EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Eesti soovib rohestamisettepanekusse rohkem paindlikkust (ÜPP tulevik)

Allikas: Põllumajandusministeeriumi pressiteade
15. mai 2012. a

Eesti ei toeta jäikade keskkonnasõbralikkuse nõuete sissekirjutamist Euroopa Liidud ühisesse põllumajanduspoliitikasse, vaid peab oluliseks paindlikku lähenemist liikmeriigi tasandil.

Euroopa Komisjon soovib seada uue perioodi otsetoetused sõltuvusse keskkonnasõbralike tegurite rakendamisest, mis Eesti tingimusi arvestades ei ole põhjendatud. Konkreetsed kolm kohustust kõigile põllumajandustootjatele kogu nende põllumajandusmaa ulatuses oleks: püsirohumaa pindala säilitamine, põllukultuuride mitmekesistamine ja 7% ökoloogilise kasutuseesmärgiga ala määratlemine.

Eesti väljendab tänasel Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu istungil seisukohta, et ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala nõude puhul tuleks jätta liikmesriigile endale õigus otsustada, milliseid maid ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladeks peetakse.

„Leian, et liikmesriik peaks saama ise määrata, millised maastikuelemendid on riigi põllumajandusmaale omased ning mille keskkonnamõju on märkimisväärne,” lausus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Samuti tuleks paindlikku lähenemist võimaldada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala protsendimäärale ja põllumaa suurusele, millest alates seda rakendatakse.

Seederi sõnul on oluline võtta liikmesriigi eripärana arvesse põllumajandusmaa osakaalu riigi pindalast. Samuti tuleks eripärade hulka lugeda väikeste põllumassiivide osakaal või maastike mosaiiksus.

„Minu hinnangul on õigustatud, et keskkonnasäästlikumaks muutmise nõuetest vabastatakse lisaks mahetootjatele ka suure püsirohumaa osakaaluga tootjad, suures ulatuses Natura 2000 aladel tegutsevad tootjad ning väikeste põllumassiivide omanikud,” ütles Seeder.

Ühise põllumajanduspoliitika esmaseks eesmärgiks on jätkusuutlik toidutootmine. Keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmed peavad olema tõhusad ja tooma reaalset kasu keskkonnale. Seetõttu tuleb vältida küsitava väärtusega meetmeid, mis muudavad kogu süsteemi keerulisemaks ning mille soovitud keskkondlik mõju saavutamata.

Pressiteate edastas

Merike Lees
avalike suhete osakond
Põllumajandusministeerium
tel 625 6561
mob 5682 9800
e-post merike.lees@agri.ee


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo