EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAALEHT: Talutoit tipprestorani

Allikas: Maaleht, autor Heli Raamets
26. jaanuar 2012. a

“Meil ei ole mõtet omal sõira kokku mätsida, kui tädi Maali teeb seda palju paremini ja on seda juba 30–40 aastat teinud,” väidab presidendi endine peakokk Indrek Kivisalu.

Eestlastel ja lätlastel on ühisprojekt, mille käigus aitavad restoranikokad talutoidu valmistajatel viia oma toodangu sellisele tasemele, et seda saaks ka tipp-restoranides pakkuda.

“Tahame näidata väiketootjatele, et kokkadele millegi tootmine pole midagi üle mõistuse käivat,” ütles Eesti Peakokkade Ühenduse esimees Indrek Kivisalu.

On ju selge, et kui restoran on väga laia menüüga, ei saa kõike ise teha ja iga asja jaoks inimest palgal hoida. Midagi tuleb kas pool- või valmistoodetena sisse osta.

Või teine võimalus, mida Kivisalu võrdles kaubandusest tuntud omamärgitootega – ette antud retsepti alusel valmistab väiketootja restoranile teatud toite.

“Me ei taha aga praegu anda kätte kindlat retsepti, et tootke seda, vaid panna nad pigem mõtlema,” rääkis Kivisalu.

Vähemalt 20 uut toodet

Projekti ellukutsumise tingis omalaadne turutõke: kohalikud väiketootjad valmistavad küll järjest enam omapäraseid tooteid, kuid samas kurdavad restoranid ja gurmeetoidu pakkujad, et neil napib kvaliteetset kodumaist toorainet.

“Restoranid asuvad maaettevõtjast kaugel mitte ainult sõidukilomeetrite, vaid ka toidust aru saamise tõttu,” selgitas projekti algatanud Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets.

Sama mure on ka Lätis, nii võetigi kampa ka lõunanaabrid ja kirjutati projekt Eesti–Läti programmi rahastuse saamiseks.

Foodart kestab kaks aastat ja selle raames korraldatakse väiketootjatele koolitusi ning aidatakse neil välja töötada uus toode.

Esmaspäeval toimus Tartu kutsehariduskeskuse ruumes esimene koolitus viiest. See keskendus pagaritoodetele, järgnevad liha/kala, piimatooted, juur- ja puuviljad ning marjad ja maitsesegud.

Lisaks korraldatakse Eestis Läti toidu ja Lätis Eesti toidu nädal ning antakse välja Eesti–Läti kokaraamat. Maaülikool koostab aga veebikalkulaatori, mis aitab arvutada toodete omahinda.

Üle aasta Põlvas oma koduköögis leiba küpsetanud Raili Kallavus loodab projekti käigus saada valmis uue toote, mis on tervislik ja senisest pikema säilivusajaga.

Praegu annab ta oma küpsetistele, mis on müügil Põlva talupoes ja Lõunakeskuse taluturul, realiseerimisajaks 5–7 päeva. Samas kinnitas naine, et testis leiva säilivust ja see oli söögikõlblik ka kolme nädala vanuselt.

“Kui inimene katsub koduleiba, siis see ei vetru tagasi ja arvatakse, et see ei ole värske,” tõi Raili Kallavus välja erinevuse, mis mõjutab tarbijate ostuotsust.

Ly Kaasik on Hurmioru võrgustiku Põhjala talus neli aastat küpsetanud kohalikust rukki- ja speltajahust ning endakasvatatud ürtidest leiba, saia, kukleid ja mitmesuguseid pirukaid.

Ta tunnistas, et koolitus pani mõtted liikuma lausa mitme uue toote suunas. “Eks klient ütleb pärast, mitu alles jääb ja mida ostma hakkab,” naeris naine.

Klient otsustab, mida ostab

Uhtjärve ürgoru Nõiariigi kokk Anti Värton tunnistas, et talle on maalähedane toit väga oluline.

“Tahaks leida sellise toote, mida võiks näiteks Nõiariiki või mõnda teise Võrumaa ettevõttesse sööma minnes menüüst leida,” mõlgutas ainus koolitusel osalenud mees laiemaid plaane.

Projekti lõpuks peaks valmima vähemalt 20 kõrge tasemega uut toidutoodet.


OMA AIDAST GURMEEKS

Foodart

Foodarti projekti eesmärk on tugevdada sidemeid kohalike toidutootjate ning restoranide vahel, edendades restoranides ja gurmeesektoris kohalike toodete kasutust ning propageerides kohalikku kulinaariapärandit.

Sihtgrupiks on Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti (Tartu, Põlva, Valga, Võru ja Viljandi maakonna) väiketootjad.

Toidutootjaid koolitatakse ja abistatakse uute toodete arendamisel. Tehakse ka tihedat koostööd gurmeetoidu pakkujatega, et suurendada kohaliku tooraine kasutust Eesti ja Läti restoranides.

Partnerid: Sigulda omavalitsus, Läti Maanõustamis- ja Koolituskeskus, Põlvamaa Arenduskeskus ja Eesti Maaülikool.

Rahastaja: Eesti–Läti programm, kogueelarve 391 156 eurot.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo