MAAELUVÕRGUSTIK: Otseturundus on naiselik |
Allikas: Toimetas Reve Lambur (maaeluvõrgustik) Anne Pooli ja Anneli Luisk´i kokkuvõtete põhjal
6. november 2012. a |
Oktoobri alguses toimus Austrias seminar, mille peateemadeks olid kohalikud tooted ja lühikesed tarneahelad. Seminaril räägiti otseturundusest kui tähtsast tarnekanalist, millele tuleb EL ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel erilist tähelepanu pöörata. Suurt tähelepanu osutati otseturundusele ja naiste osale selles.
Seminari päevakava oli ülesehitatud selliselt, et sai kuulata nii ametnike kui ka praktikute ettekandeid ning toimusid nendevahelised diskussioonid, millesse kaasati kõik osalejad. Seminar lõppes väljasõiduga taludesse, kus kohapeal turustati talutoodangut. Seminari korraldas Austria maaeluvõrgustik koostöös assotsiatsiooniga Austria Põllumeeste Naised. Eestist osalesid maaeluvõrgustiku kaudu üritusel Anne Pool Läänemaalt ning Anneli Luisk Võrumaalt.
Põhisõnumina jäi kõlama, et maanaised saaksid ise töökohti luues endid arendada. Samas ei pea olema aega mitte ainult raha teenimiseks, vaid ka selle kulutamiseks. Palju toodi näiteid ka naiste ühistegevuste kohta. Korraldatakse laatasid, organiseeritakse ekskursioone, osaletakse muudes ühisettevõtmistes. Möödas on aeg, mil naiste põhiline liikumine toimus kolmnurgas - lapsed, köök ja kirik. Kuna osalejate seas oli palju naisi, siis esineti ka loosungi all "Otseturundus on naiselik".
Seminari sissejuhatuses rõhutati otseturunduse teema ajakohasust - tarbijad nõuavad talutooteid ja väiketalunikud vajavad lisasissetulekuvõimalusi. Tarbijate jaoks on toidu päritolu oluliseks muutunud. Sissejuhatuse kokkuvõtteks sobib hästi võrdlus: suurtootmine ja globaliseerumine, väiketootmine ja lokaliseerumine.
Euroopa Komisjoni esindaja Michael Erhart rääkis sellest kuidas on võimalik sekkuda EL ühtse põllumajanduspoliitika kujundamisse ja kui oluline on see, et väiketalupidajate huvid saaksid järgmisel perioodil arvestatud ja nendele sobivad ning jõukohased toetusmeetmed välja töötatud. Päevakorrale on kerkinud küsimus, kas EL tasemel on vaja ühtset märki/sümbolit, mis garanteeriks, et tegu on ausa kaubaga.
Martina Ortner Austria Põllumajanduskojast andis ülevaate Austria otseturundusest – faktid ja areng, strateegia ja väljavaated. Ettekandest tuli välja, et 150 000 Austrias tegutsevast põllumajanduslikust ettevõttest, mis on suuremad kui 5 ha: 68 % ei turusta oma tooteid ise, 31 % ettevõtetele (ligikaudu 46 000) on otseturundus oluline, sh ligikaudu 20% vähe oluline ja 11% väga oluline. Kõige enam otseturustati 2011.a Austria põllumajandustootjate poolt liha ja lihatooteid, sellele järgnesid piim- ja piimatooted. Munad on Austrias otse taludest värskena müüdavatest toodetest müügihitiks. Munadele järgnevad loomaliha ja värske piim. Taluturgudel on müügihitiks juust, millele järgnevad munad ja pekk. Tarbijad ostavad meeleldi otse talunikult ning ostuargumendiks on värskus ja päritolu. Tarbijate jaoks suurimaks takistuseks on talutoodete halb kättesaadavus.
Otseturustamise otsene vastutus jaguneb järgmiselt: 41% taluperenaised, 36% mees ja naine üheskoos, 13 % taluperemehed ja 9% talupere liikmed. Kuhu peaks otseturustamisega 2020 aastaks jõudma? Majanduseduni. Otseturustamise strateegias on oluline koht haridusel/koolitusel. Koolitada on vaja toodete levitajaid, otseturustajaid ja tarbijaid. Ülem-Austria, Alam-Austria, Burgenlandi, Steiermarki ja Kärnteni liidumaal on alates 2002. aastast kasutusel ühine kaubamärk Hea Talust (Gutes vom Bauernhof), millega on liitunud 1570 põllumajandusettevõtet ja mille omanik on Austria Põllumajanduskoda. Ühine kaubamärk annab tarbijatele kindlustunde, et omatoodetud toorainest toodetud kaubad on hoolikalt töödeldud, koolituste ja täiendõpete kaudu kujundatud tarbija ootustele vastavaks ja kvaliteetseks, reeglipäraselt kontrollitud (kvaliteeti ja hügieeni) - www.gutesvombauernhof.at
 |
 |
Liidumaade parimaid tooteid tunnustatakse kvaliteedimärgiga Maitse Kroon (GenussKrone), millega kaasneb töö avalikkusega (gaala, kataloog, TV, kleebised, logo). Tunnustamise kategooriad on: leib, juust, puuviljad, soolatud kaubad ja kalatooted. Koostööd on alustatud suurte kaubanduskeskustega.
Taluperenaine Auguste Maier Steiermarki Liidumaalt rääkis teemal „Otseturustamine on naiselik – üks kogemus Steiermarkist“. Talutöödes on esindatud kolm generatsiooni ning turundus on selles talus ainult "naiste asi". Mehed tegelevad tootmisega. Samas märkis ta ka seda, et oma tavapärase toodangu kõrvale oli vaja veel midagi. Nemad valisid selleks näiteks külaliste majutuse. Talul on 7 ha maad ja 13 ha metsa. Koos partnerettevõttega tegeldakse veisekasvatuse ja seakasvatusega. Ettevõtte raskuskese on uudsel tootmisel: kõrvits, vabapidamisega kanade munad, küttepuude tootmine, speltanisu kasvatus. Otseturustatakse värsket veiseliha, sealihakonserve, külmpressitud õli, erinevaid speltanisu produkte, kanamune. Turustuskanalid on talus asuv talupood ja toitlustus. Otseturustamine tähendab sissetulekut ja töökohakindlust, professionaalsust, koostööd, väärtuste vahendamist ja võimalusi. Oma kaupade turustamisel kasutavad nad kvaliteedimärki „Hea Talust“.
Hartbergi piirkonna veterinaarasutuse esindaja Herfried Haup rääkis teemal otseturustus ja ametnikud, toiduga seotud seaduste rakendamine praktikas. Ametnik soovitas võtta kohaliku toidu- ja veterinaarametnikuga ühendust juba ettevõtmise planeerimise etapis, protsessihügieeni tuleks ka tegelikkuses rakendada, tuleks välja töötada enesekontroll ning lasta spetsialistidel kontrollida tooteetikette.
Seminari teisel päeval anti ülevaade otseturustusest Ungaris, Sloveenias ja Soomes. Ungaris oli läbi viidud põhjalik uuring, mille järeldustena toodi välja, et tarbija seisukohast on otseturustuskanalid paindlikud ja keskkonnasõbralikud, kuid ikka on veel suur hulk tarbijaid, keda peab selles veenma ning tarbijate kogemus on allpool ootusi. Tootja osas on näha, et lühikeses tarneahelas osalevatel tootjatel on erinevad astmed, esinevad sektorist tulenevad edutegurid ja kitsaskohad ning sageli talunikud ülehindavad oma suutlikkust. Mitmed oskused ja teadmised vajavad arendamist: strateegiline planeerimine, juhtimine ja turustamine; enesehindamise kasutamine, auditeerimine ja suhted tarbijaga.
Sloveenias on algatatud üleriigiline kampaania, millega kutsutakse kohalikke tooteid tarbima. Sellel on kujutatud kaks tomatit, ühel neist on peal spidomeeter kilomeetrite arvuga ning plakatil on üleskutse: „Te võite teadlikult valida toiduaineid, mis ei ole läbi teinud pikka reisi!“. Nendel on kasutusel kaubamärk „Hea Maalt Linna“ (Gutes vom Bauernhof in ter Stadt).
Soomest oli esindatud Oulu piirkonna Maa- ja Koduperenaiste Liidu esindaja, kes rääkis kohalikust toidust ja otseturustamisest Soomes. Maa- ja Koduperenaiste Liidu hüüdlauseks on: naised – maa vägi ja sihtrühmaks naised, kes tegutsevad hajaasustusega maapiirkondades, sõltumata nende haridusest, vanusest või erialast. Liidu põhitegevusaladeks on töö oma liikmetega ja nõustamine (kodumajapidamine, ettevõtlus, maastiku kujundus). Liitu kuulub ~60 000 liiget ja 1700 ühendust. Nõustamistööd tehakse 16 maakondlikus keskuses, mis asuvad Pro-Agria keskuste juures. Nende tegevuse moto: „Elav maaelu – end hästi tundvad inimesed“.
Wilhelm Linder Viini Põllumajandus- ja Keskkonna Ülikoolist rääkis teemadel: „Tulevik on regionaalne!“ ja „Kui jätkusuutlikud on lühikesed tarneahelad?“. Oma emotsionaalses esitluses tõi ta näite toiduaine ümbermaailmareisist. Krabid, Põhjamere delikatessid, püütakse ja keedetakse värskelt laeva peal ja kujundavad regionaalset kultuuri. Krabid on tarvis enne müüki panemist koortest puhastada. See käsitöö võtab palju aega ja hügieenilistel põhjustel keelatud. Krabid viiakse sügavkülmutatult Marokosse, seal puhastatakse need käsitsi ja tuuakse tagasi... See tähendab 2 x 3000 km transporti! Tekkis idee, kui koori saaks kasutada kohapeal, siis tasuks see ära. Emdeni ja Oldenburgi Ülikoolid töötasid välja hambapasta Chitodent tootmise retsepti, kuid ring oli suletud. Kalurid ei tahtnud tarnelepinguid katkestada. Marokolased müüvad koori juba pikka aega Taisse kanade toiduks. See tähendab, et hambapasta tootmiseks tuleb toorainet importida Hiinast ja Vietnamist. Selleks on tarvis 40 autot, mis on pidevalt teel???
Wilhelm Linden andis ülevaate ka ökoloogilise jalajälje käsitlusest - (www.footprintnetwork.org) . Ökoloogiline jalajälg on looduse raamatupidamine: kui palju maad ma vajan, kui palju maad on minu käsutuses? Ning selgitas õnneliku planeedi indeksit www.happyplanetindex.com, selleks mõõdetakse õnnelikkuse keskkonna tõhusust: oodatud eluiga korrutatakse elanike õnnetundega ja jagatakse ökoloogilise jalajäljega. Selle järgi on olukord kõige parem Lõuna-Ameerikas ja kõige viletsam Aafrikas.
Oma ettekandes arutles Wilhelm Linden ka piirkonna üle, kus inimesed elada tahavad. Kui inimese sisemine pilt maastikust liiga palju erineb välisest pildist, ei suuda inimene kohaneda ja tal ei teki kodutunnet. Mida on vaja selleks, et see kodutunne tekiks? Me vajame teadlikkust toiduainete väärtustamiseks, sesoonsusega seotud regionaalsust, rämpstoidu asendamist gurmeetoiduga, kontekstuaalset mõtlemist, kus olulisel kohal on soolised asjaolud ja ökoloogiline jalajälg, talunike ja tarbijate vahelist usaldust.
Seminaril osalejad Anneli Luisk ja Anne Pool leiavad, et seminar oli asjalik ja vajalik. Anneli Luisk on seminaril kuuldut ja nähtud tutvustanud juba ka kohalikele elanikele Ruusmäe raamatukogus toimunud kohtumisel ning kohtunud kohaliku toidujärelvalve ametnikuga, kes oli väga huvitatud seminaril räägitust rohkem teada saama. Anneli Luisk on lühikese tarneahelaga tegelenud Rogosi mõisas, kus on plaanis luua Mõisa Moonakelder, kuhu hakatakse kokku ostma kohalike talupidajate põllusaadusi ning on kindel plaan oma tooted märgiga varustada.
LISAINFO:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles