EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maaelu võrgustikutöö osakond
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖPROJEKTID
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED
   

JÕGEVAMAA KOOSTÖÖKODA: Koostöökoda käis Saksamaal ja Austrias strateegia kokkupaneku kogemusi otsimas
Allikas: Jõgevamaa Koostöökoda
17. oktoober 2012. a

Oktoobri algul viibis Jõgevamaa Koostöökoja delegatsioon Lõuna Saksamaal ja Austrias arengustrateegia kokkupanekuks uusi kogemusi hankimas, et seejärel kodus veel vingem arengustrateegia kokku panna.

Õppereisil tutvuti Lõuna-Saksamaal Baierimaal ja Austrias ühe Leaderi-rühma arengustrateegiatega ning uuriti tegevusrühmade võimalikke arengusuundi. Samuti püüti selgust saada, milliseid projekte nende strateegiate järgi kirjutatakse. Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul on koja juhatuses mitu uut liiget, kes on Leaderi-tegevuses lühikest aega kaasa löönud, sellepärast oli kõikidel hea õppimisvõimalus.

Kõigepealt tutvuti Altbaieri Donaumoosi tegevusrühmaga. Projektide tutvustus algas vastuvõtuga Königsmoosi vallas. Tegevusrühma juht Harald Müller ütles, et strateegia väljatöötamiseks kulus kaks aastat. Strateegia koostati võimalikult laiapõhjaline ja sisaldas endast 12 suunda. Oluliseks peeti, et võimalikult paljud kodanikud oleksid tegevustega haaratud. Väga edukad olid turismi- ja sotsiaalprojektid.

Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul tutvustati neile vanade karjääride veehoidlate projekti. Projektis osales seitse valda ja nende territooriumil on piirkonnas vanades karjäärides 40-50 veekogu. Projekti esimeseks etapiks on kaardistada veekogude omanike huvid ja leida igale veekogule üks-kaks kasutusala, mida seal arendada. “Eesmärk oli saavutada olukord, et veekogude omanikud ei arendaks igal pool samasuguseid tegevusi. Tulemuseni loodetakse jõuda kümne aastaga,“ märkis Tamm.

Haus im moosi vabaõhumuuseumis räägiti ka võimalikust soo taastamisest. “Meie Eestis oleme selles arenguhetkes, et me ei peaks kõike lammutama, vaid püüdma säilitada loodusliku tasakaalu,“ märkis Tamm.

“Härgade tee” projekt

Mõlemad eelpoolmainitud Leader-tegevusrühmad olid kaasatud rahvusvahelisse projekti “Härgade tee“, millesse on haaratud kokku 15 rühma Saksamaalt, Austriast, Ungarist ja Rumeeniast. Projektil on ajalooline taust mis järgib vana kaubandusteed. 13.- 17. sajandil toodi Ungarist ja Rumeeniast ca 100 000 härga Viini ja sealt edasi jaotati edasi põhja poole Euroopasse. Põhjuseks oli riigilinnade Augsburg, Nürmburg teke mis vajasid lihaga varustamist ja kohapeal ei olnud karjatamistingimusi. Karjad mida aeti olid 200-500 pealised ja loomadeks, olid Ungari hallveised kes olid väga vastupidavad. Päevas läbiti umbes 15 km ja karjade saatjaks olid haidukid. Haidukid olid julged ja jõhkrad vabamehed keda vajaduse korral palgati ka palgasõduriteks. Tänu karjade liikumisele liikus koos nendega ka kaupmehi, muusikuid, kunstnikke. Härgade ajamine lõppes 18. sajandil kui Euroopas hakati kohapeal veiseid kasvatama ja tekkisid tollimaksud. Selle ajaloolise tee äärde on rajatud erinevad puhke- ja söögikohad. Söögikohtades on tähtis, et pakutakse toite mille tooraine on tulnud oma talust või lähisugulaste talust.

Suletud prügilast jahilasketiir

Aive Tamm rääkis, et neile tutvustati ka lasketiiru, mis rajati suletud prügila peale. Lasketiiru rajamise võttis käsile kohalik jahimeeste selts ja kasutati abi Leader + programmist. Ehitis valmis 2006. aastaks ja seal on võimalik teha harjutuslaskmisi kui ka korraldada võistlusi. Tiir leiab aktiivset kasutamist ja parimatel harjutuspäevadel on kasutajaid sadakond.

Edasi sõideti Austriasse Sauwaldi piirkonda. Seal tutvuti kõigepealt Perekond Niedermayeri majapidamisega. Lisaks loomapidamisele tegelevad nemad ka mahla tootmisega. Talu alustas mahla pressimisega 17 aastat tagasi esialgu oma tarbeks. Nüüd on väike mahlatööstus kus pressitakse 130 tonni õunu aastas, millest 30 tonni tehakse teenustööna. Puuviljad millest mahla pressitakse ostetakse kokku lähipiirkonnast. Põhiline toodang on õunamahl. Leaderi toetust kasutati seadmete ostmiseks ja turundustegevuseks. Kuna tegemist on piirkonnas tuntud tootjaga siis mahla müük on läinud hästi, pool toodangust müüakse kaupluste kaudu ja pool kodust. Mitmete kaubandusettevõtetega on neil hea koostöö.

Aive Tamme sõnul tundis selle talu Eestis käinud peremees huvi, miks meil kõik õunapuud on nii majade lähedale istutatud. “Meie jaoks on see elementaarne. Nõukogude ajal oli majade ümber maad nii vähe, et õunapuud istutati majade juurde,“ lisas ta.

Jalutuskäik puulatvades

Rajatud on poole kilomeetri pikkune puidust konstruktsioon jalgteega ja vaatetornidega kus saab jalutada puulatvade kõrgusel ja lisaks on erinevad infostendid metsaelustiku kohta. Sinna juurde kuuluvad lisaks veel erinevad loodus- ja seiklusrajad, puuhotell ja toitlustuse ning vaba aja veetmise kohad.

Aive Tamme sõnul kirjutati idee midagi niisugust teha strateegiasse 2001. aastal. 2003. aastal tuli üks talunik välja konkreetse plaaniga idee elluviimiseks. Projekti teostumisse suhtuti Tamme sõnul umbusklikult ja ennustati 25000 külastajat aastas. Moodustati mittetulundusühing ja projekt viidi ellu, kulutades selleks 1 miljon eurot. Tänu Leader toetusele sai rada valmis ja 2005. aasta suvel käis 165000 külastajat, järgmisel aastal 250 000. Nüüdseks on külastaja arv stabiliseerunud 130 000-150 000 külastajani aastas. Sellega loodi piirkond 35 töökohta ja lisaks esimese aasta investeeringule on investeeritud veel kolm miljonit eurot.

Rajatud on nii noortehotell kui ka peredele mõeldud hotell, samuti väga õpetlik mänguväljak ja kiiged.

Sauwaldi tegevusrühma liider Thomas Müller rääkis erinevatest strateegia koostamise viisidest ning pakkus välja kolm erinevat teed arengustrateegia saamiseks.

Panoraamtee projekti on aidanud luua kunstnikud, tuues välja kaljude vahel voolava Doonau. Piki Doonau kallast on peatuskohad, kuhu on kujundatud istekohad avanevate vaadete nautimiseks ja puhkamiseks.

Mini Doonau projektis oli modelleeritud jõge algust kuni suubumiseni Musta merre. Saab vaadata kuidas toimuvad üleujutused ning kuidas tammidega vee voolamist reguleeritakse. Juures on stendid jõe ja selle ümbruse elustikuga tutvumiseks.

Forellid mängisid jalgpalli

Talumajapidamise juures tegeletakse eduka turismiprojektiga, kus peremees on kogunud erinevaid vanu asju ja tööriistu ning tutvustab neid. Talus on 1820. aastal rajatud vee jõul töötav saeveski ja see on veel tänapäeval töökorras.

Talu territooriumi läbiva oja juures tutvustas peremees ojas elavaid ojaforelle, jõeforelle, ojavähke ja signaalvähke. Söödaga meelitades pani ta jõeforellid palli väravasse lööma ja läbi rõnga hüppama. Forellitsirkusega alustati seal talus juba 1947. aastast. Talu maadel on ka vana vee jõul töötanud veski, kuhu on rajatud muuseum. Veskit on mainitud esimest korda 1348. aastal.

Aive Tamme kinnitusel peavad sakslased ja austerlased toetuse taotlejate puhul oluliseks teoreetiliste teadmiste olemasolu antud valdkonnas.

Oluline Leader projektide juures Saksamaal ja Austrias:

  • Kohalike inimeste aktiviseerimine
  • Kogukonna suurema sidususe loomine
  • Ajaloo ja kultuuritraditsioonide säilitamine
  • Oma piirkonna väärtustamine ja tutvustamine külalistele
  • Kohaliku toidu ja tooraine propageerimine.


Leader logo pysti 1
 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo