Automaatse ahju seadistamise peale võib kuluda kuu-poolteist
Lihula kalamees ja ettevõtja Andres Habak loodab, et juba enne selle aasta lõppu annab tema rajatav suitsukalatsehh esimese toodangu.
Esialgu arvas Habak, et saab Lihula kesklinna vanasse paekivist hoonesse rajatava tsehhi valmis tänavu jaanipäevaks, äga läks teisiti. Ehitus venis ja ahju tellimine võttis aega. „Ei saa neid asju nii ruttu. Toores veel," nentis Habak.
Praegu on asjad sealmaal, et hoone fassaad on valmis ja uued põrandad all. „Nipet-näpet on veel teha," ütles Habak.
Kõige tähtsam—suitsuahi, kuhu mahub korraga sisse 200 kilo kala — on valmis tehtud, sisse pakitud ja ootab Saksamaal Stuttgardis tehasest äratoomist
„Ega niisuguseid ahjusid lattu toodeta, ainult tellimise peale, ja Stuttgardi omast kõvemat tootjat Euroopas ei ole," märkis Habak.
Peen kalasuitsuahi maksab 50 000 eurot
Üle 50 000 euro maksvale ahjule Kipperi Kala OÜ omanik eraldi järele ei lähe. „Eks vaatab, kas saab kellelegi otsa peale sokutada," ütles ta.
Pärast seda algab täisautomaatse suitsuahju seadistamine, milleks võib kuluda kuu-poolteist, et katse-eksituse meetodil saada teada, mis on kõige õigem temperatuur jms.
Ülejäänud seadmete kohta on Habakul kokkulepped, ainult helista, maksa raha ja too ära. „Nüüd on ju kõike saada, mis nüüd viga," nentis Habak.
Peale suitsuahju, mis võimaldab külm-ja kuumsuitsu, soetab Habak ka külmutuse, kus kalatagavara hoida, ffleerimis-ja vaakumpakendamismasina. Vaakumpakendamine pikendab kala turustusaega ja inimesed on laisad — ei viitsi ise fileerida, rääkis Habak.
Kala käiakse toomas Varblast Raplani
Tsehhiga samal kinnistul loodab Habak edaspidi avada ka väikese poe. Praegu turustab ta nii oma püütud kui ka kokku ostetud värsket kala Lihula bussipeatuse taga platsil asuvas kalakioskis. Ühte sorti kala pakutakse seal harva, korraga ikka kolme-nelja-viit.
„Kiosk jääb, kuni saab poe lahti, aga ei julge täpset avamisaega ütelda ega veksleid välja käia. Äkki jääb jälle venima," rääkis Habak.
Kala järele on nõudlust, käiakse ümbruskonnast ja kaugemalt, Varblast kuni Raplani välja, aga ostetakse ebaühtlaselt, nii nagu raha on: kuu alguses rohkem, lõpus vähem. „September oli eriti kehv, lapsed läksid kooli," ütles Habak.
Suitsukalatsehhi rajamiseks sai Kipperi Kala OÜ mullu u 155 000 eurot Euroopa Kalandusfondi toetust, mille eest renoveeris hoone ja soetab seadmed. Ehituseks kulus Habaku sõnul üle 95 000 euro.
Habak püüab kala 30 võrgu ja 3 mõrraga, kalapüügiga on ta tegelnud paarkümmend aastat. Plaanide ja tegutsemistahte puudumise üle Habak ei kurda: „Küllteeks igasuguseid asju, kui oleks rohkem raha."
KALANDUSVÕRGUSTIKU INFO
Kalanduse tegevusgrupi LÄÄNEMAA RANNAKALANDUSE SELTS piirkonna Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 projekt (2010.a.). Toetuse saaja: OÜ KIPPERI KALA. Toetatavad tegevused: Esimeses etapis rekonstrueeritakse kala töötlemiseks mõeldud hooned Lihula
linnas, kus luuakse valmidus seadmete paigaldamiseks. Teises etapis tomub Lihula suitsukalatsehhi seadmete ostmine ja paigaldamine
Toetuse suurus: 155 222 eurot.
Projekti teostajaks on OÜ KIPPERI KALA
Allikad: PRIA ja MTÜ LÄÄNEMAA RANNAKALANDUSE SELTS kodulehed. |
Maaelu võrgustikutöö osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles