EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2020
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Kogukonnarajatiste haldamise kogemused Eestis, Lätis ja Leedus

Allikas: Maaeluvõrgustik
30. oktoober 2012. a

Eestis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arendamisele suunatud toetuste raames külade arendamiseks välja töötatud ja rakendanud meetmeid juba kolmel perioodil. Lisaks käesolevale Eesti maaelu arengukava 2007-2013 perioodile on külade arendamiseks olnud võimalus toetust saada ka juba ELiga liitumiseelsest SAPARD programmist ja Eesti riikliku arengukava 2004-2006 meetmest 3.5 "Külade taastamine ja arendamine".

Külaarengu investeeringutoetuste abil on ehitatud ja renoveeritud küla- ja kogukonnamaju, kultuuri- ja noortekeskusi, puhke- ja külaplatse, ostetud vahendeid jms. Kuidas neid ehitisi ja objekte kasutatakse, kas nad on elavdanud piirkonda ning kuidas me saaksime end naabritega võrrelda? Sellised küsimused olid mõttes peamiselt Külaliikumise Kodukant esindajatest koosneval seltskonnal, kui asuti teele õppereisile “Kogukonnarajatiste haldamise kogemused Eestis, Lätis ja Leedus“ , mis toimus 18. – 21. septembril 2012.

 

Õppereisi kava: www.maainfo.ee/...

Õppereisi pildid: www.maainfo.ee/...

Ülevaade nähtust ja kuuldust õppereisil osalejatelt:


Reisi alustasime kahe külamaja külastamisega Pärnumaal

Autor: Merilin Truuväärt, Ernst & Young Baltic AS vanemkonsultant

Seljametsa küla asub kohe Pärnu külje all ja seal elab umbes 360 inimest. Praeguses külamaja hoones on varasemalt tegutsenud meierei, piimakogumispunkt, remonditöökoda. Tänaseks on osa majast kasutusel muuseumina ja teine pool külamaja ja spordikeskusena.

Külamaja renoveerimise lugu algab 2006 aastal, kui praeguseks 14 liikmega naisühing „Seljametsa Martad“ otsis endale kohta tegutsemiseks ning võimalikku kohta külakeskuseks. Maja oli sobilik ja taotleti esimest korda toetust lagunenud majaosa renoveerimiseks. Muldpõrandatega lagunenud majaosas valati tsementpõrand, ehitati katus ja paigaldati küttesüsteem. Nende investeeringute järel ei olnud maja siiski veel sportimiseks ja kooskäimiseks sobilik. 2010 aastal jätkati investeeringuid uue projektiga ning rajati puitpõrand saalile ning hangiti sisustust. 2012 aastal jätkati investeeringuid sisustusse ja varustusse. Tänaseks on rajatud kööginurk, ostetud spordivarustus ning hangiti lauad ja toolid. Viimase investeeringu toel muudeti maja sobilikuks sportimiseks ja ürituste läbiviimise kohaks. Projektide taotlemisel saadi tuge vallalt, kellele maja ka ametlikult kuulub. Ilma toetuseta antud külakeskust tõenäoselt renoveerida ei oleks suudetud.

Maja kasutavad kõrval asuva lasteaed- algkooli lapsed sporditundideks, kuid iga kolmapäev on maja avatud kõigile spordihuvilistele ning keegi „Marta“ liikmetest on valvuriks. Maja üüritakse välja soovijatele ning majas tegutseb ka laulukoor ning laada toimumisel avatakse ruumides seltsi poolt majandatav kohvik. Selts korraldab ruumides ka erinevaid koolitusi, nt nagu punumine, viltimine jms. Maja kasutusaktiivsus on suur.


Edasi viis teekond Tahkuranna külamajja, kus maja tutvustas Renate Lind, kes on olnud Tahkuranna naisseltsi esinaine alates 2004. aastast

Autor: Katrin Vask, Põllumajandusuuringute Keskuse peaspetsialist

2008. aastal ostis Tahkuranna vald külamaja ära kohalikult ärimehelt, kes plaanis majas avada söögikoha ja majutusasutuse. Maja ise on 150 aastat vana ning seal on olnud vallamaja, kool, kolhoosikeskus jne.

Kokku on maja renoveerimiseks saadud raha seitsme erineva projekti elluviimiseks. Kasutatud on erinevate fondide võimalusi: KOP, külameede ja Leader. Ehitatud on maakütte süsteem, rajatud vee- ja kanalisatsioonitrassid, ventilatsioon ning valvesüsteem. 2012. aastal remonditi hoone välisfassaad. Maja lõplikuks valmimiseks oleks veel vajalik renoveerida sauna ja koolituste ruumid.

Maja haldab tegus naiskond (5 liiget). Naisseltsi liikmed ise koristavad maja ning valmistavad sündmusteks ette. Esinaine on palgaline (miinimumpalk) ja ka raamatupidaja saab väikse tasu. Elektri ning muud püsikulud maksab vald oma eelarvest. Majas on toimiv söögikoht (praegu töötab ettetellimisel) ning on võimalik ruume erinevateks üritusteks kasutada. Näiteks on toimunud erinevate kooride laagrid. See on ka üks peamisi sissetulekuallikaid. Vald kasutab maja ka erinevate tähtsündmuste korraldamiseks.



Lätis alustasime kohe piiriäärsetest paikadest, Ainaži kultuurikeskusega tutvumisest

Autorid: Maive Õispuu, MTÜ Saaremaa Kodukant juhatuse liige ja Allan Alajärv MTÜ Arenduskoda juhatuse liige

Ainaži, ehk eestipäraselt Heinaste linn, asub Eesti piiri ääres ja on üks väiksemaid Läti linnu. Elanike arv on umbes 1500 inimest. Alates 2009 aastast, mil Lätis viidi läbi haldusreform ja sealkandis kolme omavalitsuse ühendamisel saadi üks Salatsi piirkond, on kultuurimaja piirkonnas nüüd üle üheks tuhande elaniku. Kultuurikeskuse hoone ise tähistab järgmine aasta, 2013. aastal oma 85. aastapäeva ja on püsti pandud rahva annetuste abil.

2012. aastal õnnestus Ainaži kultuurikeskusel saada kohaliku omavalitsuse koostatud projekti alusel 3.telje meetmest toetusraha 61 000 latti ehk üle 85 000 euro. Tegemist oli suure projektiga, mille käigus korrastati kultuurimaja hoone kolm olulist ruumi, eraldiseisev lastemänguväljak ja linna avalik tualett ning lisaks väike turulett. Maja ülalpidamiskulud katab 90% ulatuse omavalitsus. Kultuurimajas on palgal juhataja ja majahoidja ning majas töötavad erinevad ringid: noorte tantsukollektiiv, kolm laste rühma, kaks teatrikollektiivi ja aktiivne pensionäride ring. Linna suurimad sündmused viiakse samuti läbi kultuurimajas. Kord kuus peetakse suurem pidu ning maja üüritakse välja juubeli üritusteks. Sõprussidemed on naaberriigis Eestist Häädemeeste vallaga.


Liepupes (Salacgriva) kohalik tegevuskeskus

Autorid: Kai Kalmann, Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna maaettevõtluse
büroo peaspetsialist ja Elvi Viira, MTÜ Saaremaa Kodukant koordinaator

Teekond viis edasi umbes 40 km ja nägime hoopis tagasihoidlikuma välisilmega külakeskust, mis oli rajatud kunagisse kolhoosiaegsesse mehaanika töökotta. Hoolimata sellest oli keskus inimestele vajalik ja kohalike entusiasmi abil seest mugavaks koostegutsemise kohaks renoveeritud. Kolhoosi likvideerimise tagajärjel jäid põllumajanduslikud hooned eraomandisse. Nimetatud eraomanik nägi aga võimalust arendada kohalikku kogukondlikku tegevust ning andis 10ks aastaks ühe hoone seltsi kasutusse. Nüüd tegutseb selles kohalikus tegevuskeskuses haridus, kultuuri ja spordi selts Liepupes, mis on juba 7-aastane ning millel on 15-20 liiget. Selts loodi kogukondlikul initsiatiivil, mitte projektide elluviimiseks vajalike toetuste saamiseks.

Enne kui seltsil tekkis Leadri kaudu võimalus parendada põllumajanduslik hoone tegevuskeskuseks, tegutseti koolimajas ja ka raamatukogus, kus ruumi jäi alatihti väheks. Selts tegutseb piirkonnas, kus on ligikaudu 1000 elanikku. Piirkonnale on seltsi tegevus väga oluline, seda tõdeb ka see, et olulistel sündmustel (lihavõtted, jõulud) on ligikaudu 100 osalejat. Kogukond peab seltsi hallatavat hoonet enda omaks ja on rahul sealsete tegevustega. Piirkonnas taolisi seltsimaju rohkem ei ole. MTÜsid on piirkonnas 70 ringis. Lisaks kogukonnale on ka seltsimaja põllumajandusettevõtjale, kes sponsoreerib talvist kütmist, mis on väga oluline, kuna see tagab inimeste jäämise piirkonda ning seeläbi ka vajalikud töötajad ettevõtjale. Tänaseks on seltsimaja tegutsenud natuke üle ühe aasta.


Ligatne kogukonnamaja ja külakeskuse arendamine

Autorid: Marjaliis Kivisaar, Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ameti LEADER toetuste büroo peaspetsialist, Romeo Mukk, Ühendus Kodukant Viljandimaa juhatuse liige ja Anneli Kana, MTÜ Kodukant Harjumaa juhatuse liige

Kogukonnakeskus asub looduskaunis kohas, ühes Läti olulisematest turismipiirkondadest. Keskasula on moodustunud üle 100 aasta tagasi paberivabriku ümber, mis töötab tänaseni. Kultuurimaja ja vallamaja paiknevad ühes tehase poolt ehitatud hoones. 2005. aastal alustati hoone korrastamisega. Nüüdseks on majas kõik ruumid remonditud kogumaksumusega ca 140 000 latti (ca 98 000 €). Hoones tegutseb ka raamatukogu, saab korraldada näituseid ja üritusi.

Meid võõrustanud karismaatilise näitlejaharidusega turundusjuhist vallavolikogu esimehe sõnul keskendub sealne omavalitus just inimeste heaolule ka väljaspool tööd. Korrastatud matkarajad, puhke-alad, kaasaegsete võimalustega kultuuri-ja käsitöökeskus ning spordihoone on need, mis hoiavad inimesi oma piirkonnas. Tsiteerides vallavanemat: „Teler ja tänav on küll kutsuvad aga meie püüame pakkuda enamat.“ Endisesse kooli ruumidesse rajatud põnevaid tegevusi pakkuv käsitöökeskus, kus oskuslikult on seotud erinevate põlvkondade tegevused. Eakad saavad edasi anda oma oskusi ja teadmisi noortele ja lastele. Spordikeskus, mis paikneb Üla-Ligatnes, pakub mitmeid erinevaid võimalusi. Päevasel ajal on kõrvalasuva põhikooli käsutuses, õhtusel ajal treeninguteks. Harrastatuimateks aladeks võrkpall ja saalihoki. Lisaks karismaatilisele vallajuhile kohtasime seal mitte vähem karismaatilist spordikeskuse juhatajat.



Reisi teise päeva hommikul jõudsime Leetu ja külastasime Pakumulsiai veekogu puhkeala arendust

Autor: Marika Hunt, Eassalu-Neitsi Külakeskuse juhatuse esinaine

Koht asub Paringiai külas Siauliai rajoonis. Vastu võtsid meid omavalitsuse vastava ala spetsialistid ja projekti kordinaatorid. Projekt oli ellu kutsutud omavalitsuse poolt, et korrastada piirkonna elanikelel kaunis järveäärne ala. Piirkonnas on 104 küla ja umbes 6000 elaniku. Investeeringu tegemiseks saadi külade arendamise meetmest toetust 80%, mis oli 117 tuhat litti. Välja ehitati parkla autodele, korvpalliväljak, varjualune, purre ja tualetid. Kogu investeeringu ala on 1 ha. Alal korraldatake noorte sordipäevi ja külapidusid ning on aktiivselt kasutusel puhkekohana. Jooksvad koristus- ja remonttööd käivad läbi omavalitsuse rahakoti.


Kuršėnai endine mõisahoone: Siauliai käsitöö ja kultuurikeskus

Autor: Anneli Kubbi, MTÜ Kodukant Harjumaa juhatuse liige ja Marta Kondas, MTÜ Kodukant Järvamaa juhatuse liige

Kuršėnai on 13000 elanikuga linn Siauliai rajoonis, mida kutsutakse savipottide linnaks. Savipott kaunistab ka linna vappi. Piirkond on tuntud oma keraamiliste savinõude poolest üle terve Leedu. Siin korraldatakse suuri käsitöö laatasi ja näitusi. Iga 3. aasta tagant valitakse meistrite hulgast potikuningas. Käsitöö oskusi antakse suguvõsades edasi põlvest põlve isalt pojale.Tegemist on endise keraamikatööstuspiirkonnaga, millest tööstust on järele jäänud üpris vähe. Töötuse tase on väga kõrge. Tänapäeval on siinkandis põhitegevusalaks põllumajandus.

Šiauliai käsitöö ja kultuurikeskus asub endises mõisa teenijate majas, mis on kohaliku omavalitsuse eelarveline asutus. Hoone rekonstrueerimiseks eraldati 2010 aastal 928 428 litti, millest 10% saadi kohalikult omavalitsuselt ja 90% saadi külade arendamisemeetmest. Projekt lõppes 2012 aastal. Käesoleval hetkel tegeletakse territooriumi korrastamisega, mis muudab piirkonna külastajatele veelgi atraktiivsemaks. Hoone esimesel korrusel tegeletakse käsitöömeistri ja keraamikakunstniku juhendamisel käsitööga ja teisel korrusel asub näitusesaal. Korraldatakse tasulisi savi, villa, punutiste, klaasimaali ja teisi kursusi, samuti käsitöö näitusi. Keskus on kohalike rahvakunstnike, kes töötavad vabatahtlikena, kooskäimise koht. Samuti käivad koolilapsed klassidega siin tunde läbi viimas. Keskuses on tööl 3 palgalist töötajat.

Mõisahoones on 200 potiga püsiekspositsioon, mille kinkis 5. potikuningas. Savi, millest potte valmistatakse pärineb samast piirkonnast, kus töötab keraamilise savi vabrik, kogu linn on praktiliselt ehitatud sellest savist.


Õppereisi teise päeva õhtuvidevikus jõudsime Pakalniai kogukonnamajja, kus ootas meid ees tõeline üllatus

Auto: Taimi Saarma, Eesti Maaomavalitsuste Liidu nõunik

Juba ukselt oli kosta rõõmsat muusikat, koridoris olid kohalikud käsitöömeistrid oma toodangu täies ilus lettidele laotanud ja teisel korrusel nn peosaalis ootasid meid koos kohalike elanikega ka külalised Lätist. Kohaliku tegevusgrupi esimehe asetäitja koos maja perenaisega tutvustasid kogukonnamaja saamislugu ja perenaine tegi meile majas ka ekskursiooni.

Pakalniai kogukonnamaja on rajatud endisesse koolihoonesse. Laste vähesuse tõttu kool suleti ja hoone jäi tühjaks. Kohaliku kogukonna initsiatiivil otsustati hoone kasutusele jätta, ka omavalitsus toetas mõtet. Kõigepealt arutati läbi, millisena peaks maja välja nägema ja mida on võimalik kohapealsetele inimestele pakkuda ning milliseid teenuseid on kogukonnale vaja. Täna töötab majas nn perearst, kes põhikohaga töötab Utena linna polikliinikus, kuid kord nädalas käib kohapeal ja teeb ka piirkonnas koduvisiite, samuti on võimalik arstipunktist osta ravimeid, mida meil ei ole lubatud. Arsti töötasu tuleb tervishoiusüsteemist, kuid vajalik sisustus osteti projektiraames.
Projektist sisustati ka juuksuri kabinet vajaliku inventariga ja osteti pesumasin, et elanikud saaksid käia pesu pesemas, kellel see võimalus kodus puudub. Juuksur töötab ühel päeval nädalas. Hoonesse sisustati annetuste abil nn avariikorter , et õnnetuse korral oleks võimalik pere ajutiselt sinna paigutada ja samas saab korterit kasutada vajadusel külaliste majutamiseks. Kuna koolil oli ka väike muuseum , siis sisustati üks tuba nende tarbeesemetega, mida piirkonnas vanasti kasutati ja kuidas nägi välja ühe perekonna elamine kahekümnenda sajandi algusajal.

Majas töötab ka raamatukogu, selle rahastus tuleb Haridusministeeriumilt. Majas on veel spordisaal, koosviibimiste korraldamiseks mõeldud ruumid. Projektist saadud rahadest on ostetud jõusaali sisustus, piljardilaud. Väiksemahulisemast projektist muretseti muusikariistad (kontrabass, tamburiin jne ) ja kõlarid. Meil oli võimalus kuulata ka noorte poiste mängu. Kogu projekti maksumus oli 258 713 litti. Märkimisväärne on see, et kogu projekti alustati ikkagi kohalike elanike annetustest saadud rahaga ja koos omavalitsusega ning sooviga võtta kogu maja kasutusele otsustati siiski kirjutada ka projekt abiraha saamiseks. Projekti omaosalust on aidanud katta ka Utena maakonna omavalitsus, külaselts on väiksematesse projektidesse panustanud vabatahtliku tööga ja annetustega. Hoone ülalpidamiskulud loodavad nad katta omavahenditest ja on väga optimistlikud lootes toime tulla 500 euroga aastas, aga samas ei oska nad ka täpselt öelda, mis ülalpidamiskulud maksta võivad, sest hoone ei ole täies mahus veel aastat töötanud.

Õhtu Pakalniais ei lõppenud sugugi ainult ekskursiooniga majas, vaid peosaali kõrvalruumis ootas meid kohalike perenaiste poolt valmistatud peolaud ja peosaalis läks lahti tantsuõhtu rahva-muusikute saatel nii Leedu, Läti kui Eesti tantsudega. Ööbimiskohta jõudsime päris päeva viimastel tundidel.


Reisi kolmas päev ja uued objektid ootasid meid hommikupoolikul Ida-Lätis Latgales

Autor: Tõnu Leitsmaa, Ida-Virumaa Külade Esindus juhatuse liige ja Ülle Särgava, Riigikogu maaelukomisjoni nõunik-sekretariaadi juhataja

Külastasime Ambeli kogukonnakeskus ja Latgale rajooni traditsioonide keskus Daugavpilsi rajoonis. Ambeli vald olevat meid vastuvõtnud võõrustajate Ingrida ja Osvaldi sõnul Daugapilsi rajooni ilusaim vald. Seal on vahelduv maastik, mägine ja järvederohke. Aktiivsemalt alustati projektidega kolm aastat tagasi. Ambeli vald on suhteliselt väike vald (u 700 elanikku) ja enamus nendest on koondunud keskusesse. Enamik inimestest käivad kaugemal tööl. On mõningad suurtalud, kes kasvatavad põhiliselt teravilja. Samuti on paljude kohalike elanike sissetulekuallikas käsitöö valmistamine ja selle turustamine (Nagu ühel meid vastuvõtnud meistrimehel nimega Osvald- tema valdkond on korvipunumine).

Isetegevusgruppidest on esindatud: folkloori-, teatri- ja naiste tervisegrupp ning lasteklubi, moetants lastele ja aktiivsete noorte ühing. Enamuse isetegevuskollektiivide ja huviringide tegevus toimub õhtuti ja nädalavahetustel. Raamatukogus on tasuta interneti kasutamise võimaluse. Kohalik kool suleti kolmteist aastat tagasi, nüüd asub kool 9 kilomeetri kaugusel. Tasub ka mainida, et kool, kus lapsed käivad, valiti eelmise aasta parimaks Läti keskkooliks.

Tutvusime kultuurimajas teostatud töid ja parendusi, mis said teoks tänu toetustele. Projekti maksumus oli 179 000 latti. Projekti käigus eemaldati osad vaheseinad, vana põrand asendati uuega, uuendati soojus- ja küttesüsteem, elektriseadmed ning ventilatsioon. Ehitati uus lavatrepp. Ehitati ka just selle hoone tarvis uus katlamaja. Kütmine toimub puugraanulite ja puiduga ning hoone kulud rahastatakse omavalitsuse poolt. Juba on teostatud ning tulevikus plaanis järgmised tegevused: ehitada laste mänguväljak ning spordisaal (ca.4000 EUR); väikesed katusealused puhkekohad (12000EUR-i), mida ehitati viis. Elanikele loodi võimalus pesumasina kasutamiseks.

Järgnevalt tutvustati meile kohaliku seltsi kasutuses olevat pärimuskultuuri maja. Maja on ehitatud 1936. aastal ja see teisaldati tema praegusesse asukohta 1949.-1959. aastatel. Aastast 1960 oli see kasutusel koolimajana ning algselt oli mõisakompleksi kuuluv abihoone. 50.-60. aastatel asus teisel korrusel pansionaat lastele. Kolm aastat tagasi kohalikud noored puhastasid maja ümbruse ja võtsid maha ka võsa, mis vabastas imelise vaate järvele ning hetkel on aktuaalne pargi taastamine. Hoone juurde on paigutatud pingid ja hoone renoveerimine rahastati tänu Leader toetusele. Majas on leivaahi , kus on võimalik ka praegu ise leiba küpsetada.
Järgnevalt külastatud koolimaja taastatakse osaliselt Leader kalastustoetuse abiga. Rahastati küll vaid ühte ruumi, kuid kohalik omavalitsus toetas ka teiste ruumide renoveerimist, kuna polnud otstarbekas neid töid erineval ajal teha.



Gulbene piirkonna projektid: Stāķi kultuuri- ja spordikeskus

Autorid: Kaja Juulik, Karala Külaelu Arendamise Seltsi juhatuse esimees ja Larissa Mandel, MTÜ Kodukant Läänemaa koordinaator

Tutvusime nelja Leader projektiga. Projektiga “Kultuurikeskuse loomine”, tehti seni kaustuseta seisnud kolmanda korruse ruumidesse küla kulutuurikeskus viie-liikmeline õpetajatest koosneva arenguseltsi poolt. Remonti alustati 2012 aasta kevadel. Majas olid seisnud 5 aastat lahtivõetuna kangasteljed, mis võeti nüüd kasutusele. Huvitegevuseks soetati 3 kitarri ja 3 kannelt. Suvel korraldati lastelaager, kus lapsed said neil pillidel muusikat õppida. Järgmine projekt tõi seni pimedale kooli pööningule elektri ja kütte, tehti pööningu remont. Paigaldati aken ja vahetati välja trepid. See ruum on nüüd kohaliku ajaloo eksponeerimiseks. Järgmise projektiga hangiti vajalikud mööbel ja vitriinid, kuhu sai paigaldada ajaloolised asjad. Neljanda projektiga renoveeriti kooli saali lagi. Projekti kirjutajaks ja elluviijaks oli kohalik omavalitsus.

Eestvedajad nentisid: “Projekte oli raske ellu viia. Bürokraatiat oli palju. Õpetaja amet ja ehitustööd ei tahtnud ühilduda. Ei teadnud, et tuleb tegeleda ka raamatupidamisega. Kogemused tulevad töö käigus. Vabatahtlikke oli palju. Projektide kirjutamine säästab kohaliku omavalitsuse rahalisi vahendeid. Hea oli koostöö ettevõtjatega, leiti koostööpartnereid. Nüüd saab õppetöös kasutada remonditud ruume, muusikatundides kitarre ja kandleid.”

Külastasime ka spordisaali, kus 2. korrusel on noortekeskus ja muusikakooli klaveriklass. Igal õhtul mängitakse palli. Päeval toimuvad spordisaalis koolilaste võimlemistunnid.


Galgauska kohalik huvikeskus

Autor: Krista Habakukk, MTÜ Pärnumaa Kodukant juhatuse esimees

Galgauska huvikeskuse kompleksis asusid spordisaal, lasteaed ja valla ruumid. Spordisaali rajamise idee tuli vilistlaselt, kes annetas raha, mille tulemusena koostati projekt ja viidi ka ellu. Hoone ülalpidamiskulud katab omavalitsus. Valla spordiorganisaator korraldab seal tegevust koos õpetajatega.

Kõigepealt tuleb öelda, et see oli ehk reisi meeleolukaim külastus. Meid võttis vastu kohalikus seltsimajas tegutsev ansambel. Olime esimesed, kes said kuulda nende laule äsja projekti raames soetatud võimenduse ja peamikrofonidega.

Maja ise on ehitatud 1924 inimeste annetustega. 2000 aastal ta põles ja ehitati uuesti üles.
Uuendatud on siis osaliselt omavahenditega ja osaliselt projektide toega. Keskuses palgal juhataja ja koristaja.

Ellu on viidud projektid:

  • Muusika instrumendid (helivõimendus, peamikrofonid jne).

Samas keskuses tegutseb mittetulundusühing Rahvakooli Selts

Nemad on omakorda taotlenud projektidest toetust:

  • Lauad, toolid, fotoaparaat jne.
  • Õmblus ja kudumismasin käsitööringile. (Õmblevad nendega kotte, nukke, põllesid ja teevad näitusi ning kursuseid).

Lejasciems noortekeskus

Autor: Tiina Sergo, MTÜ Ida-Harju Koostöökoda juhatuse esimees

Külastatud noortekeskuses võtsid meid vastu noortekeskuse juhataja Inga koos ühe noorsootöötajaga, kes andsid meile lühikese ülevaate noortekeskuse saamisloost ning projektitoetuste rollist. Enne noortekeskuse loomist tegutsesid omavalitsused vaid üksikud huviringid kooli juures, kooliväline tegevus oli kaootiline.

Konteksti saamiseks alustasime piirkonnas elevate laste arvust, mis kohalikus koolis on 160, ametlikult elab omavalitsuses 350 noort vanuses 0 – 18. Samas tõdeti Eestiga sarnast probleemi – paljud noored on küll omavalitsusse sisse kirjutatud, kuid reaalselt elavad mujal (enamasti linnas) ning kohalikus elus ei osale.

Noortekeskuse loomisel piirkonda saadi toetus Maaelu arengu meetmetest. Ruumide renoveerimiseks saadi toetust III telje meetmest. Renoveerimistööde kogumaksumus oli 102 48 latti, EL rahastus moodustas sellest 65 642 latti. Sisustuse soetamiseks saadi toetust Leader meetmest. Leader toetuse abil soetati: mööbel (kogusumma 1609 latti, toetus 75%) ja arvutitehnika (kogusumma 2803 latti, toetus 75%)

Noortekeskuse töötajate sõnul on keskus avatud viiel päeval nädalas. Samas ollakse paindlikud ning ürituste korral ollakse avatud ka muudel aegadel.

Noortekeskuse külastajad on jagatud kahte sihtgruppi:
1. Noored kuni 13 aasta vanuseni, kellele pakutakse peamiselt peale koolipäeva lõppu vaba aja veetmise võimalust
2. Noored vanuses 13 – 19 aastat, kes aitavad ka ise erinevaid üritusi korraldada ning kellel on juba endal spetsiifilisemad huvialad.

Noortekeskuses käib ka noori, kelle vanus ületab 19 eluaastat – kedagi noortekeskuse töötajate sõnul tagasi ei saadeta, tegevust leitakse kõigile.

Juriidiliselt on noortekeskus omavalitsuse allasutus, kuid noortekeskusega jagab ruume ka mittetulundusühing, kes üheskoos keskusega aitab korraldada noortele erinevaid üritusi, sh ka kunsti- ja kultuurialaseid tegevusi.

Noortepoolset omal initsiatiivil projektikirjutamist vastuvõtjate sõnul väga ei ole – kuna süsteemse ja aktiivse noorsootööga on omavalitsuses tegeldud alles viimased 7 aastat, siis kohalikud noored alles õpivad ise projekte tegema. Samas on omavalitsus noorte tegevuse suhtes väga positiivne ja toetav, käesoleval aastal kuulutati kohaliku omavalitsuse poole ka esmakordselt välja eraldi konkurss noorteprojektidele.


Kohtumine Balvi ja Gulbene maapiirkonna arendajatega, rahvamuusikud “Smaržo siens”

Autor: Külli Vollmer, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant külakultuuri valdkonna juht

Meie vastuvõtuks oli kaetud kaunis laud, mis oli kaetud kohalike kodus väiketootmisega tegelevad perenaised ja tekitas rõõmsat elevust. Rahvamuusikud esitasid algatuseks mitu rahvalikku lugu ning hiljem õpetati vastastikku rahvalikke mänge. Päris mitmed laulumängud on sama viisiga, nagu näiteks eestlastele tuntud Kaerajaan on lätlastele hoopis Siga tatras. Kiirelt omandasid lätlased Kaks sammu sissepoole ja Me lähme rukist lõikama. Eestlased said kohe pihta ka lätlaste tantsudele. Meie läti-leedu-eesti keele tõlk Tauno muudkui tõlkis, et saaksime aru, mis on laulu ja tantsu iva. Laud oli endiselt lookas. Silmad sõid, aga suu ei suutnud sammu pidada.


Alūksne piirkonna projektid: Jaunannas kogukonna keskus

Autorid: Rita Kivisaar, Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse liige ja Õnne Paimre, Valgamaa Kodukandi Ühendus juhatuse liige

Kuidas maja sai selliseks kui praegu, tutvustab rahvamaja juhataja. Kohal oli veel vallavalitsuse juhataja ja valdade arengu spetsialist. Ülevaade: mis tehtud, kuidas toimib, kuidas kogukonda mõjutanud. Piirkonna suurus on 94 km2 ja koondab endas 552 elanikku.
Külas-piirkonnas on muusika- ja kunsti põhikool, raamatukogu, rahvamaja, perearsti keskus, 2 kauplust, 1 puiduettevõte, 2 toitlustusasutust, 1 puidukasvatus, laululava, loodusrada, 1 looduskaitseala, kaasaegne farm SIA Gravas ja puukool.
Neil on ilus loodus, mille üle nad on uhked ja mida nad püüavad säilitada.

Rahvamaja ehitati 1957. aastal ajutise hoonena, 2007 aastani tehti ainult kosmeetilisi remonte, ei olnud vett, kanalisatsiooni, vana elektri süsteem. 2007. aastal esimene järk: katus, ehitati soojussõlm gaasiküttel, sissepääs, põrand.
Valdade uute omavalitsuse moodustamise toetus. Ühinev vald sai toetuse, suurem osa rahast paigutati sellesse majja. Katus ehitati laenuga – 200 000 latti. Esimene järk 124 000 latti.

Teine järk, muidu ei oleks saanud veel töötada. Teostati rahvamaja rekonstruktsiooni projekt – vesi-kanalisatsioon küttesüsteem, soojustus, remont, heli valgustus. Selle maksumus oli 150 000 latti, mille viis ellu vallavalitsus. Kokku 274 000 latti. Remont kestis kaks pool aastat, kollektiivid tegutsesid mujal, koolis, õues. Avati 21 novembril 2009. aastal. LEADER programmist saadi toetust veel vajaliku ja sobiva varustuse jaoks: sisustus, arvutid jne. Aga veel polnud piisavalt, tehti ka projekt Jaunanna rahvamaja ümbruse heakorrastamiseks ja parkimisplatsi loomiseks.

Enne remonti toimetasid majas 2-3 kollektiivi. Nüüd toimetab 5 amatöörkunstikollektiivi, 5 huviringi - tantsu, laulu, näitelava (eri vanuserühmad) kollektiivi. Vokaalansambel “Muza“ , lasteteater, teatritrupi igaaastased etendused, tantsugrupp „Oga“, kunstistuudio. Noorte klubi talgud, fotonäitused, kummituste õhtu. Seenioride õpiringi põhimõttel toimiv ravivõimlemise grupp, kes ise rohkem teab – õpetab teistele.

2011 aastal kasutas rahvamaja 9986 inimest, neist 4178 osalesid mõnel üritusel. Seltsi tegevus elavnes, kui vahetati välja juhatus, aktiivsed on kooli pedagoogid. Omaosaluseks koostöö leping Alūksne omavalitsusega. Väiksed projektid viiakse ellu eelarvest, suuremad projektid laenuga.

Koolis on 42 last, lasteaias 27 last, eestvedaja on õppinud ärijuhiks, püütakse ürituste korraldamisel tagada kvaliteet.

Kohtumine oli korraldatud läbimõeldult, informatiivselt, näitlikult, kokkuvõtvalt, emotsionaalselt.



Ape kogukonnakeskus

Autor: Lea Lai, Kodukant Läänemaa MTÜ koordinaator

Apes jagati rohkelt LEADER tegevuste kogemust. Piirkonna LAG omab mitmeid partnereid Eestist (Võru, Valga; tehakse koostööprojekte - ettevõtlus- ja rahvusvahelisi). On partnerid Põhja- Kaujast (kokku 4 LAGi) ja Soomest Seinajokkist (2 LAGi). Peamised suunad on ekspordi edendamine, puidu- ja toidutööstus ning käsitööndus.

LEADER abiga on teostatud kogukonnahoone remont (3000 latti) ja hangitud fotoaparaat, õmblusmasin jms väikeinventari. Kohapeal on palju aktiivseid ja projekte kirjutavaid seltse, rajatud laste mänguväljak, noorteklubi, käsitöökeskus (valmistamine ja näitus-müük), korrastatakse jalgrattaväljakut. Multifunktsionaalne keskus, raamatukogu ja turismiinfo punkt on ühes hoones, mis on renoveeritud 3. telje alt. Majanduskulud katab omavalitsus. Käsitööseltsi tulu läheb tegevusi korraldavale seltsile. Järgmisena on piirkonna prioriteet puhkealade, sh mõisapargid, korrastamine, enamasti taotlejateks MTÜ-d, eraisikud.

Pööratakse rohkem tähelepanu ettevõtjatele, sest neil puuduvad kogemused, ressurss, oskused. Rõhk on toidutootmise toetamisel: aed- ja köögivilja töötlemine, ideetasandil on koogivalmistamine, lihakuivatamine jm. Ettevõtluses soovitakse toetada kodutootmist.
Noored mõtlevad ekspordi peale, kuid eakad ei soovi mõttelaad muutmist, noored on innovaatilised.

Ape Leader tegevusgrupp:

  • Toetatakse investeeringud, mitte nn pehmed tegevused;
  • Lätis on rakendunud ettemaksusüsteem, inimesed ei pea projektitegevusteks laenu võtma, sh ettevõtjad. Toimib tugev eelkontroll.
  • Töötajad: Ape-s haldusjuht, finantsjuht ja rahvusvahelise töö koordinaator. Tegevjuht on vabatahtlik ning töötab Ape omavalitsuses.
  • Eraldi väliskoostöö- LEADER-toetusest 10%.

Jaunlaicene mõisakompleks-muuseum

Autorid: Anne Lindma, Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika
büroo nõunik ja Tiina Loorand, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse elukeskkonna divisjoni arenduskonsultant

Jaunlaicene mõisakompleks-muuseum asub Läti kirdeosas Alūksne kõrgustikul ja see oli omal ajal üks ilusamaid maamõisaid Vidzemes. Selles piirkonnas elab umbes 490 elanikku, kohalikus põhikoolis on käib ligi 70 last, lisaks on veel lasteaed ja eelkooligrupp. Põllukividest ja kohapeal valmistatud tellistest ehitatud mõisakompleks koos 9 ha pargiga pärineb 18. ja 19. sajandist. Kokku oli mõisakompleksis 33 hoonet, tänaseks 16 hoonet. Mõisa peahoone ei ole säilinud. Mõisat valitses 170 aastat von Wolffide suguvõsa. Mõisavalitseja majja on sisse seatud mõisa muuseum, mille ülesanne on koguda, hoida, uurida ja populariseerida Jaunlaicene mõisa kultuuripärandit. Seal on peahoone makett, mis on valmistatud muuseumi töötajate ja nende pereliikmete poolt ühe kunstniku juhendamisel. Huvilistele pakutakse ekskursioone koos giidiga mõisa territooriumil ja hoones, laste jaoks on mitmeid erinevaid tegevusi ja mänge, kooliõpilastele saab läbi viia koolitunde kohaliku ajaloo teemadel, noortele ja täiskasvanutele korraldatakse erinevad koolitusi, lisaks mitmesugused loomingulised töökojad, kus õpitakse erinevate asjade valmistamist. Muuseumi hoone ruume ja parki kasutatakse mitmesuguste ürituste ja kokkusaamiste korraldamiseks nii kohalikele ja ka külalistele.

Muuseum on kohaliku valla poolt rajatud, muuseumi töötajad on kõik omavalitsuse töötajad. Muuseumi kulud katab vald. Meid vastuvõtnud stiilseteks mõisaprouadeks riietunud muuseumitöötajad andsid lühikese ülevaate ka projektidest ja Leader programmist saadud toetustest: Heakorra projekt (maksumus 5000 latti, sh KOV omaosalus 25%). Teede projekt (maksumus 128 000 latti) 2,5 km teid ja tehniline projekt. Soojusvarustuse projekt viidi ellu 2-s osas: I etapis (maksumus 77 tuhat latti, sh KOV osalus 10%) ühendati 2 katlamaja ja rekonstrueeriti soojustrass, katlamajaga ühendati 4 hoonet sh koolimaja. II etapis (maksumus 82 tuhat latti, sh KOV osalus 10%) ühendati katlamajaga rahvamaja ja muuseum, muuseum oli varem elektriküttel.


Viimaseks tutvutud objektiks oli Eestis külastatud Kaika seltsimaja Võru maakonnas

Kaika seltsimaja asub maalilise loodusega kohas, kunagises õigeusu kirikule kuulunud kogudusemajas, kus kunagi asus kool. Nüüd on maja taastatud ja seal viiakse läbi nii kohalikke üritusi kui arendatakse jahiturismi.


Veidi tausta infot Läti ja Leedu Külade uuendamine ja arendamise meetme kohta. Kui Leedus kannab meede sarnast nime, siis Lätis on meede ühendatud maapiirkonna mitmekesistamise meetmega ja nad nimetavad seda 3.telje meetmeks, samuti on sarnaseid toetusi võimalik taotleda Läti Leader-meetmest.


 Rohkem infot õppereisist: www.maainfo.ee/index.php

Juuli 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
  

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Lahendusi tänasele päevale
EIP-AGRI: Eesti Maheklaster
MAAELUMINISTEERIUM: Avatud talude päeval osaleb tänavu üle 280 talu
MAABLOGI: Toimiv kaubavahetus tagab ohutu ja taskukohase toidu kõigile
FARMING FOR FUTURE: Käivitub veebiseminaride sari "Küsi talunikult!"
MAAKONDLIKE ARENDUSKESKUSTE VÕRGUSTIK: E-kaubanduse baaskursus
VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Võrumaa Partnerluskogu kutsub oma liikmeid ja piirkonna aktiivseid inimesi suvistele ühepäevastele õppereisidele!
LEADER infokiri 2020 (nr 9/80)
EESTI LEADER LIIT: Üldkoosolek 16. juunil 2020
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 82
SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Vihmavarjuprojekti elluviimine - Ruhnus toimub maalilaager "Ruhnu nägu"
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 nominendid selgunud
ETKI: Rohumaaviljeluse ja silotootmise infopäev

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo