Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 (MAK) Leader-meetme põhiline eesmärk on kohaliku elu edendamine kohalike enda otsuste ja tegemiste kaudu. Leader-meetme projektitoetust saab taotleda tegevusgruppide strateegia meetmetes toodud tegevusteks. Leader tegevusgruppidel üle-Eesti on kokku välja töötatud ligi 200 erinevat toetusmeedet, mille kaudu aidatakse kaasa oma piirkonna külaelu elavdamisele, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üldisele maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele.
Keskkonna ja loodusteemad ei ole Leaderile päris võõrad. Kuigi otseselt MAKi 2.telje - keskkonna ja paikkonna säilitamine toetusvõimaluste raames ei ole Leader-meetmest ühtegi projekti elluviidud. Siiski on päris mitmeid projekte, kus keskkonna teemad on olulisel kohal projekti eesmärkide elluviimisel.
Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo vaatles PRIAs heakskiidetud Leader-meetme projekte 2009.aasta algusest kuni 2012. aasta aprillini. Keskkonna ja loodusteemade seotud märksõnade (keskkonnahoid, keskkonnateadlikkus, loodus, matkarada, puhastusseadmed, säästev jt) esinemise seisukohalt leiti kokku üle 200 projekti, mille eesmärkide kirjeldustes eelnimetatud märksõnad kajastust leidsid. Lühiülevaate saamiseks jagati teemaga seotud projektid 4 valdkonna vahel – keskkonnahoid, säästlikkus, keskkonna teadlikkuse tõstmine ja loodusturismi arendamine. Ülevaade alljärgnevas tabelis:
| Keskkonna ja loodusteemade seotud valdkond |
Projektide arv |
Osakaal |
| Keskkonnahoid |
8 |
4% |
| Säästlikkus |
21 |
10% |
| Keskkonna teadlikkuse tõstmine |
60 |
29% |
| Loodusturismi arendamine |
118 |
57% |
| KOKKU |
207 |
100% |
Kokku on PRIAs ajavahemikus 2009.a – aprill 2012.a heakskiidetud 4,5 tuhat projekti, millest keskkonna ja loodusteemadega on seotud 5%.
Keskkonnateema on väga lai ja keskkonna ning loodushoiu nõuete järgimine ja inimeste teadlikkuse tõstmine peaks olema iga elluviidava tegevuse, sealhulgas ka Leader projekti, üks lahutamatu osa. „Lugedes Leader projektide andmebaasi jäid silma mõned head näited ja ideed, mis sobivad eriti hästi Leader-meetme konteksti,“ räägib Marika Kose, ja toob alljärgnevalt välja mõned näited.
Ratastoolis loodusrajale ja vaatetorni
Looduse ja matkaradade ehitamine, korrastamine ja kavandamine on tänuväärne, kuid vastutusrikas tegevus, mida Leaderi toel on palju tehtud. Leader-meetme üks eesmärke on võrdsete võimaluste tagamine kõigile elanike gruppidele. Eestis napib igasuguseid välitegevuse võimalusi liikumisraskustega ja muude erivajadustega inimestele. Looduses liikumine on ilma korralikult ettevalmistatud rajata ratastoolis pea võimatu. Samuti on selliste külastajate jaoks sobimatud nii vaatetronide trepid kui ka meie kitsaste ustega välikäimlad. MTÜ Parim Valik projekt Jõgevamaalt hakkas silma selle poolest, et kavandatakse matkarada koos vaatlustorni ja puhkekohaga erivajadustega inimestele. Loodetavasti saab rada mitte ainult projekteeritud, vaid ka valmis ehitatud ning aktiivsesse kasutusse. Loodusturismi tegevusi kavandades võiks olla üheks eesmärgiks või kvaliteedimärgiks see, et objektid oleksid ligipääsetavad nii ratastoolis kui lapsevankriga, kasvõi väikeses mahus.
Sport massidesse!
Leader-meede, mis rakendub just maapiirkondades ja seab eesmärgiks inimeste elukvaliteedi parandamise, peaks toetama just konkreetseid aktsioone, mis looksid võimalusi inimeste tervise parandamiseks ja tugevdamiseks. Silma hakkas Läänemaa MTÜ Voose Rehi projekt „Looduse jõu- ja võimlemislinnaku ehitusprojekti koostamine“. Kuigi tegemist on projektiga, siis idee on ju väga lihtne, võib-olla kõlab pisut vanamoodsalt, kuid selliste terviseradade järgi on vajadus suur. See võiks olla üks Leaderi üle-eestilistest väljakutsetest – kuidas saada inimesed tubadest arvutite tagant sportima ja loodusesse. Niisugused terviserajad alevike läheduses oleksid altenatiivid arvutimängudele või tavapärastele kogunemiskohtadele, kus enda väljaelamine lõppeb enamasti pahandusega. Loomulikult on selliste objektide juures probleeme - maaküsimus, ohutus, vandalism, kuid kindlasti on selliste ajade jaoks ka innovaatilisi lahendusi, mida tegevusgrupid saavad jagada.
Loodus ja lapsed
Kõigi tegevusgruppide strateegiatest leiab meetme, mis on kuidagiviisi seotud kohaliku tooraine nutika kasutusega, kohapealse väärindamisega. Samas peab Leader olema ka teenäitaja ja uute asjade väljamõtleja. Heaks näiteks on Hiidlaste Koostöökogu piirkonna projekt „Puuhobu“, mille puhul Hiiumaa Lastekaitse Ühing on võtnud ette looduslähedastest ja keskkonnasõbralikest materjalidest laste mänguväljaku rajamise. Laste mänguväljakud on samuti teema, mis on seotud ohutuse ja turvalisusega. „Sellised head näited, mis mitmekesistavad laste mängimise võimalusi, on uudsed, looduselähedased ja kohalikust materjalist ning vastavad kõigile nõuetele. Seejuures on nad ka suureks eeskujuks ning väärivad tähelepanu ka teiste poolt,“ kutsub Marika üles seda järgima.
Leaderi üks eesmärke on koostöö
Kui looduskeskkond, pärandkultuur, keskkonnahoid ja säästlikud lahendused on ühine koostöökoht, siis võidavad sellest kõik. Silma hakkas Eesti rookatusemeistrite ja roovarujate liidu projekt Saaremaalt, kus tegemist oli uuringuga pilliroo jätkusuutlikust kasutusest katusematerjalina. Selle uuringu eesmärk on võimaldada pillroo varumist ja väärindamist Saaremaal nii, et piirkonna looduskaitselised eesmärgid ei saaks kannatada. Selliseid uuringuid kohaliku toorme hulga, kvaliteedi, väärtuse ja kasutuse võimaluste kohta oleks kindlasti vaja enamgi, et julgustada ettevõtlikke inimesi ja anda neile ideid.
Pärandkultuur ja loodusturism
Teine koostööd ja läbirääkimisi nõudev projektitemaatika on pärandkultuur, mis nagu pilliroogki ei tunne kinnistu- ega vallapiire. Tartumaal Kambja Spordilklubi projekti „Endiste taluteede kasutuselevõtt matkaradadena“ eesmärgiks on parandada kohalike tervise- ja matkaradade olukorda, luues juurde uusi radu ja andes kogu terviseradadele uue olemuse. See, aga eeldab head koostööd kogukonna vahel, samuti pärandi ja ajaloo tundmist, kokkuleppeid ning planeerimist. Marika Kose arvab: „Võibolla on selline tegevus, nagu spordilinnakud, vanad küla-taluteed järgmine samm Leaderis ja külaarenduses!“ Eestis on loodusturismis puudu selline toode nagu „walking“ ehk kõndimine, kus on külamaastikes või ka looduses turvaliselt tähistatud rajad, läbipääsud, nendele vastavad kaardid ja rajakirjeldused, aga ka näiteks tualetid või pikniku- ning parkimiskohad eramaadel.
Mudajõgi sai setetest puhtaks!
Keskkonnateema tähendab paljude inimeste jaoks loodust otseselt parandavaid või taastavaid tegevusi. Kaks sellist head Leader projekti võib ka teistele näiteks ja eeskujuks tuua. SA Vooremaa Looduskeskus on ette võtnud projekti „Mudajõe setetest puhastamine“, mille sisuks on Äksi Mudajõe loodusliku haru setetest puhastamine ja veskitammi regulaatori korrastamine. See on heaks näiteks, kuidas kogukond saab üheskoos tegutsedes lahendada mõne oma küla või piirkonna keskkonnaprobleemi.
Leaderist oli abi nõuetele vastavusse viimisel
Maapiirkonnas hajaasustuse tingimustes on ettevõtetel sageli keeruline tegutseda aladel nagu toitlustus, toidu tootmine või keemiatööstus. Reeglid seadmetele, vee kvaliteedile, puhastusseadmetele ja muule keskkonda puudutavale on ranged. Ent nõuetele vastavusse viimine on ettevõttele sageli üle jõu käiv investeering. Mesindusettevõte Arctocarpus OÜ Lääne-Virumaalt on Leader projekti toega saanud veepuhastusseadme, et tootmises kasutatav vesi vastaks nõuetele.
„Häid näiteid innovatsioonist, koostööst, erinevate inimeste kaasamisest, loodusele lähemale toomisest ja keskkonna üle mõtlema panemisest on veel palju teisigi. Tõin siinkohal välja need, mis tundusid hästi sobivat Leaderi algeesmärgiga ja võiksid anda inspiratsiooni tegevusgruppidele oma strateegiate ülevaatamisel või uute ideede otsimisel!“ võtab kokku Marika Kose.
Leader-lähenemise põhielemendid:
- piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad
- altpoolt tulev algatus
- avaliku ja erasektori partnerlus: kohalikud tegevusgrupid
- uuenduste tegemise soodustamine
- omavahel seotud ja mitut valdkonda hõlmavad toetusmeetmed
- võrgustikutöö
- koostöö
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles