EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

PÕLVAMAA ARENDUSKESKUS JA EESTI MAAÜLIKOOL: FoodArt INFOKIRI 3/2012

Allikas: Põlvamaa Arenduskeskus
27. aprill 2012. a

FoodArt INFOKIRI 3/2012

Taanimaal: uus põhjala toit

27. veebruarist kuni 1. märtsini leidis Foodarti projekti raames aset õppereis Taani, mille eesmärk oli tutvuda Taani kohaliku toidu ja toidukultuuri arenguga. 

On ju Taani tugev põllumajandus- ja toidutootmispiirkond, kus käsikäes toimetavad Euroopa mastaabis suur Arla kontsern ning kümned tuhanded väiketootjad. Samuti on Taani Uue Põhjala köögi häll ning Kopenhaagenis asub 2011. aastal maailma parimaks tunnistatud restoran Noma (http://www.theworlds50best.com/awards/1-50-winners/noma).

Kuidas on siis juhtunud nii, et Põhjala köök on seljatanud kuulsa ja pikaajaliste traditsioonidega Lõuna-Euroopa kulinaaria? Võib-olla seetõttu, et 2004. aastal tulid Taani tippkokad eesotsas Claus Mayeriga kokku, et sõnastada Uue Põhjala Toidu manifest. Sellele alla kirjutades lubasid nad seista kohaliku ja värske tooraine kasutamise, ajalooliste väärtushinnangute ning toiduvalmistamise tavade eest.

Niisiis - võtke kohalikku värsket toorainet, kombineerige seda lihtsate, kuid samas oskuslike ja leidlike toiduvalmistamisviisidega, lisage sörts tervislikkust ning loomingulisust. Just neid komponente Taanimaal otsimas ja vaatamas käidigi.

Põhjala köögi maitsvaid põhimõtteid saime nautida ka restoranis Radio – see on kuulsa Noma „väiksem vend“. Samuti külastasime Mayer’s Deli kaubamärgi all tegutsevat võileivakohviku ketti, kus valmistatakse taanlaste armastatud võileibu. Loomulikult küpsetatakse kuklid ja leivad kohapeal ning kõik muu, mida
pakutakse on kohalikku päritolu. Mahlad, moosid, kastmed, õlled ja isegi veinid pärinevad Taani väiketootjatelt. Toidu kvaliteedile ja maitsele pööratakse aga erilist rõhku ning selleks toetatakse ka tootjate tootearendust. Nii saab toidukoht oma letile parima ning tootjal on kindel partner turul. Delist sai rikkaliku valiku kohalikke tooteid ka kaasa osta.

Samasugust pühendumist kohtasime ka Fyni saarel Thaisen Hus’is – kohas, mille peremees Peter Thaisen sõnas, et see pole küll restoran, kuid toitu tehakse sama kirglikult. Ja nii pakub ta oma külastajatele vaid Fyni saare väiketootjatelt ja taludest pärit toitu ning ka professionaalsed toidunautlejad ei pea peremehe valikutes pettuma – kõik maitseb ja näeb välja superhea!

Just Fyni saarel tegutseb toiduvõrgustik Smagen at Fyn, kuhu kuulub üle 70 toidutootja ja restorani. Ühisest võrgustikust on kasu nii tootjatele kui ka restoranidele, koos propageeritakse kohalikke maitseid ning korraldatakse suve suursündmust – kohaliku toidu laata.

Külastasime teiste seas ka väikest Gundestrupi meiereid, mis tegutseb juba aastast 1888 ning alates 2007. aastast, kui juustumeistri ameti võttis üle George Hoff, pruulitakse meierei katuse all ka ainulaadseid õllesorte. Meierei peamiseks trumbiks on aga kuulsad suitsujuustud, mida valmistatakse ka Taani kunigakojale.

Teisedki Fyni väiketootjad, mida külastasime, on spetsialiseerunud kõrge kvaliteediga nišitoodetele, mida valdavalt turustatakse kohapeal või restoranidele- turismiettevõtetele.

Nii mekkisime meiegi kohalikku valget viinamarjaveini ja õunaviina, tegime suu magusaks esmaklassiliste šokolaaditoodetega ning uudistasime imelisi köögivilju nagu siiruviirulised peedid või sinise moega kartulid.

Taani Arhusi piirkond on oma prioriteetseks arengusuunaks seadnud toiduainetööstuse. Koos põllumajandusega on see oluline sektor nii tööhõive kui ka ettevõtluse seisukohalt. 2009. aastal avatud AgroFood Park koondab enda ümber 16 toidutootmisettevõtte, nende teadus-arendustegevuse laboreid, tootearenduse-, turunduse- ja logistikaüksuse, milles saab tööd
üle 700 inimese. Park meelitab ettevõtteid oma koostöövõimalustega ja juba plaanitakse ka laienemist.

Nii toimetavad Taanis käsikäes suurettevõtted ja väikesed toidutootjad ning restoranid, taanlased on oma toidu üle uhked ja meil oli, mida õppida. 


Taani reis innustas avama talutoodete letti

Taani reisil osales ka toidutehnoloogi haridusega SIA „Kantine“ juhataja Iveta Boša, kelle sõnul said nad reisilt idee avada oma kohvikus kohalike talutoodete lett.

„Mul on suur kohvik Valmiera kesklinnas, kus me juba praegu kasutame väga palju kohalike põllumeeste tooteid. Taanist sain lisaks mõtte avada kohvikus lett nendesamade kohalike talutoodete müügiks. Lisaks tahan laiendada veel kaubavalikut.

Olen juba leidnud väikese ettevõtte „Siera Ražotne“, mis valmistab käsitöönduslikult, kohalikus veskis jahvatatud jahust munamakarone. Ka need tulevad meil müüki,“ rääkis ta.

Boša sõnul plaanib ta kohapeal hakata valmistama ka väikepartiidena moose, et neid pakkuda nii kohvikus nautlemiseks kui ka kaasaostmiseks.

„Muretsesin mooside keetmiseks katla ning marjahooajal teeme esimesed partiid valmis. Selles osas, kuidas omapäraseid ja kohalikke tooteid väärtustatakse, sain küll Taanist ideid ja innustust,“ lisas ta.

Tutvumisreisil osalenud Kristīne Ragaine lisas, et Lätis on samuti loomisel „Nordic Foodi“ laadne liikumine, mille raames aidatakse ettevõtjatel paremini arendada kohalikust toormest valmistatud toidutooteid.


New Nordic Food manifest 2005

1. Rõhutada puhtust, värskust, lihtsust ja etnilisust, mis assotsieerub Põhjala piirkonnaga.
2. Peegeldada pakutavas toidus erinevaid aastaaegu.
3. Kasutada toorainet, mis sobib meie kliimasse, mida leidub meie metsades ,vetes kui põldudel.
4. Kombineerida toiduvalmistamise oskused heaolu ja tervisliku toitumisega.
5. Tutvustada Põhjamaade produkte ja tootjaid. Tutvustada traditsioone ja kultuuri.
6. Tutvustada loomade elu nii vetes, kultuurmaal kui metsikus looduses.
7. Kohandada uusi toitumistrende traditsioonilise Põhjamaa köögiga.
8. Kombineerida Põhjamaa köökide parimad tehnoloogiad ja traditsioonid väliste impulssidega.
9. Kombineerida väiketootjate iseseisvust, kohaliku kõrge kvaliteediga suurtoodanguga.
10. Koostöö tarbijate esindajate, teiste gastronoomia meistrite, talunike, kalatööstuste, toiduainetööstuse,
jae- ja hulgimüüjate, poliitikute ja teiste valdkonna arvamusliidritega, mis soodustaksid ja arendaksid Põhjamaa gastronoomiat kõikides piirkonna riikides.


Tulemas 

Foodarti projekti raames toimub maikuus neli koolitust, millest kaks leiavad aset Eestis ja kaks Lätis. 

10.-11. mail toimub Siguldas koolitus pagaritoodete valmistamisest ja 17.-18. mail on Valmieras koolitus liha- ja kalatoodete töötlemisest. Registreerimine ja info: Kristîne Ragaine-Volnianko, tel. 26307940 või meiliaadressil kristine.ragaine@llkc.lv

Kopli taluköögis leiab aga 8.-9. mail aset järjekordne hands-on koolitus erinevate vürtside kasutamisest ja 30.-31. mail toimub sealsamas kondiitritoodete teemaline hands-on koolitus. Mõlemat koolitust juhendab Indrek Kivisalu Foodstudiost. Registreerimine ja info: tiiu.marran@polvamaa.ee, tel. 53480003 


Kopli taluköögis otsiti köögiviljadele põnevaid väljundeid
Kaire Mets

Kopli talukööki kogunesid 10. aprillil toidukasvatamise ja -töötlemisega tegelevad ettevõtjad Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist selleks, et FoodStudio peakoka ja Eesti Peakokkade Ühenduse presidendi Indrek Kivisalu juhatusel otsida köögiviljale huvitavaid rakendusi.

Kuigi viimased aastad on toonud meie söögilauale väga põnevaid toite köögiviljadest, on paljude kasvatatavate köögiviljade kogu potentsiaal siiski veel ilmselgelt rakendamata. Nii võiks kasvatada Eestis tunduvalt enam põnevaid uusi köögiviljaliike ning lasta klassikalistest köögiviljadest toitude valmistamisel fantaasial vabamalt lennata. „Mida hullem idee, seda rohkem see peakokkadele meeldib,“ kinnitas koolitust läbi viinud Indrek Kivisalu.

Nagu ikka Foodarti koolituste puhul, jagunes ka köögiviljakoolitus kahte ossa: alguses tutvustas Indrek Kivisalu HoReCa sektori ehk hotellide, restoranide ja catering firmade ootusi väiketootjatele ning päeva põnevam osa möödus köögis, kus katsetati lihtsaid, kuid omapäraseid retsepte köögiviljadest.

Rääkides restoranide ootustest rõhutas tippkokk, et ettevõtjal tuleb leida oma toode, sihtrühm sellele tootele ning teha endale selgeks, kui suurt kogust ta on suuteline tootma. „Toode tuleb tuunida võimalikult multifunktsionaalseks, näiteks kõrvitsapüree baasil võib teha tooteid alates jäätisest lõpetades ja supiga,“ tõi tippkokk näite.

Põnevad, kuid lihtsad road köögiviljadest

Nagu eelnevalt öeldud, möödus päeva põnevam osa köögis, kus koolitusel osalejad valisid välja retsepti ja asusid selle põhjal toitu valmistama. Osalejate jaoks üks suuremaid üllatusi oli, kuivõrd lihtsalt saab valmistada põnevaid toite aedviljadest. Siinkohal vaid mõned näited: mustsõstrapesto piparmündiga või küpsetatud kaalikast püree, kus väga väikese vaevaga sai imemaitsva supi.

Järgmine Foodarti koolitus leiab aset juba mai alguses ja siis on luubi all maitsetaimede kasutamine.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo