EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Valmistume uueks EL toetuste programmeerimisperioodiks

Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik
14. veebruar 2012. a

Juba vähem kui kahe aasta pärast lõpeb praegune EL programmeerimisperiood ning 2014. a algab ühtekuuluvuspoliitika ja ühtse põllumajanduspoliitika uus rahastamisperiood, mille raames on Eestil võimalus kasutada Euroopa Liidu rahalist toetust viiest fondist (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond). Järgmise perioodi ettevalmistusi koordineerib Rahandusministeerium.

Eelmisel reedel korraldas Rahandusministeerium infoseminari, kus tutvustas partnerorganisatsioonidele EL eelarvevahendite planeerimise lähtealuseid, metoodikat, ajakava ning andis ülevaate partnerite kaasamise kavast. Kõik info on saadaval ka veebilehel www.struktuurifondid.ee.

Suurima erinevusena käimasolevast perioodist võib kohe alguses välja tuua selle, et liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitakse nö partnerlusleping, mis Eesti puhul hõlmab kõiki fonde – kokku on 5 fondi: Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EARDF) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF). Partnerluslepingus lepitakse kokku peamised rahastamisprioriteedid, eesmärgid, eeldatavad tulemused, EL rahaline panus, riigi kaasfinantseerimine, vahendite administreerimise üldine korraldus, seosed Läänemere strateegiaga. Partnerluslepingu ettevalmistamist koordineerib Rahandusministeerium.

Lisaks partnerluslepingutele koostab liikmesriik rakenduskavad, milles rahastatavate valdkondade lõikes kirjeldatakse konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused (sh fondide kaupa), toetatavad tegevused ning nende rahastamine, panustamine territoriaalsesse arengusse jne. Kokku valmistab Eesti riik ette kolm rakenduskava: ühise kava Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks ning eraldi rakenduskavad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondile. Rakenduskavasid koordineerivaid ministeeriume on kaks: kolme fondi hõlmavat rakenduskava koordineerib Rahandusministeerium ning põllumajanduse ja kalanduse valdkonda Põllumajandusministeerium. Teised ministeeriumid osalevad planeerimisel ning uuendavad valdkondlikke arengukavasid.

Rahandusministeerium rõhutas oma ettekandes, et järgmise perioodi vahendite planeerimise olulisemad valdkonnad jäävad samaks, mis olid sel perioodil (nt keskkonnahoid, transport, ettevõtlus, turism, haridus jt), kuid muutub fookus. Lisaks fokusseerimisele lähtutakse planeerimisel järgmistest põhimõtetest:

  • vahendite kasutamine peab olema jätkusuutlik ka pärast EL rahastamise lõppu, investeeringutega tuleb tagada kestev positiivne mõju majandusele ja kogu ühiskonnale;
  • vahendite kasutamine peab olema läbimõeldud ja efektiivne;
  • tagatud peab olema avatud ja tulevikku suunatud strateegiline arutelu.

Rahandusministeerium tõi välja ka selle, et järgmise perioodi EL vahendite kasutamine tuleb senisest tugevamini seostada kogu riikliku strateegilise juhtimise ja arengukavadega. Tegevused ja vajalikud ressursid peavad olema kooskõlas riigi horisontaalsete ja valdkondlike eesmärkidega.

Suur eesmärk on startida järgmise perioodi vahendite kasutamisega kohe perioodi alguses, mitte paariaastase hilinemisega. Selleks on koostatud tihe ajagraafik, kus igas etapis on sees ka partnerite kaasamine. Seda rõhutas Rahandusministeerium ka eraldi, et kui praeguse perioodi ettevalmistamisel toimus palju infojagamist, siis nüüd soovitakse rohkem infot partneritelt, st kaasata partnereid rohkem otsustusprotsessi. Selleks on Rahandusministeerium koostanud eraldi partnerite kaasamise kava, mille leiab samuti struktuurifondide veebilehelt. Kaasamine toimub viiel erineval tasandil: laiem avalikkus, kõik partnerid (esimesel infoseminaril oli kokku ca 160 osalejat), partnerite katusorganisatsioonid (nimekirja leiab struktuurifonde veebilehelt), valdkondlikud partnerid (iga ministeeriumi haldusalas) ning eksperdid. Kui keegi leiab, et tema organisatsioon on partnerite nimekirjast välja jäänud, siis saab sellest teavitada oma haldusala ministeeriumi kontaktisikut, kes on samuti struktuurifondide veebilehel ära toodud.

Allpool toon välja Rahandusministeeriumi esitlusest järgmise perioodi ettevalmistamise planeerimise etapid:

  • eelanalüüsid;
  • arenguvajaduste määratlemine – planeerimisel 4 temaatilist seminari veebruar-märts;
  • üleriigiliste eesmärkide täiendamine – seminarid märtsis 2012;
  • EL vahendite kasutamise eesmärkide seadmine, prioriteetide valik – aprillist juunini 2012, heakskiit juunis 2012;
  • sekkumisloogikate ja rahastamiskava väljatöötamine – juunist septembrini 2012;
  • struktuurivahendite meetmete väljatöötamine – oktoobrist novembrini 2012;
  • partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eelnõude koostamine – 2012.a lõpuks valmivad esimesed eelnõud ja esialgne heakskiit;
  • partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava lõplike eelnõude koostamine – lõplike dokumentide heakskiit Vabariigi Valitsuses 2013.a aprillis.

Seejärel dokumentide esitamine Euroopa Komisjonile ning ametlike läbirääkimiste alustamine. Samaaegselt hakkab ka kaasamise tulemuste hindamine ning toimub kokkuvõtlik infoseminar. Tegevuste aeg maist kuni oktoobrini 2013.

Põllumajandusministeerium, kes on vastutav põllumajanduse ja maaelu ning kalanduse valdkonna rakenduskavade eest, alustas ühise põllumajanduspoliitika tulevikule suunatud aruteludega juba 2009.a ning eelmise aasta oktoobris jõuti Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni moodustamiseni, mis praeguseks on kokku saanud juba kolm korda ning kuhu kuuluvad nii ministeeriumide esindajad kui ka kõik olulisemad põllumajanduse ja maaelu valdkonna koostööpartnerid.

Nii Rahandusministeeriumil kui ka Põllumajandusministeeriumil on paika pandud tihedad ajagraafikud, et jõuaks ettevalmistused tehtud õigeaegselt, et 2014.a startida uue programmeerimisperioodiga kohe perioodi alguses. Teadke, et just nüüd on õige aeg sõna sekka öelda ja oma arvamust avaldada, kui tahate osaleda järgmise perioodi EL vahendite kasutamise planeerimise protsessis!

Info:


 MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:

  • Ühise põllumajanduspoliitika tuleviku aruteludega seonduv on koondatud Maamajanduse Infokeskuse veebile www.maainfo.ee/


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo