi on seni ette tulnud, et mõni hätta sattunud turismigrupp on maganud Mõisaküla nelipühi kiriku põrandal. «Mõisakülast sõidab läbi palju turiste, aga majutusvõimalust si
• 26.08.2010  LÕUNALEHT: Esimesed tooted said Uma Meki kaubamärgi (Võrumaa Partnerluskogu)
  Esmaspäeval jagati Võrus esimestele Kagu-Eesti toidutootjatele välja Uma Meki kaubamärgid. Kaubamärgi Uma Mekk abil võib edaspidi hõlpsasti kogu Eestist leida Võru-, Valga- ja Põlvamaal kasvatatud ning valmistatud põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Uma Meki projektijuhi Ave Tamra sõnul saavad õiguse oma tooteid Uma Meki brändi abil müüa toidukasvatajad, kelle kartul, vili, köögivili jms on kasvatatud 100 protsenti Võru-, Põlva- või Valgamaal. Samuti võivad oma tooteid Uma Meki abil müüa toiduv
• 26.08.2010  KOIT: 20. augustil taasavati Vanaküla-Holvandi külakeskuse hoone (MAK meede 3.2)
  Lugematu hulk töötunde, planeeringuid, ehitustöid, aga ka mõnusas õhkkonnas kogunemisi Vanaküla-Holvandi külakeskuse platsil ja nüüd ka remondijärgselt taasavatud hoones, sellised on lühidalt kokku võetuna MTÜ Vanaküla-Holvandi Külaselts viimase kolme aasta tegemised. Kui päris täpne olla, siis hakkas seltsitegevus Vanakülas ja Holvandis jalgu alla saama 2007. aasta veebruaris, kui asutati seltsing Virmalise, mille eestvõttel valiti kahe küla peale kahasse ühine külavanem. Sama aasta suve lõpu
• 17.08.2010  VIRUMAA TEATAJA: Vinni staadion avati lipuheiskamise saatel (MAK meede 3.2.)
  Vinni staadioni, mis ehi­tati tänu soovile saada jalgpallipoistele harjutusväljak, tuli aastaid oodata. Omajagu kan­natust pidi varuma ka staadionimaja oodates. Kuigi Vinni staadion valmis ju­ba kaks aastat tagasi, avati see pidulikult lipuheiskamise ja lindilõikamisega alles möödunud laupäeval, sest seni oli puudu väga oluline rajatis - staadionimaja, mis laupäeval pee­tud Lääne-Virumaa suvemängude raa­mes sai ka oma ristsed. Staadioni­maja ühes osas on turvalise varjupaiga leidnud kõikvõimal
• 05.08.2010  PEIPSIMAA: Peipsimaa tuntuse suurendamiseks on käimas mitmeid arutelusid
  Peipsimaad võib pidada eriliseks turismiobjektiks tänu piirkonna omanäo­lisele kultuurile, ajaloolistele mälestusobjektidele, maitsvatele kohalikele roogadele ning veemõnude nautimise võimalustele. Kuidas aga tõhustada turismiettevõtjate omavahelist koos­tööd ja suurendada Peipsimaa tun­tust? Vastust sellele on alates 2010.a. jaanuarist otsinud piirkonna kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute, ettevõtjate ja Leader tegevusgruppide (Peipsi-Alutaguse Koostöökogu, Jõge­vamaa Koostööko
• 02.08.2010  Omaaegne populaarne rand saab korda (MAK meede 3.2.)
  Viljandi ja Tartu vahel asuvasse Vaiblasse on peagi põhjust suvemõnusid nautima minna, sest kunagi populaarne suvituskoht on pärast ulatuslikke korrastustöid taas ellu ärkamas. Taasiseseisvumise järel paljuski ära unustatud rand asub otse Vaibla puhkekeskuse vastas. Kohale on toodud 1000 kuupmeetrit kariibimerelikku valget liiva, muul on kindlustatud, ehitatud on külakiik, lipuväljak ja laste mänguplats ning ära tehtud palju muudki. Tööd saavad valmis nädalavahetusel. Laupäeval kella 12—15 löö
• 23.07.2010  Karksi sai ekstreemspordiraja (Mulgimaa Arenduskoda)
  Karksi külas elav viieaastane Jan-Markus saab nüüdsest täiel rinnal tehnikaspordiga tegelda, sest tema isa ja teiste külameeste ühistööna valmis jaanipäevaks spetsiaalselt lastele mõeldud krossirada. Loe lähemalt Sakala paberlehest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi MULGIMAA ARENDUSKOJA piirkonna Maaelu arengukava 2007 – 2013 Leader meetme projekt Viljandimaal - toetuse saaja: KARKSI LASTEKAITSE SELTS MUUMITROLL. Toetatavad tegevused: sport-ATV Yamaha, mootorratta ja kahe sõi
• 04.07.2010  UMA MEKK laatadel (Võrumaa Partnerluskogu)
  MTÜ Võrumaa Partnerluskogu kutsub toidutootjaid osalema ühiselt kohalikku toitu tutvustava kaubamärgi UMA MEKK telgis järgmistel laatadel: UMA PIDO laat 29. mai Vastseliina Maarahva laat 19. - 20. juuni Võrumaa Põllumeeste päev Kraavil 17. juuli Ees
• 28.06.2010  TALUPIDAJATE KESKLIIT: Piimaautomaadid – miks mitte ka Eesti kaubanduskeskustesse?
  Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas käesoleva aasta mais tutvumisreisi Leedu Vabariiki, tutvumaks seal üles pandud piimaautomaatide ja nende haldajatega ning Leedu seadusandluse ja nõuetega, mis on kehtestatud piimaautomaatidest toorpiima müügiks. Reis toimus 23.–25. mail, tutvuti Panevéžyse ja Kaunase linnades olevate piimaautomaatide ja taluturgudega. Reisist võtsid osa: Aivar Pikkmets ETKLi juhatuse liikmena ja mahetootjana, Jaan Kiider Saaremaa taluliidu ja TÜ Eesti Mahe esindajana, Kü
• 11.06.2010  Kultuurikeskuses heliseb uus klaver (Mulgimaa Arenduskoda)
  Täna kell 18 on Karksi kultuurikeskuses uue klaveri esitluskontsert. Lisaks auväärsele restaureerimist igatsevale Estoniale ootab seal nüüdsest mängijaid uhiuus Jaapanis valmistatud Kawai. Uus kõlab hästi Kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu tõdes, et uuele Estoniale ei hakanud hammas peale. «Praegu ostetud klaver on poole odavam,» rääkis ta. «Aga häälestaja, kes käis uut pilli töökorda seadmas, andis sellele väga hea hinnangu.» Kannistu ütles, et vallal on kindel plaan ka paljukannatanud v
• 07.06.2010  Partnerluskogu juhatus käis Mulgimaal (Põlvamaa Partnerluskogu, Mulgimaa Arenduskoda)
  02.-03. juunil külastas Põlvamaa Partnerluskogu juhatus Mulgimaa kolleege. Õppereisil tutvuti Mulgimaa Arenduskoja tegevusega ja külastati Leader toetust saanud edukaid projekte. Abja-Paluojal asuvas Leader kontoris võttis külalisi vastu arenduskoja tegevjuht Piret Leskova, kes saatis külalisi kogu õppereisi vältel. Abja-Paluojal käidi vaatamas lastaed-perearstikeskuse hoovil asuvat mänguväljakut, mille piirdeaja rajamist toetas Leader programm. Karksi vallavalitsuses kohtuti vallavanem Arvo Ma
• 05.06.2010  TÄNA: Esimene Mulgi Laulu- ja Tantsupidu (VIDEO) (Mulgimaa Arenduskoda)
  TÄNA, 5. juunil 2010 - Esimene Mulgi Laulu- ja Tantsupidu Karksi lossimägedes. Rongkäigu algus kell 17.00 Nuia keskplatsilt, kontsert kell 18.00 Karksi lossimägedes. Tulge kõik!!! MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi MTÜ MULGIMAA ARENDUSKOJA Maaelu arengukava 2007 - 2013 2010.a. Leader meetme projekt: Toetuse saaja MTÜ MULGI KULTUURI INSTITUUT. Toetatavad tegevused: ESIMESE Mulgi Laulu- ja tantsupeo korraldamine, millest võtavad osa kõik põlvkonnad. Eesmärk propageerida mulg
• 05.06.2010  Karksis peeti esimest mulgi laulu- ja tantsupidu (ETV VIDEO) (Mulgimaa Arenduskoda)
  Täna peeti Karksi lossimägedes esimest mulgi laulu- ja tantsupidu. Peo korraldajad loodavad, et uus traditsioon aitab kaasa mulgi keele ja kultuuri levikule, vahendas "Aktuaalne kaamera". Loe ja vaata edasi ETV uudised uudised.err.ee/ Vaata ETV video: uudised.err.ee/index.php MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi MTÜ MULGIMAA ARENDUSKOJA Maaelu arengukava 2007 - 2013 2010.a. Leader meetme projekt: Toetuse saaja MTÜ MULGI KULTUURI INSTITUUT. Toetatavad tegevused: ESIMESE Mulgi Lau
• 04.06.2010  Peipsimaa külastuskeskus avab uksed
  Äsja korda tehtud tädi Šura majas hakkavad vanausulised näputööd tegema ja turistidelt raha välja meelitama. “Siiani jäi turistide bussidest ainult suitsuving maha, nüüd hakkab neilt ka raha külla jääma,” usub homme Kolkjas avatava Peipsimaa külastuskeskuse rajamise eestvedaja Aime Güsson, MTÜ Piiri Peal juhataja. Loe edas...
• 04.06.2010  Parim veeturismi sihtkoht on Võrtsjärve piirkond
  Pressiteade 03. juuni 2010 Täna kuulutati konkursi „Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism“ võitjaks Võrtsjärve piirkond. Võrtsjärv võlus rahvusvahelist žüriid tugevate ja mitmekesiste turismitoodete, väga hästi toimiva koostöö ning rikkalike traditsioonide säilitamisega. Septembris esitleb võitja oma vaatamisväärsusi Euroopa Turismifoorumil. Tänasel veeturismi seminaril Rannarahva Muuseumis kuulutati pidulikult välja ka Euroopa Komisjoni projekti raames toimuva konkursi „Eesti avastamata aar
• 04.06.2010  Adavere staadion saab korda (MAK meede 3.2.)
  Adavere staadioni renoveerimistöödega alustati möödunud aastal. Sellel aastal pandi laiendatud staadioniringile aluskihi peale asfaldikiht, mille järel haljastatakse ja korrastatakse kogu staadioni territoorium. Adavere staadioni renoveerimise projekteerimisel lähtuti sellest, et tegemist ei ole kergejõustiku-, vaid ennekõike ikka rulluisutamise ja kiiruisutamise staadioniga. Projekti elluviimist toetab ligi miljoni krooniga külade uuendamise ja arendamise meetmest PRIA. Loe edasi Vali Uudise
• 29.05.2010  Külaelu turgutavad toetuskroonid (MAK meede 3.2)
  Pärnumaale jõuab 22 miljonit krooni külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust, mis taotluste hin­damiskomisjoni ja ot­sustajate sõela läbimise järel jaguneb 36 pro­jekti vahel. Maaelu arengukava (МАК) meetmesse 3.2 esitasid maakonna külaseltsid ja ettevõtjad 54 taotlust, millest kolmandik jäi rahata. Komisjonilt eitava vastuse saamise põhjus oli kas vähene mõju piirkonna arengule või projekti mõt­te teostamise küsitavus. "Tavakohaselt taotletakse ra­ha mänguväljaku
• 29.05.2010  Lastekaitsepäev tuleb Paistus lustiga (Mulgimaa Arenduskoda)
  30. mail avab Paistu vald kaks mänguväljakut, mis kokku läksid maksma ligikaudu 750 000 krooni. Sultsi kooli parki rajatud väikelaste mänguväljak on päris uus ning esimene nii mitme atraktsiooniga vaba aja veetmise paik vallas. Vallavanem Ene Saar ütles, et ehkki väljakut hakkavad kasutama peamiselt Paistu lasteaia lapsed, kes peagi Sultsi kolivad, on tegu avalikuks kasutamiseks mõeldud puhkealaga, kuhu on oodatud kõik heaperemeheliku suhtumisega inimesed. "Kooli juurde sai 2004. aastal rajatud
• 26.05.2010  MAAELUVÕRGUSTIK: Piimaautomaadid Leedu kaubanduskeskustes (lisatud pildid)
  Leedu maaelu arengukava 2007 – 2013 raames toetatakse ka piima otseturustamiseks piimaautomaatide soetamist. Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus uuris Leedu kolleegidelt täpsemalt Leedu kaubanduskeskustes piimaautomaatide kasutusele võtmise kohta. Maaeluvõrgustiku küsimustele vastas Leedu põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna alternatiivsete tegevuste büroo spetsialist Zivile Sukyte. Piimaautomaat L
• 22.05.2010  Saaremaa mahetootjad loodavad üles panna piimaautomaadid
  Saaremaa mahepiimatootjate soov hakata kohalikus piimatööstuses mahetooteid valmistama on asendunud lootusega võtta Kuressaares kasutusele piimaautomaadid. Saaremaa talupidajate liidu juhatuse esimehe Jaan Kiideri sõnul seisab tal Eesti delegatsiooni koosseisus ees Leedu reis, mille käigus tutvutakse Leedu linnades laialdast kasutamist leidnud piimaautomaatidega. "Lähme uurima, kas need automaadid on talunike omad või neile renditud," ütles Kiider, kelle sõnul võiks piimaautomaadid saada üheks
• 21.05.2010  PÕLLUMAJANDUSAMET: Eesti ja Soome tihendavad maaparandusalast koostööd
  Põllumajandusameti peadirektor Illar Lemetti ja Soome Salaoja Ühingu tegevdirektor Rauno Peltomaa sõlmisid Sakus koostöölepingu maaparanduse valdkonna arendamiseks mõlemas riigis. „Maaparanduse alal on Eestil ja Soomel ühised huvid,” ütles Põllumajandusameti peadirektor Illar Lemetti. „Eestil on ulatuslikud kogemused, mis on ainulaadsed Skandinaavias.” Illar Lemetti sõnul on leping aluseks ühisele infovahetusele, koolitustele ja rakendusuuringutele. Muuhulgas asutakse uurima erinevaid drenaaži
• 19.05.2010  Eestimaa avastamata aare 2010 - kandidaadid Peipsiveere Sibulatee, Muhu saar ja Võrtsjärve piirkond
  19. mai Vikerraadios saates "Reporteritund" annavad kõik kolm Eestimaa avastamata aaret - Peipsiveere Sibulatee, Muhu saar ja Võrtsjärve piirkond - intervjuu. Kuula saadet vikerraadio.err.ee/helid MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi MTÜ TARTUMAA ARENDUSSELTSI Eesti maaelu arengukava 2007 - 2013 2009.a. Leader projekt: toetuse saaja: MTÜ SIBULATEE, toetatav tegevus: Peipsiveere turismiettevõtete võrgustiku loomine ja Sibulatee turismimarsruudi väljaarendamine. Allikas:
• 16.05.2010  Arenduskoda lõpetas taotluste vastuvõtu (Mulgimaa Arenduskoda)
  Mulgimaa Arenduskoja projektitaotluste vastuvõtt, mis kestis 30. märtsist kuni 30. aprillini, on lõppenud. Taotlusvooru sai esitada projektitaotlusi, mis olid vastavuses Mulgimaa Arenduskoja meetmete eesmärkidega. Taotlusi said esitada kõik Abja, Halliste, Karksi ja Paistu valla ning Mõisaküla linna ettevõtted ja organisatsioonid. Kokku esitati 35 taotlust kogusummas 5,8 miljonit krooni. Kõige aktiivsem osavõtt oli Karksi vallast 10 taotlusega. Järgnesid Abja 9, Paistu 7 ja Halliste vald 5 tao
• 13.05.2010  Peipsiveere - Peipsimaa LEADER tegevusgruppide koostööprojektide ootel
  Kuidas ühiselt omapärast kanti ilusa­maks, elavamaks, põnevamaks, külas­tatavamaks, väärikamaks, rikkamaks ja kodusemaks muuta? Kuidas parandada, säilitada, turgutada, luua ja arendada? Need küsimused tõid kokku ühise laua äärde Peipsiveere LEADER tegevus-grupid: Tartumaa Arendusseltsi, Piiri-veere Liidri, Jõgevamaa Koostöökogu, Peipsi-Alutaguse Koostöökoja ja Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu. Jaanuaris Kasepää vallas toimus kohtumine - tutvumine, kus öeldi väl­ja olulised märksõnad, mi
• 12.05.2010  Arenduskoda uut rahataotlusi (Mulgimaa Arenduskoda)
  Sii nädal saave mitme Villän­dimaa valla ettevõtja ja mit­tetulundusühingu LEADER-rogrammist toetust kuski Mulgimaa omaperä vällätuumise ja tillikside ettevõtete edesiviimise jaoss. Ettevõtte saave toetust kuski nii masinde ostmisess ku tüütegijide koolitemise jaoss. Rogrammi om mõteldu Mõisaküla, Kark­si, Halliste, Abja ja Paistu seltsele ja vinnadele. Mulgimaa arenduskoa te­gevjuht Piret Leskova utel, et rohkemb võiss küside raha nende tegevuste pääle, mis ei akka kohe raha sissi tuuma, aga a
• 04.05.2010  Maamessil Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetust saanud projektid (VIDEO)
  Maamajanduse Infokeskus osales sel korral juba kolmandat aastat Maamessil. Lisaks oma stendile, kus jagasime eelkõige infot Eesti Leader ja kohalike tegevusgruppide kohta, toimus koostöö ka Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadiga, kes sel aastal osales Maamessil enda stendiga „Euroopa Komisjoni Maaelu arengu päevade“ nime all. Euroopa komisjoni osalemine sellistel üritustel koos stendi väljapanekuga on mõneaastane traditsioon, samamoodi nagu ka see, et väljapaneku el
• 20.04.2010  Euroopa Komisjon Maamessil 2010
  Euroopa Komisjon võtab esmakordselt osa Maamessist, mis toimub Tartus 22.-24. aprillil 2010. See on Balti riikide juhtivaid põllumajandusmesse. Iga-aastast suursündmust külastavad paljud Eesti maamajandusest huvitatud. Maamessi olulisust tunnustades osaleb Euroopa Komisjon sel oma stendiga, et jagada külastajatele informatsiooni Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu poliitikast. Komisjoni eksperdid on valmis vastama nii talunike kui ka laiema avalikkuse küsimustele. Lastele ja täiskasvanutele
• 20.04.2010  Maaeluvõrgustiku üksus Maamessil
  22. - 24. aprillil 2010 toimub Tartus järjekordne Maamess, kus juba kolmandat aastat on oma tegevustega esindatud ka maaeluvõrgustiku üksus ühisel stendil koos Põllumajandusministeeriumi ja PRIA-ga. Tänavusel maamessil on esindatud ka mitmed Leader tegevusgrupid: Tartumaa Arendusseltsi ja Jõgevamaa Koostöökogu ühisstend ning Virumaa Koostöökogu, Kirderanniku Koostöökogu ja Peipsi-Alutaguse Koostöökoja ühisstend. Maamessil on ka Võrumaa Partnerluskogu oma väiketoidukäitlejaid, nende kogemust ja
• 12.04.2010  Euroopa Komisjon otsustas avada Maamessil oma boksi
  Esmakordselt võtab Tartus peetavast Maamessist osa Euroopa Komisjon, pannes välja 100-ruutmeetrise boksi. Komisjon märgib Tartu Näitustele läkitatud teates, et Maamess on iga-aastane suursündmus, mida külastavad paljude riikide põllumajanduseksperdid, kes on huvitatud Eesti maamajanduse arengust, vahendas messikeskuse pressiesindaja Vambola Paavo. Messil osaleb Euroopa Komisjon 100 ruutmeetrise stendiga, et jagada külastajatele informatsiooni Euroopa Liidu põllumajandusest ja maaelupoliitika
• 15.03.2010  Maaelu arengukava 2007 - 2013 toetab maaturismi ja maaettevõtluse arengut
  Alates 2009.a. oktoobrist ilmub Põllumajandusministeeriumi KUUKIRI. Põllumajandusministeeriumi KUUKIRJA 2010 veebruari väljaandes, MAAELU ARENG: maaturismi ja maaettevõtluse toetamine. Põllumajandusministeerium on juba 2001. aastast toetanud Eesti maaturismi kolme erineva investeeringutoetuse kaudu: SAPARDi meede 3 „Maapiirkondades alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise ja mitmekesistamise investeeringutoetus“, RAKi 2004 – 2006 3. prioriteedi meede 3.3 „Majandustegevuse mitmekesistami
• 10.03.2010  Konverents kolib majast ratastele (Mulgimaa Arenduskoda)
  Pühapäeval peetav kuues Mulgi konverents keskendub turismile ning põhiosa päevast võtabki enda alla ekskursioon Mulgimaal. Aastapäevad tagasi alustas Mulgi kultuuri instituut projekti «Mulgimaa turism», mille eesmärk oli koostada kultuuriloolise Mulgimaa turismiteatmik ja kodulehekülg ning koolitada giidid. Selle ettevõtmise tulemusi pühapäeval tutvustataksegi. Loe edasi SAKALA www.sakala.ajaleht.ee/... MAAELUVÕRGUSTIKU INFO: Mulgi Kultuuri Instituut on taotlenud toetust Leader tegevusgrupi
• 01.03.2010  Mulgid harjutavad esimeseks suurpeoks (Mulgimaa Arenduskoda)
  Juunikuu esimesel laupäeval Karksis peetavale esimesele Mulgi laulu- ja tantsupeole oodatakse tuhandet osavõtjat ning vähemalt sama palju pealtvaatajaid. Peole tahavad tulla peaaegu kõik Mulgimaal tegutsevad koorid ja tantsurühmad ning juba on osalemiseks registreerunud tublisti üle 800 esineja. Kava on teada ning nii tantsijad kui lauljad saavad üsna pea harjutama hakata. Lisaks sellele, et pidu on esimene omasugune, võib 5. juunit juba ette pidada kõige rahvarohkemaks mulkide kokkutulekuks lä
• 24.01.2010  Loodusmaja remont tõi üllatusi (Mulgimaa Arenduskoda)
  Viljandimaa lõunapiiri lähedal Lilli loodusmajas käib remont, mille valmimise järel on töötajate kasutada korralik köök ja tualettruumid. «Tänu tingimuste paranemisele avarduvad ka loodusmaja tegutsemise võimalused,» rõõmustas mittetulundusühingu Lilli Looduskeskus esindaja Ly Laanemets 144 aasta vanuses hoones käivast ümberehitusest rääkides. Loe edasi... MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi MULGIMAA ARENDUSKODA piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme projekt (201
• 19.01.2010  Taotlejad on programmi üles leidnud (Mulgimaa Arenduskoda)
  Mittetulundusühing Mulgimaa Arenduskoda on euroliidust raha saamiseks heakskiidu andnud ligi 70 projektile. Mulgimaa arenduskoja tegevjuhi Piret Leskova andmetel on LEADER-programmist raha saamiseks kinnitatud 67 rahas-tamistaotlust. Neist 23 oli esitatud 2009. aasta kevadisse vooru ning 44 laekus sügisesse vooru. Taotlusi võeti vastu kolmes LEADER-i strateegia meetmes: mikroettevõtluse toetamine, külakeskkonna arendamine ning Mulgimaa omapära ja konkurentsivõime tugevdamine. Leskova sõnul on
• 12.01.2010  Sadala rahvamajas peeti renoveerimise avapidu (MAK meede 3.2 ja Jõgevamaa Koostöökoda)
  Möödunud laupäeval avati meeleoluka koosviibimisega renoveeritud Sadala rahva­maja, mille nüüdisajasta­misel säilitati ka atraktiiv­sem ja kaunim osa endis­aegsest ehitusstiilist. Rahvamaja uuendamise al­gatajaks ja eestvedajaks oli 2004. aastal loodud Sadala Külade Selts. "Kevadel alanud ja jõuludeks lõppenud renoveerimisel said uue väljanägemise saal, lava, jalutussaal, kõrvalruumid, nüüdisajastati elektri- ja soojussüsteemid," ütles Sadala Küla­de Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt. Loe edas