EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EESTI PÄEVALEHT: Põllumehi nörritab Brüsseli „seitsme protsendi” diktaat (ÜPP tulevik)

Allikas: Eesti Päevaleht, autor Raimo Poom
9. oktoober 2012. a

Euroopa peab plaani nõuda igalt talunikult seitsme protsendi põllumaa sööti jätmist.

Vääramatu kiirusega läheneb november, mil Euroopa Liit peaks hakkama kokku leppima tulevase seitsmeaastase eelarveperioodi rahasummasid. Selles mängus on Eestil mitu huvi, millest üks on kahtlemata põllumeeste otsetoetuste taseme suurendamine.

Kuid samal ajal rahaküsimustega arutatakse Brüsselis tervet ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi. Selles peitub veel küsimusi, mille lahendamisest võib sõltuda põllumajanduse jaoks pea sama palju kui rahastamisest. Ühe sellisena on Euroopa Komisjon välja pakkunud idee, mille järgi peaks koos rahastamisega aastateks 2014–2020 kehtestatava korra järgi kõigis liikmesriikides praegusega võrreldes seitse protsenti vähem maad harima. Ja veelgi enam – iga talumees peaks oma haritavast maast mõtte teostumisel seitse protsenti sööti jätma.

Mõtte taga on iseenesest üllas idee. Komisjoni plaanides põhjendatakse seda eelkõige keskkonnakaitse aspektist – selline haritavate põllumaade kokkutõmbamine võiks aidata taastada elupaiku igasugustele looduslikele kooslustele.

Kas aga Eestis sellisest plaanist tolku oleks? Kesk-Euroopas, kus iga võimalik maajupp, kuhu pole linna veel ehitatud, on üles haritud, on kahtlemata looduse taastamine oluline. Eestis aga ju on tohutult igasuguseid looduskaitsealasid, laiadest metsalaantest rääkimata. Ohust, et Brüssel tahab Eestis põllumajandusmaa suurendamise asemel seda range protsendiga piirama hakata, pole aga pea üldse räägitud.

Kui Eesti Päevaleht küsis kommentaari põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrilt, tuli välja, et ta on sellise plaani pärast väga mures. „Suhtun sellesse ideesse väga negatiivselt,” teatas minister Seeder otse ja keerutamata. „Meie olukord on erinev Taanist, Hollandist, Belgiast ja muust Kesk-Euroopast. Kasvõi juba selle pärast, et Eestis on pool territooriumist kaetud metsaga. Ja seetõttu ei täidaks see seitsmeprotsendine rohestamise eesmärk siin oma eesmärki muuta midagi veel rohelisemaks.”

Loe artiklit Eesti Päevalehe veebiportaalist www.epl.ee/news/eesti/pollumehi-norritab-brusseli-seitsme-protsendi-diktaat.d


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo