Euroopa maaeluvõrgustiku metsanduse algatuse raames toimus metsanduse seminar 27.-30. septembril Prantsusmaal, Aquitaine piirkonnas, ookeani äärses linnas Seignosses. Seminari täpsem teema - metsade mitmekesisus metsaomanike ning kohalike omavalitsuste integreeritud lähenemisviis.
|
Seminari korraldajaks kohalik Leader tegevusgrupp Pays Adour Landes-Oceanes.
Mõistmaks, miks peavad antud piirkonna näitel koostööd tegema ning metsade mitmekesistamisele mõtlema just kohalikud omavalitsused ja metsaomanikud, peab aru saama kohalikust olukorrast. Eraomanikele kuulub piirkonnas 80% metsadest, ülejäänud osa kuulub kohalikele omavalitsustele ja täpsemalt kogukonnale.
Piirkond Prantsusmaal, Boreaux linnast edelas, mis territooriumilt umbes Eesti suurune, on riigi metsarikkaim ala - mets katab ligi 49% territooriumist.
|
|
 |
Põhjapoolsemas piirkonnas kasvab Suurbritanniast pärit merimänd (Pinus pinaster). Lõunapoolsemas osas on metsasus väiksem ning seal levib lehtpuumets - tamm, kastan, lepp, saar, kask, akaatsia. 15. sajandi algusest inimeste poolt istutatud mänd (kogu metsast 73%) ongi selle piirkonna maastiku kujundaja ning annab ka piirkonnale omapära - männimetsa iseloomustab sirgrealisus.
Klausi tagajärjed vihmutatavas virnas
|
Viimase 12 aasta jooksul on Atlandi ookeani läheduses asuvat Pays Adour Landes-Oceanes piirkonda tabanud kaks suurt tormi. Viimane nendest 2009. aasta jaanuaris. Torm Klausi tagajärjel hävines 40 miljonit m3 puitu.
Suur osa murtud ja tuuleheite puitu on suudetud kokku koguda vihmutatavatesse virnadesse, mis siiani ootavad kasutust.
Vihmutussüsteemid tagavad puidu kvaliteedi säilimise, mis vastasel juhul saaks kahjustatud putukkahjurite rünnaku poolt.
|
 |
|
Et kahjurid sellistes soodsates tingimustes tegutsevad oli näha pea igal sammul. Eriti õõvastas vaatepilt hektarite kaupa kuivanud männinoorendikest. Tutvusime sellega kuidas LAG Pays Landes de Gascone piirkonnas tegeldakse tormi tagajärgedega.
Ülemisel fotol: tormiheite puit
Alumisel fotol: putukakahjustus peale tormi.
|
 |
Prantsusmaal Euroopa Liidu toetusi seni metsade majandamisele rakendatud ei ole. Samuti ei toeta Prantsusmaal erametsaomanikku üldjuhul ka riik. Pärast tormi tagajärgede likvideerimist maksab riik taasmetsastamise toetust. Veendusime, et erinevalt Eestis toimuvale lankide uuendamisele purustatakse sealses piirkonnas raiejäätmed langil ja need jäävad uue metsa huumuseks.
Traditsiooniline mänd on tormiheitlik puu, seega soovitakse koostöös metsaomanike ja kohalike omavalitsustega leida piirkonnas metsale uut väärtust - nii ökoloogiliselt mitmekesisemat kui ka majanduslikult tasuvat. Alustatud on huvigruppide vahelist arutelu ja siin mängib olulist rolli Leader kohalik tegevusgrupp, kes aitab huvigruppe kokku saada ja koos mõtlema panna.
Korgitamme tööstusharu Leaderi abiga taas tõusuteel
 |
|
Pays Adour Landes-Oceanes Leader tegevusgrupp on esitanud 2011. aastal projekti piirkonna korgitamme tööstuse arendamiseks. Seminari osalejatel oli võimalus tutvuda projekti ideedega ja praktilise poolega Seignosses.
1920. aastal töötas selles tööstusharus tuhandeid töötajaid, tänaseks on neid alles jäänud vaid sadakond. Probleemiks on kohaliku korgitamme vähesus (150 tuhat emapuud) ja korgi kvaliteet, mistõttu tuuakse Hispaaniast ja Portugalist sisse enamus toorainet ja materjal segatakse.
Ettevõtjad maaomanikud loodavad puude arvu suurendada istutamise teel ning tööde mehhaniseerimise ja olemasolevate puude korrapärase kasutuselevõtmisega tulevikus jääda kasumisse. Tooreinet korki võetakse emapuudelt suvel, iga 15-20 aasta tagant. Momendil maksab kilogramm korki vaid 12 eurosenti.
Tagamaks projekti ja selle tööstusharu jätkusuutlikkust on oluline kaasata kõiki osapooli - korki töötlevaid ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi, metsaomanikke ja koolitusorganisatsioone, et koos leida lahendusi. |
Mitmekesine metsamaa kutsub loodusesse puhkama
Piirkonna bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks soovitakse metsamaale istutada korgitammele lisaks ka uusi, liivasele mullale sobivaid puuliike näiteks eukalüpti.
Oluline on idapoolsemal regiooni alal, kus on rohkem põllumajandusmaastikke, kasutusele võtta väheväärtuslikud alad. Üleujutatavad alad, mis osa aastast on karjatatavad - vajavad metsastamist väärtuslikemate puuliikidega.
|
Antud piirkond on väga kiiresti linnastuv, ligi 2% aastas. Seega on vaja metsa majandamisel ja metsa kasutamisel lähtuda ka rekreatsioonist.
Seminarigrupp külastas ookeani rannikule moodustatud Natura 2000 kaitseala (piirkonnas on 4 kaitseala, mis moodustavad 10% territooriumist). 10 meetri kõrguseid liivatüüne kaitstakse pinnasele taimi istutades ja kaldakaitse rajatisi tehes. Kaitseala haldajana tegi tutvustuse kohalik riiklik metsaamet.
Fotol: Natura 2000 kaitseala
|
|
 |
Alustatud on metsa iseloomustavate andmete ja tööde (raied jne) koondamist ühtseks andmesüsteemiks. Metsaomanikud saavad ise anda infot andmebaasi koostamiseks - edastades andmed raiete kohta. Projekti haldus põhineb eraettevõtlusel ja ei ole metsaomanikule tasuta. Andmebaasi tutvustusest selgus, et selles vallas on Eesti metsaregister Prantsusmaalt kaugelt ees.
Kohalik Leader tegevusgrupp Pays Adour Landes-Oceanes on oma strateegias peamiselt ette näinud maaelu arengukava (MAK) 3.telje toetusmeetmete (maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine) toetusmeetmete rakendamise. MAK 1. telje meetmete (põllumajandus- ja metsasektori konkurentsivõime parandamine) rakendamisel toetatakse põllumajandusettevõtete moderniseerimist ja toiduainete kvaliteedi tõstmiseks tehtavaid investeeringuid.
Metsade teema käsitlus on selles piirkonnas oluline ja siin on ühine mõtlemine kõikide organisatsioonide poolt vajalik. Leader kohalik tegevusgrupp on suutnud tekitada arutelu ja osapooltel on võimalus olnud probleeme paremini tundma õppida.
Probleem on laiaulatuslik ja ainult läbi Leader strateegia seda lahendada võimalik ei ole, küll aga on võimalus toetada initsiatiivi tööstuse poolt algatatud väikeste projektide abil.
Prantsusmaa näitel võib öelda, et vaatamata sellele, et Eestis on olemas metsaomanikke ühendav Erametsakeskus, ei tohiks karta metsamajanduslike teemade käsitlemist ka Leader huvigruppide ümarlauas (vabaühendused, ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused). Metsade majandamine on väga oluline maaettevõtluse osa maapiirkonnas, mille traditsioonid ulatuvad mitmesaja aasta taha.
Juba praegu on Leader toetanud metsaomanikke väiksemate metsatöötlemise seadmete soetamisel. Metsaomanikele saab toetust pakkuda innovaatiliste ideede elluviimisel väikeettevõtluses, metsanduslike turismiprojektide elluviimisel, metsasaaduste töötlemisel ning metsadele lisandväärtuse andmisel.
Usun, et Eestis ei ole vaja Klausi, et kogukond ühise laua taha maha istuks - probleeme on juba praegu küllaga, mida ühiselt lahendada saaks.
MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:
- 25.-27. oktoobril 2011 korraldab Soome maaeluvõrgustik metsanduse algatuse raames seminari teemal "Bioenergia metsadest". Info www.maainfo.ee/index.php
- 23.-24. juunil 2011 korraldas Itaalia maaeluvõrgustik kongressi "Metsaressursi praegune ja tuleviku roll maapiirkondade sotsiaal-majanduslikus arengus". Info www.maainfo.ee/index.php
- 26.-29. oktoobril 2010 toimus metsanduse algatuse raames Hispaania Andaluusia piirkonnasõppereis teemal "Metsade multifunktsionaalne roll". Info www.maainfo.ee/index.php
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles