Kalalaevu saab registrisse kanda 6. jaanuarini
Kutselistel rannakaluritel on oma aluste kandmiseks kalalaevaregistrisse aega 6. jaanuarini, registrisse kandmata aluste renoveerimiseks pole hiljem võimalik toetust taotleda.
Kalalaevade registrisse kandmine on viimasel ajal tekitanud üksjagu segadust. „Räägitust on jäänud mulje, et kalalaevade registrisse kandmine on kohustuslik. Tegelikult see nii ei ole," ütles Läänemaa Rannakalurite Seltsi tegevjuht Margus Medell. Küll ei tohi rannakalur kutselist püüki teha registrisse mitte kuuluva paadiga.
Medelli sõnul tähendab see, et kui kaluril endal põle registris paati, võib ta selle näiteks naabrimehelt rentida või laenata. Sellisel juhul peab vajadusel olema ette näidata rendileping. Kalapüügiluba registreeritud paadi puudumise tõttu kalurilt ära võtta ei saa.
„Ma isiklikult soovitan tungivalt kalalaevad registrisse kanda," ütles Medell. Tema sõnul saab vaid registrisse kantud aluse renoveerimiseks, GPSi, mootori, päästevarustuse vms soetamiseks toetust taotleda.
Medelli sõnul võtavad Läänemaa rannakalurid registrisse kandmist rahulikult: „Paljud kalurid just nimelt ootavad võimalust, et saada laev registrisse ja et saaks toetusi taotleda."
Riik seaduse täitmist ei jälginud
Seadusesäte kalalaevade registrisse kandmise kohta kehtib juba 2004. aastast. Kui 2005. aastal kalalaevaregister loodi, sai laevu-paate sinna kanda tasuta. Nüüd tuleb selle eest maksta.
Üsna pea pärast loomist pandi aga register lukku ja uusi aluseid sinna lisada ei saanud. Medelli sõnul oli see tingitud Euroopa Liidu ühtsest kalanduspoliitikast.
„Tekkis paradoksaalne olukord, kus kalureid hakkas juurde tulema, riigil oli seaduses tingimus, et püüda tohib ainult kutselise püügilae-vaga, aga register oli lukus," rääkis rannakalurite tegevjuht. Tema sõnul oli see ka põhjus, miks seaduse täitmist täie karmusega ei jälgitud.
Nüüd leiti võimalus registri laiendamiseks ja muudeti kalapüügiseadust. „See tähendab, et tõenäoliselt hakkab riik järgmisest aastast seadusesse palju tõsisemalt suhtuma ja inspektorid hakkavad jälgima, et rannakalurid käiksid merel kalapüügilaevaga," ütles Margus Medell..
Oktoobris vastu võetud määrus lubab registrisse kalalaevu lisada 90 päeva jooksul ja see" tähtaeg kukub 6. jaanuaril. Siis läheb register jälle lukku ja pole teada, millal uuesti avaneb.
Selts aitab kalureid
Rannakalurite tegevjuht ütles, , et kalalaevade registrit ei saa võrrelda autoregistriga: „See on spetsiifiline töölaevade register, millega reguleeritakse kalapüüki. Kala on rahvuslik ressurss, kalalaevaga kasutatakse rahvuslikku ressurssi ja siin peavad olema piirangud. Riigil peab olema ülevaade, millega Eestis kala püütakse."
Medelli sõnul oli 2009. aasta andmeil kalalaevade registris sadakond Läänemaa laeva. „Kui meil on umbes 200 rannakalurit, siis teoreetiliselt peaks nüüd lisanduma 60-70 laeva," ennustas ta. Läänemaa Rannakalurite Seltsi kaudu on registrisse kandmise algatanud seni paarkümmend kalalaevaomanikku. Medell julgustas paatide vormistamisel abi vajavaid Läänemaa kutselisi kalureid, ka neid, kes pole ühingu liikmed, pöörduma rannakalurite seltsi poole. «Ühingul on oskusteave ja lisatasu me selle eest ei võta," kinnitas ta. .
Aluse kalalaevade registrisse kandmine on tasuline ja hind oleneb sellest, kas laeva dokumendid on korras või mitte. Kui dokumendid on korras, tuleb arvestada 60 euro suuruse väljaminekuga. Nii palju maksab laevade mõõdistamine ning mahuarvestus ja veeteedeameti väljastatav mõõtekiri.
Kui aga paberid pole korras, lisandub sellele umbes 30 eurot. Medelli sõnul kipub põhiprobleem olema, et aluse registreerimistunnistus on kehtivuse kaotanud või on tunnistusel alus kirjas väikelaevana. «Väikelaevad on hobilaevad, aga kaluripaatidel peab olema alla 12meetrise laeva ehk siis töölaeva tunnistus," selgitas ta. |