EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

PÕLVAMAA ARENDUSKESKUS JA EESTI MAAÜLIKOOL: FoodArt INFOKIRI 6/2012

Allikas: Põlvamaa Arenduskeskus
6. november 2012. a

FoodArt INFOKIRI 6/2012

Chef Consultant: väiketootjad peaksid suhtuma oma toodetesse veelgi loomingulisemalt

KAIRE METS

Lätis elav Argentiina päritolu Chef Consultant German Andres Cuotto Silva hinnangul on Läti köök põnev ja maitseelamusterohke, kuid pisut kammitsetud konservatiivsusest, mistõttu on suur väljakutse muuta seda veelgi isuäratavamaks. 

Kuidas kõige lihtsamini defineerida Läti kööki?

Minu vaatevinklist on Läti köök osa Põhja-Euroopa toidukultuurist, mille kujunemist on mõjutanud peamiselt Saksamaa. Kuid mitte ainult - ka Skandinaavia, teiste Lääne-Euroopa ning slaavi maitsed on siin muutuva ajaloo käigus kokku saanud. Samas on siinset kööki mõjutanud negatiivselt nõukogude aeg, mis pidurdas toidukultuuri arengut ja rahvusvahelistumist. Õnneks on need tendentsid viimastel aegadel oluliselt muutunud. Minu kui välismaalase jaoks peituvad Läti köögi eripärad eelkõige maitsvates seeneroogades ning eriti meeldivad mulle toidud, kus kasutatakse kukeseeni ja puravikke. Samuti tulevad erilised maitsed laiast marjade ja rabarberitoitude valikust. Olen enda jaoks avastanud ka Läti huvitava ja tervisliku rukkileiva
ning aromaatse tilli.

Sel aastal, mil igas kuus pakkusid restoranid oma menüüdes kohalikust hooajalisest toorainest roogi, meelitas Riia oma külastajaid hea Läti toiduga. Tutvusta projekti “Riga - Delightfully delicious destination”
(Hõrgutavalt maitsev sihtkoht) tulemusi.

Mina tooksin siinkohal välja kaks aspekti: ühelt poolt Riia meelitab turiste hea toiduga, kuid teisalt motiveerib see kokkasid looma uusi toite ning parandama traditsiooniliste ja mittetraditsiooniliste läti roogade visuaalset poolt.

Lisaks suunavad sellised turunduskampaaniad ka kohaliku toidutööstuse arengut läbi uute ettevõtete ja innovatiivsete turundusvõtete loomise. Kõik see võimaldab tutvustada vähetuntud maitseid riigis, mis
samm-sammult otsib viise, kuidas laiendada toiduturismi kontseptsiooni nii lätlaste kui ka naaberriikide
kodanike seas.

Praegu on projekti tulemusi veel raske mõõta, kuid mul on tunne, et selle mõjud on positiivsed ning see
on andnud oma panuse toidutööstustele ja turistide jätkuvale kasvule nii Lätis kui Baltimaades tervikuna.

Riia on kuulutanud ennast Baltimaade kulinaariapealinnaks. Millist rolli mängivad selles talunikud ja väikesed toidutootjad?

Ma arvan, et osa Riia kui kulinaariapealinna edust põhinebki eelkõige kohalike talude ja väiketootjate kvaliteetsetel toodetel. Samas on veel palju võimalusi olemasolevate toodete parendamiseks ja uute loomiseks, eriti veel nende, mis on orienteeritud gurmeesektorile. Näiteks oleks huvitav luua kohalikke toite,
kasutades erinevaid ürte, millega anda viimast maitselihvi gurmeeroogadele.

Minu arvates on Läti kohalikud põllumajandustooted päris heal tasemel, kuid talunikke ja väiketootjaid oleks vaja kaasata rahvusvahelistesse ettevõtmistesse, et avada uksi uutele ideedele, maitsetele ja kogemustele. Osalemine sellistes üritustes annab neile võimaluse avastada seda potentsiaali, mis võiks nende kõrge kvaliteediga toodetes veel peidus olla ning arendada oma tooteid veelgi loomingulisemalt.

Kui lihtne või keeruline on restoranidel kohalikku toidutoorainet leida? Ja kui raske on talunikel leida tee gurmee- ja restoranide turule?

Lätis on tugevad hooajalised erisused ning värske tooraine saadavus sõltub aastaajast. Näiteks suveajal
on lihtne saada laias valikus kohalikke produkte, mida talvel on tõesti keerukas leida. Värske hooajalise toodangu pakkumine sõltub ka toiduainete säilitamise tehnoloogia olemasolust või nappusest. Üldiselt on mul jäänud mulje, et Lätis ei ole levinud värske toidu säilitamise tehnoloogiad. Samas annab uute tehnoloogiate rakendamine Läti tootjatele võimaluse müüa oma tooteid kas kohalikus või ka rahvusvahelises köögisektoris aastaringselt.

Millised on suurimad väljakutsed kohaliku toidu propageerimisel Lätis?

Arvan, et Läti tarbijad on küllaltki konservatiivsed ning ei ole väga avatud uuendustele. Seetõttu ka kohalik toit ei arene ega ei rikastu kontaktidest teiste toidukultuuridega. Läti avalikkus ja tootjad võiksid julgeda rohkem riskida selle nimel, et muuta kohalik toit konkurentsivõimelisemaks enda kodumaal. Väljakutse on leida uusi viise ja vorme, kuidas presenteerida Läti traditsioonilisi toite, muutmaks neid veelgi atraktiivsemaks ja isuäratavamaks.


Läti väiketootjad alustasid Euroopa turu vallutamist

Läti toidutootjad külastasid 15. ja 16. septembril Saksamaal Magdeburgis toimunud tänupühamessi. Tegemist oli väikeettevõtjate esimese sammuga oma toodete turustamisel Euroopa turul.

Magdeburgis esindasid Lätit Foodarti projektis osalejad, kes pakkusid juba varem välisturgudele jõudnud ettevõtjate nagu Valmieras piens (piimakombinaat), Valmiermui˛as alus (õlletööstus) ja Liepkalni (pagaritööstus) kõrval ka väiketootjate toodangut.

Nii oli Magdeburgis esindatud Arumi talu suitsuliha ja ürtidega juustutooted, Ozoliņi talu magus kuivatatud puuviljadega kodujuust ja teised juustutooted, populaarsed SIA Ievas siers kõvad ja laagerdatud juustud.

Ka pakuti messil Veckūkuri kodus valmistatud jogurteid, SIA Ķoņu dzirnavas kodusaia, SIA Abuls Brenguli heledat vaadiõlut ning Jānis Untālsi astelpajust ja pihlakast tehtud alkohoolseid jooke.

Veel eelmisel aastal müüs suurem osa Magdeburgis esindatud taludest oma tooteid ainult Lätis, kuid nüüdsel Saksamaa messil tehti esimesed sammud ka Euroopa turu vallutamiseks.

Magdeburgi tänupühad on rikkaliku programmiga ja kõrgetasemeline üritus, kus osalesid ka välisdelegatsioonid Poolast, Ungarist, Eestist, Leedust ja Lätist.


Foodart aitab ettevõtjatel välja töötada gurmeetooteid

Foodart projekt aitab ettevõtjatel koostöös Eesti ja Läti ettevõtlusnõustajatega, Eesti Maaülikooli, tippkokkade ja turundusspetsialistidega välja töötada ja turule tuua uusi gurmeetootooteid. Tootearendusprogramm
käivitub sel sügis-talvel nii Lõuna-Eestis kui Põhja-Lätis.

Foodarti meeskond valis projektis osalevate ettevõtjate seast välja tootearendusest huvitatud Lõuna-Eesti ettevõtjad, kes hakkavad koostöös tippkokkade Indrek Kivisalu ja Risto Toomega välja töötama uute
toodete prototüüpe. Läti ettevõtjaid aitavad toodete loomisel ja arendamisel sealsed eksperdid.

Kui toote retseptuur on välja töötatud ja prototüüp valmis, panevad oma õla alla konsultandid ja teadlased, et uuele tootele saaks tehtud nii toiteainete- kui ka säilivuskatsed, tasuvusarvutused jms.

Kuna klient ostab silmadega, siis saab vajadusel disaineri abiga valmis ka pakend ning viimase punkti panevad tootele turundajad, kes aitavad toote turule tuua. Turundusnõu annavad aga sellised oma ala tipud nagu Premia Foodsi turundusdirektor Katre Kõvask.

Kogu protsessi eesmärk on aidata toidutootjatel luua ja turule tuua uusi kõrge kvaliteediga gurmeetooteid.

Esimesed tootekoolitused toimuvad Eestis 14.-15. novembril pagari- ja maitsetoodete ning ja 4-5. detsembril köögiviljatoodete alal.

Lisainfot saab Tiiu Marranilt telefonil 53480003 või meiliaadressil tiiu.marran @ polvamaa.ee

Läti tootearenduskoolituste ja nõustamise kohta saab infot Kristine Ragaine telefonil 26307940 või meiliaadressil kristine.ragaine @ llkc.lv


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo