EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

EPL.EE: Jaan Sõrra: Rahulolematus valjult kuuldavaks! (ÜPP tulevik)

Allikas: Epl.ee, autor Jaan Sõrra
28. märts 2012. a

Põllumehed said Euroopa Komisjoni eelarvevoliniku Janusz Lewandowski vastustest (EPL 26.03), järjekordse kinnituse – järgmisel eelarveperioodil ei muutu midagi, karjuv ebavõrdsus põlistatakse veel seitsmeks aastaks. 12. oktoobril 2011 avalikustatud Euroopa Komisjoni ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta lükkavad meie otsetoetuste võrdsustumise Euroopa kolleegidega ülejärgmisesse eelarveperioodi.

Me pole unistanudki toetuste ühtlustamisest Lääne-Euroopa ametivendade tasemele, nagu volinik väidab. Reaalsust arvestades oleme kõnelenud sellest, et need peaksid jõudma vähemalt 90 protsendini ühenduse keskmisest. Praegu on see protsent vaid 44. Ka 2019. aastaks ei jõua otsetoetused keskmisele tasemele.

Põllumeeste keskmine vanus on kõvasti üle viiekümne ja enamik neist ei jõua toetuste võrdsustumist ära oodata. Ka põldurite poegadel-tütardel on kerge otsustada: lähen oma hea põllumajandusharidusega tööle sinna riiki, kus toetustasemed vähemalt keskmised, mis annab kordades suurema palga ja elukvaliteedi.

Lewandowski soovitab keskenduda Maaelu Arengu Fondi kaitsmisele. Väga tark soovitus, sest komisjoni mõjuanalüüsis välja pakutud stsenaariumite järgi vähenevad selle fondi toetused tõesti kapitaalselt: veerandi kuni poole võrra.

Volinik ei räägi aga sellest, et 2012. aasta on viimane, mil Brüssel lubab maksta siseriiklikke toetusi, mille eesmärk on olnud pisutki ebavõrdsust leevendada. Põllumehed juba teavad seda pommuudist, kuid ka toidutarbijale kulub see teadmine ära: 2012. aastaga võrreldes vähenevad Eesti põllumeeste toetused aastatel 2013−2015 kokku 46,5 miljonit eurot. Hea ja kvaliteetne Eesti toit liigub jõukamatele turgudele. Enamiku Eesti tarbijate osaks jääb odavam importtoit, sest mida suuremad toetused, seda odavamalt saavad tootjad kaupa müüa.

Neist arvudest tuleb välja Euroopa Komisjoni sõnum Balti riikidele – ärge mitte meenutagegi Euroopa Liidu aluspõhimõtet, solidaarsust ühenduse riikide vahel.

Head põllumehed – kas me tõesti peame sellega leppima? Kindlasti mitte! Võtame eeskuju Euroopa kolleegidelt, kelle toetused on sellisteks kujunenud pika võitluse tulemusena, ja toome oma rahulolematuse valjul häälel kuuldavale.

Loe portaalist www.epl.ee...


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo