MAAELUVÕRGUSTIK: Jõgevamaa Koostöökoda osales personalivahetusprogrammis Inglismaa tegevusgrupiga |
||||
Allikas: Jõgevamaa Koostöökoda, Kaire Sardis 13. mrts 2012. a |
||||
Nii nagu meie koduses Eestiski on Inglismaa tegevusgruppidel Leader programmi „maaletoomisele“ mõnevõrra erinevad lähenemised. Üldjoontes tundub, et Eestis on tegevusgrupid pigem laiemalt arendajate rollis kui Inglismaal. Suurimaks erinevuseks Eesti ja Inglismaa tegevusgruppide töökorralduses on sealne siseriiklik nõue, et igal tegevusgrupil peab olema „peremeesorganisatsioon“. Nii ongi iga tegevusgrupp oma nägu vastavalt sellele, millise organisatsiooni juures nad töötavad. Enamasti on „peremeesorganisatsioonideks“ heategevusorganisatsioonid, mis põhivaldkonnana tegelevad piirkonnas loodushoiu või kultuuripärandi säilitamise teemadega. Sarnaselt Eestile on Northumbria tegevuspiirkondades aktuaalsed erinevate partnerluste ja koostöögruppide loomine konkreetsemate eesmärkide saavutamiseks. Nii õnnestus mul osaleda ühes esimestes bioloogilise mitmekesisuse säilitamise koostöövõrgustiku kohtumisel ja uudistada Holy Island’i partnerluse esimesi edusamme. Kahtlemata oli Jõgevamaa Koostöökoja projektijuhina väga huvitav osaleda vaatlejana ka kahe tegevusgrupi projektide hindamise töökoosolekutel ja uurida lähemalt sealseid taotluste esitamise vorme ning nõudeid. Tõin sealt kaasa nii mõnegi mõtte meie enda töökorralduse efektiivsemaks muutmiseks ja samas tõdesin ka, et bürokraatia hulk võib ühe projekti elluviimisel olla ka tunduvalt suurem kui meil. Arvan, et võime rahul olla oma süsteemiga, kus on säilinud omajagu „tervet talupojamõistust“. Erinevustest rääkides ei saa kindlasti ümber faktist, et Eesti tegevusgrupid on oluliselt aktiivsemad nii sisemaiste kui ka rahvusvaheliste koostööprojektide algatamisel.
|