MAAELUVÕRGUSTIK: Metsade mitmekesisus – metsaomanike ja omavalitsuste ühine eesmärk! |
|||||||||||||
Allikas: Maaeluvõrgustiku tellimusel, teksti ja piltide autor Marje Suharov (Lääne-Harju Koostöökogu) 18. oktoober 2011. a |
|||||||||||||
Euroopa maaeluvõrgustiku metsanduse algatuse raames toimus metsanduse seminar 27.-30. septembril Prantsusmaal, Aquitaine piirkonnas, ookeani äärses linnas Seignosses. Seminari täpsem teema - metsade mitmekesisus metsaomanike ning kohalike omavalitsuste integreeritud lähenemisviis.
Põhjapoolsemas piirkonnas kasvab Suurbritanniast pärit merimänd (Pinus pinaster). Lõunapoolsemas osas on metsasus väiksem ning seal levib lehtpuumets - tamm, kastan, lepp, saar, kask, akaatsia. 15. sajandi algusest inimeste poolt istutatud mänd (kogu metsast 73%) ongi selle piirkonna maastiku kujundaja ning annab ka piirkonnale omapära - männimetsa iseloomustab sirgrealisus. Klausi tagajärjed vihmutatavas virnas
Prantsusmaal Euroopa Liidu toetusi seni metsade majandamisele rakendatud ei ole. Samuti ei toeta Prantsusmaal erametsaomanikku üldjuhul ka riik. Pärast tormi tagajärgede likvideerimist maksab riik taasmetsastamise toetust. Veendusime, et erinevalt Eestis toimuvale lankide uuendamisele purustatakse sealses piirkonnas raiejäätmed langil ja need jäävad uue metsa huumuseks. Traditsiooniline mänd on tormiheitlik puu, seega soovitakse koostöös metsaomanike ja kohalike omavalitsustega leida piirkonnas metsale uut väärtust - nii ökoloogiliselt mitmekesisemat kui ka majanduslikult tasuvat. Alustatud on huvigruppide vahelist arutelu ja siin mängib olulist rolli Leader kohalik tegevusgrupp, kes aitab huvigruppe kokku saada ja koos mõtlema panna. Korgitamme tööstusharu Leaderi abiga taas tõusuteel
Mitmekesine metsamaa kutsub loodusesse puhkama Piirkonna bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks soovitakse metsamaale istutada korgitammele lisaks ka uusi, liivasele mullale sobivaid puuliike näiteks eukalüpti. Oluline on idapoolsemal regiooni alal, kus on rohkem põllumajandusmaastikke, kasutusele võtta väheväärtuslikud alad. Üleujutatavad alad, mis osa aastast on karjatatavad - vajavad metsastamist väärtuslikemate puuliikidega.
Alustatud on metsa iseloomustavate andmete ja tööde (raied jne) koondamist ühtseks andmesüsteemiks. Metsaomanikud saavad ise anda infot andmebaasi koostamiseks - edastades andmed raiete kohta. Projekti haldus põhineb eraettevõtlusel ja ei ole metsaomanikule tasuta. Andmebaasi tutvustusest selgus, et selles vallas on Eesti metsaregister Prantsusmaalt kaugelt ees. Kohalik Leader tegevusgrupp Pays Adour Landes-Oceanes on oma strateegias peamiselt ette näinud maaelu arengukava (MAK) 3.telje toetusmeetmete (maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine) toetusmeetmete rakendamise. MAK 1. telje meetmete (põllumajandus- ja metsasektori konkurentsivõime parandamine) rakendamisel toetatakse põllumajandusettevõtete moderniseerimist ja toiduainete kvaliteedi tõstmiseks tehtavaid investeeringuid. Metsade teema käsitlus on selles piirkonnas oluline ja siin on ühine mõtlemine kõikide organisatsioonide poolt vajalik. Leader kohalik tegevusgrupp on suutnud tekitada arutelu ja osapooltel on võimalus olnud probleeme paremini tundma õppida. Probleem on laiaulatuslik ja ainult läbi Leader strateegia seda lahendada võimalik ei ole, küll aga on võimalus toetada initsiatiivi tööstuse poolt algatatud väikeste projektide abil. Prantsusmaa näitel võib öelda, et vaatamata sellele, et Eestis on olemas metsaomanikke ühendav Erametsakeskus, ei tohiks karta metsamajanduslike teemade käsitlemist ka Leader huvigruppide ümarlauas (vabaühendused, ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused). Metsade majandamine on väga oluline maaettevõtluse osa maapiirkonnas, mille traditsioonid ulatuvad mitmesaja aasta taha. Juba praegu on Leader toetanud metsaomanikke väiksemate metsatöötlemise seadmete soetamisel. Metsaomanikele saab toetust pakkuda innovaatiliste ideede elluviimisel väikeettevõtluses, metsanduslike turismiprojektide elluviimisel, metsasaaduste töötlemisel ning metsadele lisandväärtuse andmisel. Usun, et Eestis ei ole vaja Klausi, et kogukond ühise laua taha maha istuks - probleeme on juba praegu küllaga, mida ühiselt lahendada saaks. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:
|