UUDISED

LÄÄNE ELU: Kalalaevade register läheb peagi taas lukku

 Kalalaevu saab registrisse kanda 6. jaanuarini

Kutselistel rannakaluritel on oma aluste kandmiseks kalalaevaregistrisse aega 6. jaa­nuarini, registrisse kandma­ta aluste renoveerimiseks pole hiljem võimalik toetust taotleda.

Kalalaevade registrisse kandmine on viimasel ajal te­kitanud üksjagu segadust. „Räägitust on jäänud mulje, et kalalaevade registrisse kand­mine on kohustuslik. Tegelikult see nii ei ole," ütles Lää­nemaa Rannakalurite Seltsi tegevjuht Margus Medell. Küll ei tohi rannakalur kutselist püüki teha registrisse mitte kuuluva paadiga.

Medelli sõnul tähendab see, et kui kaluril endal põle registris paati, võib ta selle näiteks naabrimehelt rentida või laenata. Sellisel juhul peab vajadusel olema ette näidata rendileping. Kala­püügiluba registreeritud paa­di puudumise tõttu kalurilt ära võtta ei saa.

„Ma isiklikult soovitan tungivalt kalalaevad regist­risse kanda," ütles Medell. Tema sõnul saab vaid regist­risse kantud aluse renoveeri­miseks, GPSi, mootori, pääs­tevarustuse vms soetamiseks toetust taotleda.

Medelli sõnul võtavad Lää­nemaa rannakalurid regist­risse kandmist rahulikult: „Paljud kalurid just nimelt ootavad võimalust, et saada laev registrisse ja et saaks toe­tusi taotleda."

Riik seaduse täitmist ei jälginud

Seadusesäte kalalaevade re­gistrisse kandmise kohta kehtib juba 2004. aastast. Kui 2005. aastal kalalaevaregister loodi, sai laevu-paate sinna kanda tasuta. Nüüd tuleb sel­le eest maksta.

Üsna pea pärast loomist pandi aga register lukku ja uusi aluseid sinna lisada ei saanud. Medelli sõnul oli see tingitud Euroopa Liidu üht­sest kalanduspoliitikast.

„Tekkis paradoksaalne olukord, kus kalureid hakkas juurde tulema, riigil oli sea­duses tingimus, et püüda tohib ainult kutselise püügilae-vaga, aga register oli lukus," rääkis rannakalurite tegev­juht. Tema sõnul oli see ka põhjus, miks seaduse täitmist täie karmusega ei jälgitud.

Nüüd leiti võimalus regist­ri laiendamiseks ja muudeti kalapüügiseadust. „See tä­hendab, et tõenäoliselt hak­kab riik järgmisest aastast seadusesse palju tõsisemalt suhtuma ja inspektorid hak­kavad jälgima, et rannakalurid käiksid merel kalapüügilae­vaga," ütles Margus Medell..

Oktoobris vastu võetud mää­rus lubab registrisse kalalaevu lisada 90 päeva jooksul ja see" tähtaeg kukub 6. jaanuaril. Siis läheb register jälle lukku ja pole teada, millal uuesti avaneb.

Selts aitab kalureid

Rannakalurite tegevjuht ütles, , et kalalaevade registrit ei saa võrrelda autoregistriga: „See on spetsiifiline töölaevade register, millega reguleeritakse kala­püüki. Kala on rahvuslik res­surss, kalalaevaga kasutatakse rahvuslikku ressurssi ja siin peavad olema piirangud. Riigil peab olema ülevaade, millega Eestis kala püütakse."

Medelli sõnul oli 2009. aasta andmeil kalalaevade registris sadakond Läänemaa laeva. „Kui meil on umbes 200 rannakalurit, siis teoreetiliselt peaks nüüd lisanduma 60-70 laeva," ennustas ta. Läänemaa Ranna­kalurite Seltsi kaudu on regist­risse kandmise algatanud seni paarkümmend kalalaevaomanikku. Medell julgustas paa­tide vormistamisel abi vaja­vaid Läänemaa kutselisi ka­lureid, ka neid, kes pole ühin­gu liikmed, pöörduma ranna­kalurite seltsi poole. «Ühin­gul on oskusteave ja lisatasu me selle eest ei võta," kinni­tas ta. .

Aluse kalalaevade registrisse kandmine on tasuline ja hind oleneb sellest, kas laeva dokumendid on korras või mitte. Kui dokumendid on korras, tuleb arvestada 60 euro suuruse väljaminekuga. Nii palju maksab laevade mõõdistamine ning mahuarvestus ja veeteedeameti väljastatav mõõtekiri.

Kui aga paberid pole kor­ras, lisandub sellele umbes 30 eurot. Medelli sõnul kipub põhiprobleem olema, et alu­se registreerimistunnistus on kehtivuse kaotanud või on tunnistusel alus kirjas väike­laevana. «Väikelaevad on hobilaevad, aga kaluripaatidel peab olema alla 12meetrise laeva ehk siis töölaeva tun­nistus," selgitas ta.