EESTI PÄEVALEHT (ELU MAAL): Rannakalur on meister ka muude tööde peale ( Kalandusvõrgustik) |
| Allikas: Eesti Päevaleht; Signe Kalberg 31. mai 2012. a |
Kalanduse meetme 4.1 üks oluline eesmärk on toetada neid tegevusi, mida kalur võiks või tahaks teha kalapüügi ja -töötlemise kõrval või asemel. Rannakaluriteks on jäänud veel vaid vanem seltskond, kes hingelähedast ametit maha ei taha panna, kuigi kalapüük annab tegevust vaid hooajaliselt. Paljud kalurid on kas põllumehed või metsaomanikud, kuid teistel tegevusaladel läbilöömiseks on vaja abi, mida on juba neli aastat andnud Euroopa Liidu Kalandusfond. MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Tiiu Kupp ütleb, et aastatel 2009-2012 on toimunud 11 taotlusvooru ja kokku esitatud 71 projektitaotlust, neist 12 taotlust tegevuste mitmekesistamiseks kogusummas 29343 eurot. Saaremaa Nurme talu peremees Mati Heinmets on rannakalur olnud kümme aastat ehk pensionile jäämisest alates. 33 aastat kündis ta merd Atlandi ja Vaikse ookeani püügirajoonides. Nii nagu kalandus, on ka mesindus hooajalised tegevused ja eriti teineteist ei sega. Seepärast otsustas Heinmets kalastamisest vaba aja pühendada mesilindudele - toota mahemett müügiks ja koguda taruvaiku ravi otstarbel. „Meie peres on üle 100 aasta mesilasi peetud ja koolipoisi aeg möödus ka mesilastega toimetades - isa abistades. Soovisin 1035-eurose toetuse abil vahetada oma mahemesinduse jaoks amortiseerunud tsingitud ja emaileeritud meetöötlemise vahendid roostevabade vastu.," kõneles Heinmets. Valik oma ettevõtte kasuks Praegu liidab MTÜ Hiiukala juba üle 80 Hiiumaa rannakaluri ja kalandusega tegeleja. Imre Kivi tõmbas aprillis joone alla oma aastatepikkusele tööle Hiiu Kaluri püünisetsehhis ja kuulutas 1. mail enda püünise-töökoja avatuks, kus koos omanikuga töötab veel neli inimest. Ta tunnistas, et Hiiu Kalurist sai ära tuldud sellepärast, et ta ei jõudnud enam kõigega tegeleda (aega ei jätkunud) ja valik langes oma ettevõtluse kasuks. Kivi on füüsilisest isikust ettevõtja, paarikümneaastase staa˛iga rannakalur, kes pakub kala Kärdla turul Kalaäris ja on tegev MTÜ Hiiukala juhatuses Plaan oma töökoda teha oli Kivil juba heli aastat tagasi, kuid olukord majanduses tõmbas tema plaanidele kriipsu peale. Kui 2008. aastal käivitus Kala-Leader, avanes selle kaudu võimalus Euroopa raha taotleda. Kala-Leaderi mitmekesistamise meetmest saigi püünisetöökoja ehituse projekt 63 000 eurot ehk miljon krooni toetust. Oma püünisetöökojas on Kivi suuna võtnud eritellimusel valmistatavatele mõrdadele, rüsadele ja võrkudele. Kivi sõnul valmistab ta rannapüügil kasutatavaid püüniseid kutselistele kaluritele: raam- ja vitsmõrdu, kastmõrdu, veonootasid, nisasid, ka muid samade tehnikate abil valmistatavaid eriotstarbelisi võrke, nagu näiteks spordi- ja kattevõrke, aga ka näiteks puksiirotsi suurtele sõidukitele. Tööpuudust karta ei ole, Eesti tellimuste mahtu aitab suurendada EKF-i väikesemahulise rannapüügi meede, mis toetab hülgekindlate ja selektiivsete püüniste soetamist. Aina rohkem tuleb tellimusi Soomest. Mehed kasutavad ära oma oskusi Paadi ehitus- ja remondiseadmete ostmiseks sai 3411 euro suurust toetust põline meremees ja seitse aastat füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud Ivo Põldveer, Hiiumaa Tubala küla Männiku talu peremees. Põldveer tunnistas,,et kuna kaluriameti ja talupidamisega peret ära ei toida, siis hakkas ta plastpaate valmistama. Euroliidu rahatoe saamiseks tegi ta sõbra abiga projekti, et välja vahetada paadi valmistamiseks ja ka remontimiseks vajalikud tööriistad. „Kui on võimalik toetust saada, siis miks mitte seda ka ära kasutada," sõnas Põldveer. MTÜ Hiiukala tegevjuht Lia Rosenberg ütles, et kokku on esitatud 14 tegevuse mitmekesistamise projekti üldsummas 324 139 eurot. Kuna 60-70% Hiiumaast katab mets, siis on metsatöötlemistehnika olnud üks populaarsem taotluse-teema. "Metsatöötlemine aitab kindlasti kalameestel talve üle elada. Aga väga palju projekte esitatakse ka muudeks tegevusteks," selgitab Rosenberg. Nii on näiteks saanud rahatuge õunahoidla uuendamine, puidukuivati soetamine, nakkevõrkude ja mõrdade tootmine, puidutööpingi soetamine, puhkekeskuse teenindushoone laiendamine. Läänemaal Hanila vallas Pivarootsis elav Tarmo Viikmaa hakkas rookatuseid tegema 1996. aastal. «Kalanduse kõrvalt jääb selleks aega siis, kui kala ei ole või on hinnad madalad. Talvel tuleb ka ise roog lõigata, et oleks, mida suvel katusele panna," selgitas Viikmaa, miks ta otsustas kaks aastat tagasi kalanduse meetmest 6889 eurot ehk toona veel 107 800 krooni rahatuge küsida, et osta vajalikud roopakkimise seadmed. Viikmaa tunnistas, et kuigi peamise sissetuleku annab roog, on ta hingelt kindlasti kalur. „Aga sellega ei ela ära, kala on vähe, kuid märgid näitavad liikumist paremuse poole, mis tähendab kalavarude taastumist," sõnas ta. Toetuse saamine on suhteliselt keeruline, nentis Viikmaa. „Peab olema kindel äriplaan, et see hakkaks kasumlikult tööle, muidu pole asjal mõtet," soovitas ta. Viikmaa äriplaani tugevusest annab tunnistust seegi, et ta on saanud kalanduse meetmest rahatuge ka halumasina ja traktori laadimisseadmete ostmiseks. Kalandus peaks ka noori ligi tõmbama MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts tegevjuht Margus Medell tunnistas, et tegevuste mitmekesistamise toetuste küsimine käivitus väga aeglaselt. Kuid kolmes viimases voorus on aktiivsus kogu aeg suurenenud. „Oleme seni korraldanud meetmes 4.1 viis taotlusvooru, sealhulgas on ühing teinud PRIA-le ettepaneku määrata toetus 20 taotlusele. Taotluste kogumaht on 281 762 eurot, sealhulgas toetus ise 185 501 eurot, kalurid on omafinantseeringuna lisanud 96 261 eurot," ütles Medell. Valdav osa mitmekesistamise toetustest on antud metsatehnika soetamiseks, nagu näiteks halumasinad, metsaveokärud ja laadimisseadmed traktoritele, viimases taotlusvoorus on toetatud ka kahe mobiilse saeraami soetamist. Metsatehnika soetamise toetamises pole Medelli meelest midagi iseäralikku, kuna enamik Läänemaa kaluritest elab maal ning tegeleb peale kalanduse ka põllumajanduse ja metsandusega, lisaks on paljud kalurid metsaomanikud. Rannameeste aktiivne püügi- ja tuluteenimise aeg on aprillist juunini ja augustist septembrini, siis püütakse välja ligi kolmveerand aasta saagist ja teenitakse ligi kolmveerand aasta tuludest. Rannakalurid võiksid rohkem tegevuse mitmekesistamise tegevussuuna alt toetust küsida, sest töö erinevates valdkondades tagaks ka väiksematele ettevõtetele jätkusuutlikkuse. „Seega aitab tegevuste mitmekesistamine täita seda aega, kus püügist tulusid ei saa. Püükide ja tulude sesoonsus on ka üks põhjuseid, miks noorem põlvkond kalandusse ei tule. Arvan, et tegevuste mitmekesistamise toetamine aitab ka seda lünka täita ning muuta kalanduse nooremale põlvkonnale atraktiivsemaks," ütles Medell. www.maainfo.ee
KALANDUSE MEEDE 4.1 •• Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 (EKF) meedet 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng" on Eestis rakendatud aastast 2008. •• Eestis on EKFi kaudu rannakalanduse toetamiseks plaanitud ligikaudu 26 miljonit eurot. •• Kokku on esitatud 421 taotlust ning tänase seisuga on toetus määratud 246 projektile ehk heakskiidetud projekte on 11,8 miljoni euro väärtuses. •• Projektitoetust antakse viie strateegia tegevussuuna elluviimiseks: kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine; kala või vesiviljelustoodete töötlemine ja otseturustamine; kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine;tegevuste mitmekesistamine ja koolitustegevused. Tegevuse mitmekesistamise tegevussuunal saab projektitoetust taotleda kalandussektori mikroettevõtja kuni 70% abikõlbulike kulude maksumusest. •• Abikõlbulikud on majutus- ja toitlustusettevõttes vajaliku seadme, sealhulgas infotehnoloogiaseadme ostmise ja paigaldamise kulud, samuti käsitööks ja tootmiseks vajaliku hoone uuendamise ning käsitööks ja tootmiseks vajaliku seadme ostmise ja paigaldamise kulud ning teenindusettevõtte hoone uuendamise ja teenindusettevõttes kasutatava seadme ostmise ja paigaldamise kulud. •• Tänaseks on tegevuste mitmekesistamisteks toetust määratud 43 korral. |