EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EPL.EE: Roomet Sõrmus: Brüssel surub Balti põllumehi peksupoisiks (ÜPP tulevik)

Allikas: Epl.ee, autor Roomet Sõrmus
28. märts 2012. a

 Eesti põllumehed ei saa oodata ja uskuda Euroopa Komisjoni lubadusi, et kõigepealt teeme Euroopa majanduse korda ja küll seitsme või 14 aasta pärast tuleb ka teie kord.

Meeldetuletuseks olgu öeldud, et Eesti põllumajandus on sel eelarveperioodil läbimas kümneaastast üleminekuaega. Eesti otsetoetused algasid 2004. aastal väga madalalt tasemelt – liitumise järel oli ühtne pindalatoetus 26 eurot. 2013. aastaks tõuseb hektaritoetus küll 114 euroni, kuid see moodustab ainult 42% EL-i keskmisest (269 €/ha). Tõsi, uutel liikmesriikidel oli liitumislepingu kohaselt võimalik oma rahakotist täiendavaid toetusi maksta, mida Eesti osalt ka kasutas.

Euroo­pa Komisjoni eelarvevolinik Janusz Lewandowski viitab (EPL 26.03), et otsetoetused ei näita Eesti kohta kogu tõde, sest teine osa toetustest tuleb maaelu arengukava kaudu. Volinikul on küll õigus, et põllumajanduse moderniseerimiseks, ühiskonnale keskkonnahüvede pakkumiseks ja maapiirkondade arendamiseks on olemas põllumajanduspoliitika teine sammas, kuid kahjuks viitavad kuivad faktid, et ka mõlemaid rahakotte kokku liites on Baltimaade põllumehed ikkagi peksupoisi rollis. Eesti puhul jõuame nii 2013. aastal 238 euroni hektar, kuid EL-i keskmine tase on ikkagi kättesaamatu 354 euro juures. Rääkimata sellest, et maaelupoliitika eesmärgid on laiemad ja rahakasutus toimub ka väljaspool põllumajandussektorit.

Lewandowski viitab, et Eesti ja Läti põllumeeste toetused kasvavad keskmisest rohkem. Madalalt baasilt on lihtne numbriliselt suurt kasvu näidata. Komisjoni ettepaneku kohaselt jõuavad Eesti otsetoetused 2017. aastaks paraku vaid 58% tasemele EL-i keskmisest. Muret tekitab ka asjaolu, et kuna alates järgmisest aastast ei saa uued riigid enam täiendavaid siseriiklikke toetusi maksta, siis Eesti põllumeestele tähendab Euroopa Komisjoni eelarveettepanek lähiaastatel hoopis toetuste 15–21-protsendilist vähenemist, mitte kasvu.

Kui ühisel turul ühtedele ettevõtetele makstakse toetusi 2–4 korda rohkem kui teistele, siis paratamatult avaldab see mõju ka majandamistingimustele. Kütus, seemned, väetised, taimekaitsevahendid ja masinad on Eesti põllumeestele meie perifeerse asukoha ja väikese turu tõttu kohati kallimadki kui Kesk-Euroopa ametivendadele. Mõningane kulueelis Eesti põllumeestele tekib tööjõu ja põllumaa suhteliselt madala maksumuse tõttu, kuid see vahe aja jooksul väheneb ning ei saa olla põhjenduseks mitmekordsetele erinevustele toetustasemetes.

Ebavõrdne konkurents kajastub Eesti põllumajandussaaduste väliskaubandusbilansis, mis on olnud ka pärast EL-iga liitumist, küll vähenevas, kuid siiski puudujäägis 72-st kuni 22 protsendini. Toetuste kasvamisega on kaasa käinud puudujäägi vähenemine.

Lewandowski soovitab läbirääkimisel otsetoetuste asemel keskenduda maaelupoliitika vahendite kaitsmisele. Tõesti, Eesti jaoks on pool põllumajanduspoliitika eelarvest maaelusambas ja meie põllumajandussektori investeeringuvajadus on jätkuvalt suur. Siiski ei tohi otsetoetused meie riigijuhtide huviorbiidist välja langeda, sest vaevalt et Prantsusmaa Baltimaade toetuste eest seisab.

Kurvaks reaalsuseks on kujunemas kartus, et otsetoetuste võrdsustamine pannakse Brüsselis teiste teemadega ühte patta. Kuidas teisiti tõlgendada Lewandowski ähvardust, et kõvasti põllumajandust kaitstes võidakse kärpekäärid muja­le sisse lüüa. Meie peaministrile eelarveläbirääkimisteks soove kaasa andes palume silmas pidada, et Rail Balticud ja Leedu tuumajaamad mõjutavad küll Balti riikide netopositsioone, kuid ka meie põllumajandustootjad tahavad tulevikus EL-i ühisturul ellu jääda.

Viimastel kuudel on Eesti osalemise puhul mitmetes Euroopa päästeplaanides palju räägitud solidaarsusest. Tahaks loota, et ka uus Euroopa Liidu eelarvekava aastateks 2014–2020 lähtub solidaarsuspõhimõttest ega taandu matemaatikale, kes kui palju eelarvesse sisse maksab. Baltikumi põllumeeste toetustasemete tõstmine 90%-ni EL-i keskmisest tähendaks täiendavalt vaid 1% otsetoetuste kogueelarve ümberjagamist.

KOMMENTAAR

Ühisel turul olgu ka ühed reeglid

Marje Josingkonjunktuuriinstituudi juht

See, kui Eesti põllumehed saavad vähem toetusi kui teiste maade omad, ei pruugi tähendada tarbijatele, et Eesti toit on kallim kui importkaup. See, kui Eesti põllumeeste otsetoetused on madalamad kui teistes Euroopa Liidu liikmesmaades, mõjutab ennekõike ettevõtete jätkusuutlikkust ja investeeringute taset. Kahtlemata on Eesti põllumehel finantsiliselt raskem kui näiteks Prantsuse talunikel.

Euroopa Komisjon lähtub oma kalkulatsioonides riikide üldistest sissetulekutest, et ükski sektor ei oleks ülemakstud. Ka Eesti õpetajad, politseinikud ja ajakirjanikud saavad vähem palka kui Lääne-Euroopas: näiteks Eestis kulutab tööandja ühele töötajale keskmiselt 1000, Saksamaal 4000 eurot kuus.

Reeglid olgu võrdsemad

Üldiselt arvan, et Euroopas peaksid põllumajandustoetuste mängureeglid olema võrdsemad. Kui turg on ühtne, olgu ka sarnased mängureeglid! Ja see ei tähenda üksnes meie toetuste tõusu, vaid ka väga jõukate riikide toetuste langust.

Kui räägime toetustest põllumeestele, peame arvestama, et lisaks kõnealustele otsetoetustele saavad nad ka palju muid toetusi: investeeringutuge ja muud abi.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo