EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

ERAMETSAKESKUS: Puiduenergia kasutamine annab mitmekordse võidu

Allikas: SA Erametsakeskus, autor Regina Hansen
18. september 2012. a

Reedel, 14. septembril 2012 toimus Jänedal Maamajanduse Infokeskuses erametsanduse aastakonverents „Puit energiaks!“, kus analüüsiti puiduenergia kasutamise tulevikuperspektiive.

Konverentsi avanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus märkis, et meie oma taastuva energiaressursi kasutamine tasub ära mitmekordselt: see on keskkonnasõbralik, selle kasutamise läbi paraneb tööhõive maapiirkondades ja lisaks on puitkütus ka soodne. Minister andis lootust, et ka edaspidi on kohalikel omavalitsustel võimalik saada toetust küttesüsteemide üleviimiseks puiduenergiale.

VAATA! keskkonnaministri tervituskõnest videoülekannet Maainfo kanalist YouTube´is www.youtube.com/user/maainfo

       
Läti Biokütuste ja Bioenergia Ühingu esindaja Didzis Palejs tõi oma ettekandes välja, et nõudlus taastuvenergia tootmiseks vajalike ressursside vastu kasvab pöördumatult kogu maailmas. Pilt näitab seda, et biomassi veetakse ühest riigist ja isegi maailmajaost teise. „Peame olema arukad ja võtma oma taastuva energia ressursid ise efektiivselt kasutusele. See on väga hea võimalus: fossiilse kütuse varud maailmas lõpevad, kuid meil on olemas taastuvressurss, mis targa kasutamise korral ei saa otsa kunagi.“

Ühendkuningriigi bioenergia ekspert Neil Harrison nentis, et Euroopa tervikuna küll täidab aastaks 2020 seatud taastuvenergia osakaalu eesmärgid, aga üksikute riikide lõikes mitte. „Ka Ühendkuningriik kuulub nende viie riigi hulka, mis ei suuda suuta täita 2020. aastaks euroliidu poolt kehtestatud taastuvenergeetika 20% kasutamise kriteeriumi,” tõdes Harrison. „Eesti seevastu on taastuvenergia kasutamise osas väga heas seisus.” Ta rõhutas erinevate osapoolte ühistegevuse vajalikkust ja seda, et eksportida tasuks hakkpuidust kõrgema lisaväärtusega tooteid, näiteks pelleteid. Harrison lisas, et pärast mitmeid katsetusi erinevate skeemidega Ühendkuningriigis on hiljaaegu võetud kasutusele stabiilne toetusmehhanism – iga bioenergia tootja saab tuge toodetud energiaühiku kohta.

Keskkonnateabe Keskuse metsakorralduse osakonna juhataja Enn Pärt kinnitas, et Eestis jagub kütteks sobilikku puitu piisavalt ning valdavalt on ressurss just erametsades.

„Praegu toodetakse meil 24,3% energiast taastuvatest allikatest, seega oleme 2020. aasta eesmärgi sisuliselt juba täitnud. Valdav osa Eestis toodetavast taastuvast energiast tulebki puidust,” nentis Enn Pärt. Puiduressurss on olemas ja kättesaadav. Suure koguse energiapuitu annaks erametsade parem hooldamine, sest ennekõike tuleb tooraine väheväärtuslikest puistutest ning raiejäätmetest.

       
Muhu vallavanem Raido Liitmäe rääkis kogemustest Liiva katlamaja üleviimisel puiduküttele ja tegi kokkuvõtte: „Ainus võimalus ongi kasutada kohalikku hakkpuitu, sest kõik teised kütused on võrreldamatult kallimad. Oleme oma vallas saanud raha kokku hoida ja investeerida muudele elualadele. Ühtlasi on ka heakord märgatavalt paranenud, kraaviperved on puhtad.“

Põllumajandusministeeriumi maamajanduse osakonna peaspetsialist Elar Neito ütles Maaelu Arengukava 2014.-2020. aasta toetusperioodist rääkides, et selle meetmeid ja nõudeid hakkavad töögrupid arutama juba selle aasta oktoobris. Neito sõnul jäävad metsatoetused kestma ning võib ka lisanduda uusi toetuseliike, näiteks ühistegevuse toetamiseks, metsasaaduste töötlemise edendamiseks jmt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman kinnitas, et Eesti liigub taastuvenergeetika kasutamise osas Euroopa esirinnas. Ta märkis siiski, et just tarbija on see, kes selle tavalisest kallimalt toodetud elektri hinnavahe kinni maksab. Seetõttu toetatakse ainult efektiivset taastuvenergia tootmist.

Taastuvelektri toetuse määr on praegu 53,7 eurot/MWh. Tuuleenergia tootjad saavad toetust kuni 600 GWh taastuvelektri tootmise eest. Biomassist taastuvelektri tootmisel peab toetuse saamiseks täitma vähemalt 40% kasuteguri nõuet, mida on hetkel tehniliselt võimalik saavutada ainult elektri ning soojuse koostootmise ja -müügi puhul.

„Toetuste maksmist puudutav seadusandlus tuleb kirjutada praegusest oluliselt täpsemaks, nüüdseks on kompromissid tehtud,” kinnitas Leppiman. Eelnõu kohaselt on toetuse piirmäär elektrienergia tootmisel 93 eurot/MWh ja elektri ning soojuse koostootmise korral 72 eurot/MWh. Sellest lahutatakse maha elektri turuhind, mis tänavu on keskmiselt 40 eurot/MWh. Tulevikus seatakse toetamise ülempiir suures mahus puidu kasutamisele elektri ja soojuse koostootmiseks (375 GWh aastas). See annab võimaluse maksta järgmise seitsme aasta jooksul toetusteks 300 miljonit eurot vähem kui praegu. „Narvas võib toota elektrit ja soojust puidust ka suuremas mahus, kuid sel juhul ilma toetuseta,“ lisas Leppiman.

 
Konverentsi lõpetas paneeldiskussioon, milles osalesid Riigikogu majanduskomisjoni liige Arto Aas, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv, Tallinna Elektrijaam OÜ juhatuse esimees Andres Taukar ja puiduenergia konverentsil ettekandega esinenud bioenergia ekspert Neil Harrison Ühendkuningriigist.

Paneeldiskussiooni on võimalik kuulata lingilt www.maainfo.ee/data/Maaeluvirgustik/_tmp/Metsakonverents_Paneeldiskussioon.mp3 (64 MB, kokku 69 minutit)

Konverentsi korraldasid Erametsakeskus ja Eesti Erametsaliit koostöös Maamajanduse Infokeskusega ning läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.


LISAINFO:


ÕPPEREIS, 13. septembril 2012:

Õppereisi pildid (maaeluvõrgustikwww.maainfo.ee...

Õppereis korraldati 12.-13. septembril tööruppides osalejatele ning metsanduse piirkondlikele tugiisikutele. Õppereisi raames külastati Ermo Sepa sigala katlama ning tutvuti ettevõtte puiduhakke kogumise praktikaga ning samuti külastati Tamsalu katlamaja, mida halda AS Tamsalu Kalor.

Ermo Sepa ettevõte jagab hakkepuidu seadet viie põllumajandustootjaga (ühisomand) ning puitu kogutakse lähiümbrusest - peamiselt raiejäätmed ning kraavide puhastus. 1 m3 hakkepuidu tootmiseks kulub ca 0,6-1 l kütust. Sigalat köetakse Saksa firma Heizomat katlaga, mis on soetatud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 investeeringumeetme abil. Katel on isepuhastuv, mistõttu oli kallim. Katel töötab aastaringselt, sest põrsastel on vaja pidevalt 37-40 kraadi soojust. Enne oli elektriküte. Tuhk läheb põldudele väetiseks.Katelt on võimalik kütta ka teraviljajäätmetega, nt 2,5 kg kaera kütteväärtus on võrreldav 1 l diisliga. 

Tamsalu katlamaja haldab AS Tamsalu Kalor ning ettevõtte juhataja Neeme Malva tutvustas katlamaja, mis ehitati 1980.a, kuni 2001.a köeti masuudiga, kuid siis mindi üle biomassile ning oldi üks esimesi Eestis. Koostöös Soome Keskkonnaministeeriumiga paigaldati uus katel. Põhitoore on hakkepuit. Katlamaja annab sooja kõigile Tamsalu munitsipaalhoonetele ja 800 korterile. Põhukatelt kasutatakse suvel sooja vee tootmiseks ning lisasoojuse jaoks talvel külmemate ilmadega. Soojarassid (kokku 4,4 km) vahetati 2010.a. Tuhka on kasutatud näiteks suusaradade aluspinnaks.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo