Läänemaal on euroraha taotlemise õigus paarisajal rannakaluril.
Läänemaa rannakalandust on viimase kahe aasta jooksul toetatud 1,5 miljoni euroga, millele lisandub omaosalusena veel kolmandik summast.
„Summa, mis on läinud kalandusse, on praegu juba märkimisväärne," ütles Läänemaa Rannakalurite Seltsi tegevjuht Margus Medell. Euroopa Kalandusfondi raha jagatakse rannakalanduses veel kaks aastat, kokku ulatub summa ligi 2,5 miljoni euroni.
Senise nelja taotlus vooru jooksul on ära öeldud vaid kahele taotlejale, kuid Medell ennustab, et kahel järgmisel aastal konkurents tiheneb.
Läänemaal on umbes 200 ettevõtjat, kellel oleks õigust toetust küsida. „Kui neist lõpuks 50-60 toetust taotleb, on tulemus väga hea," leidis rannakalurite seltsi tegevjuht.
Praegu pole elluviidud projektide hulk veel väga suur, sest enamik ehitusprojekte alles kestab. Valmima hakkavad need järgmise aasta lõpuks. „Turismiprojektidest pole peaaegu ükski veel valmis," nimetas Medell. Ta tõi näiteks suuremad investeeringud Puise küla Nina talus ja Ranna puhketalus Toorakul.
Samuti on arendus-ja ehitusjärgus ka kalatöötlemisprojektid, millest kaks suurimat on peagi Lihulas tegevust alustav Kipper Kala suitsukalatsehh ja OÜ Derhamni poolt Dirhamis avatav tööstus.
Medelli sõnul ei ole praegu ühtegi toetusesaajat, kelle puhul oleks karta, et ta peaks toetusraha tagasi maksma.
Suurimaid toetusi said kalatöötlejad
Kalandustoetusi jagades kehtib seltsis põhimõte, et pool jagatavast summast läheb sadamatele ja lossimiskohtadele, 20% töötlemiseks, 15% turismile, 13% mitmekesistamiseks ja 3% koolitusteks.
Tänavuses teises taotlusvoorus sadamatele ja turismiprojektidele toetusi ei jagunud, sest need jagati esimeses voorus. Töötlemise arendamist peab Medell vajalikuks ja viimases taotlusvoorus jagatigi suurimad toetused just selleks. Dirhamis alustav OÜ Derhamn sai ligi 90 000 ja Lihulas peagi uksed avav Kipper Kala OÜ ligi 34 000 eurot.
Need kaks on ka suurimat Laanemaale rajatavat kalatööstusettevõtet. „Lihula ja Dirhamiga on võimalik ära töödelda kogu Läänemaalt püütav rannakala," hindas Medell.
Kahe suure kõrval on tekkinud ka väiksemaid. Näiteks Noarootsis tegutsev Otsapoisid OÜ, kes sai ligi 4400 eurot elektroonilise veekindla kaalu, jahutuskapi, grillkoja ja pinkide soetamiseks.
Medelli sõnul müüsid nad seal koduõuelt suitsukala ja vaid teeäärsele reklaamtahvlile vaatamata oli müük hea: „Sellest arenes idee asjaga edasi tegelda ja nüüd tahavad nad teha eraldi müügikoha."
Põnevaks peab Margus Medell ka Haapsalus tegutseva MSE-NET OÜ plaani soetada suitsuahjuga haagis, millega saaks üritustel sooja suitsukala pakkuda. Selleks said nad ligi 8000 eurot toetust.
Lisategevus aitab ära elada
Margus Medelli sõnul on palju soetusi mitmekesistamise teljest. Et paljud kalamehed on ka metsaomanikud, on soetatud näiteks halumasinaid. „Üks tubli kalandusettevõtja ütles: sa oled mu elu ära rikkunud soovitusega soetada halumasin. Nüüd muud ei saagi kui puid lõhkuda," rääkis ta.
Viimasest taotlusvoorust küsiti toetust näiteks hooldusniidukite, muruniiduki jametsa-veokäru soetamiseks. Suurima toetuse, ligi 32 000 eurot, sai OÜ Derhamn arvjuhtimisega töötluskeskuse soetamiseks, millega saab töödelda massiivpuitu, plastikut ja metalli.
Koolitustoetust sai seekord kaks taotlejat. Väikelaevajuhtide kursusi rannakaluritele toetati ligi 7000 euroga.
„Paljud pojad võtavad isade püügiõigused üle, kuid neil pole väikelaevajuhtide pabereid," põhjendas ta kursuste vajalikkust.
Medelli sõnul Läänemaal väikelaevajuhtide kursusi ei korraldata, need kipuvad olema kallid ja kohapeal tuleb käia enamasti kord nädalas. Nüüd aga on võimalus õppepäevad kontsentreerida ja läbida koolitus kiiremini.
Kursustele pääsemise eelduseks on tunnistus „Rannakalur 2". See on mõeldud inimestele, kellel on kutselise püügi õigus.
Teine samast teljest toetust saanud projekt on sel aastal süstaturismi teenust pakkuma hakanud Mõhk ja Tölpa taotlus instruktorite oskuste lihvimiseks. |
Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles