Samal teemal veel:

Uudised

• 01.12.2015  MAAKODU: Rannakülaromantika Puise Nina talust
  Puise nina kaugele merre ulatuv neemeots tekitab tunde, et siit lõpebki maa ja nüüd saab minna üksnes tagasi või otse merre. Kõige mõistlikum oleks aga aeg veidi maha võtta ning hästi sobib selleks Kogre kõrts. Ehkki kõrts ei paku iga päev mitmekesist menüüd ega ole kellast kellani avatud, lubab selle perenaine Leili Jõgisoo, et tühja kõhuga ei pea ka juhuslikud tulijad jääma: “Seitsme kala suppi ja karaskit ikka leidub,” kinnitab ta. Just seitsme kala supp on Puise Nina talu tuntuim roog, ses
• 19.12.2014  LÄÄNE ELU: Läänemaa kalandus sai eurorahaga jalad alla ( LÄÄNEMAA RANNAKALANDUSE SELTS)
  10 aastaga on Läänemaa rannakalanduses olnud mitu positiivset muudatust: kala on siinseis vetes tagasi, rannakaluritel on selts ja kalurite heaks on käiku lastud eurotoetused. Loe edasi ...
• 19.12.2014  LÄÄNE ELU: Juhtkiri: Kala raske tee tarbija lauale
  Kala on taas meres ning euroraha voolab sadamaisse. Kalurid peavad sadamate renoveerimist ülitähtsaks, sadam loob võimaluse, et kalur üldse midagi teha saaks. Kala merest väljatõmbamiseks on seega eeldused loodud, kuid kala teekonnal söögilauale on veel muidki kärestikke, mille ületamiseks tuleb asjalistel hakata nutikaid kalalifte ehitama. Loe edasi ...
• 16.09.2014  LÄÄNE ELU: Dirhamis sai valmis kalurite maja
  Kunagise Dirhami kauplus-söökla asemele kerkinud Dirhami kalurite maja mahutab ühe katuse alla nii ööbimiskoha, väikese kalatööstuse kui ka koosoleku- ja näituseruumid. Dirhami sadama lähedal asuva vana kauplus-söökla lammutamist alustati 2010. aasta sügisel, tänavu juunis avas uus hoone uksed. „Avapidu on veel pidamata,” tunnistas maja haldava Dirhami Kalurite Koja eestvedaja Mart Vahtel. Kui palju kogu kompleks koos sisustusega maksma on läinud, on keeruline täpselt öelda, sest nii ehituseks
• 26.11.2013  LÄÄNE ELU:Rannakalanduses on aeg kokkuvõtteid teha (LÄÄNEMAA RANNAKALANDUSE SELTS)
  Selle aasta oktoobris jaotas MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts laiali viimased toetusvahendid, mis olid kasu­tada lõppeval EL rahastusperioodil. Aktiivne Euroopa Kalandusfondi meetme 4.1 „kalanduspiirkondade sääs­tev areng" rakendamine Lää­nemaal sai alguse 2008. aasta sügisel, kui loodi MTÜ Lää­nemaa Rannakalanduse Selts ja hakati koostama Läänemaa kalanduspiirkonna tegevus­strateegiat 2009-2015. Seni on korraldatud 8 taotlusvooru, kus on rannakalan­duse arendamiseks määratud toetusi 2,56 milj
• 24.10.2013  LÄÄNE ELU:Suurem osa Virtsu kalasadamast sai valmis (LÄÄNEMAA RANNAKALANDUSE SELTS)
  Suurem osa Virtsu kokku üle miljoni euro maksva minevast kalasadamast sai valmis. Nüüd ei ole vanast uueks ehitatud kalasadamas enam ühtegi avariiohtlikku kohta. „Ma ei tea, mis hirmus loo­dusjõud see peaks olema, mis seal midagi ära lõhuks. Sellist ei ole," sõnas Hanila vallava­nem Arno Peksar. Kalasadamat on ehitatud seni kolmes jaos. Läinud näda­lal sai lõplikult valmis kolmas etapp, viimase tööna paigalda­sid ehitusmehed pollarid, kuhu paate kinnitada. Korda sai läänesadama lõu­nakai, mi
• 14.10.2013  POSTIMEES (erileht): Moodne suitsuahi annab Lihula kaluri tööle lisaväärtust
  Lihula keskuses asuva osaühingu Kipper Kala omaanik Andres Habak leiab, et värske kala väärindamine on ainuõige tee, kuna valmistoodang on kalatööstuse tulevik. Kutseline kalur põhjendab, et on suur vahe, kas müüa ahvenat kokkuostjale kahe euroga või hiljem suitsutatud kala kaheksa euroga kilo eest. Habaku sõnul on toore kala müük aastatega kõvas­ti langenud, sest noor inimene ei viitsi enam kala puhastada ega praadida: «Ta tahab kala kohe sellisel kujul, mida saab suhu pista.» Praegu veel puh
• 03.10.2013  LÄÄNE ELU: Üle poole miljoni maksnud Puise kalasadam sai valmis (LÄÄNEMAA RANNAKALANDUSE SELTS)
  Eile lõppes Puise sadama kol­mes etapis käinud ja 602 000 eurot maksma läinud ehitus. Sadama ehitus algas 2011, kõigepealt tehti kaid, seejärel muulid ja kõige lõpuks süvendati faarvaater ujuvbageriga; tehti ujuvsillad, teed ja platsid; paigaldati kraana ja aspel kalavõrgu maalekerimiseks. Peatöövõtja oli Haapsalu fir­ma Resteh, kes kaasas ka teisi firmasid. Näiteks pumpas Lihu­la Maaparandus sadamabasseini kaks korda veest tühjaks ja tegi muid töid. Euroopa kalandusfondi rannakalanduse progr
• 19.03.2013  LÄÄNLANE: Läänemaa rannakalandust toetatakse üle 600 000 euroga ( Läänemaa Rannakalanduse Selts)
  MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts tegi PRIA-le ettepaneku toetada 26 kalandusega seotud projektitaotlust kogusummas 626 604 eurot. Loe edasi ...
• 15.02.2012  LÄÄNE ELU: Rannakalandustoetustele oli varasemast tihedam konkurents (Läänemaa Rannakalurite Ühing)
  Rannakalurid esitasid MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tänavusse esimesse taotlusvooru nii palju taot­lusi, et teise vooru korralda­miseks ilmselt raha ei jätku. Esitati 23 projektitaotlust, millega küsitakse üle 750 000 euro. Projektide maksumus koos omaosalusega oleks ligi 950 000 eurot. Rannakalanduse seltsil on toetusteks raha jagada küsi­tust kolmandiku jagu vähem. „Arvata võib, et sel aastal teist vooru ei tule," ütles selt­si tegevjuht Margus Medell. Tõsine konkurents on sa­damate ja
• 06.10.2011  LÄÄNE ELU: Rannakalandus areneb euroraha toel ( Läänemaa Rannakalurite Ühing)
  Läänemaal on euroraha taotlemise õigus paarisajal rannakaluril. Läänemaa rannakalandust on viimase kahe aasta jooksul toe­tatud 1,5 miljoni euroga, mille­le lisandub omaosalusena veel kolmandik summast. „Summa, mis on läinud kalandusse, on praegu juba märkimisväärne," ütles Läänemaa Rannakalurite Seltsi tegevjuht Margus Medell. Euroopa Kalandusfondi raha jagatakse rannakalanduses veel kaks aastat, kokku ulatub summa ligi 2,5 miljoni euroni. Senise nelja taotlus vooru jooksul on ära öeldud v
• 24.09.2011  LÄÄNE ELU: Lihula kalatsehhi ahi ootab Saksamaalt äratoomist ( Läänemaa Rannakalurite Ühing)
  Automaatse ahju seadistamise peale võib kuluda kuu-poolteist Lihula kalamees ja ettevõtja Andres Habak loodab, et juba enne selle aasta lõppu annab tema rajatav suitsukalatsehh esimese toodangu. Esialgu arvas Habak, et saab Lihula kesklinna vanasse pae­kivist hoonesse rajatava tsehhi valmis tänavu jaanipäevaks, äga läks teisiti. Ehitus venis ja ahju tellimine võttis aega. „Ei saa neid asju nii ruttu. Toores veel," nentis Habak. Praegu on asjad sealmaal, et hoone fassaad on valmis ja uued põra
• 06.09.2011  LÄÄNEMAA RANNAKALANDUSE SELTS lõpetas EKF meetme 4.1 "kalanduspiirkondade säästev areng" 2011 aasta teise vooru projektide vastuvõtmise.
  Kokku esitati 2011 aasta teises taotlusvoorus 11 projektitaotlust kogumahus 340 303 eurot, toetust küsitakse 206 146 euro ulatuses. Strateegiatelgede vaheliselt jagunesid taotlused järgmiselt. Kalandustoodete töötlemine ja otseturustamine 4 taotlust kogusummas 226 201 eurot, toetust küsitakse 135 708 euro ulatuses tegevuste mitmekesistamine 5 taotlust kogusummas 102 584 eurot, toetust küsitakse 59 694 euro ulatuses koolitustegevused 2 taotlust kogusummas 11 517 eurot, toetust küsitakse 10 744
• 29.03.2011  ÄRIPÄEV ONLINE: Suurim toetus läks Läänemaa sadamate toetuseks
  Läänemaa Rannakalanduse Selts jagas tänavu esimeses toetusvoorus 17 projektile välja 557 347 eurot, millest kaks kolmandikku läks kahe Läänemaa sadama renoveerimiseks. Loe edasi...
• 28.03.2011  LÄÄNE ELU: Saab küll, kui tahta
  Läänemaa Rannakalurite Selts jagab kolmandat korda euroraha ja vähemalt üks taotlusvoor on sel aastal veel ees. Loe edasi ...
• 28.03.2011  LÄÄNE ELU: Suurim toetus läks sadamate ehituseks
  Läänemaa Rannakalanduse Selts jagas tänavu esimeses toetusvoorus 17 projektile välja 557 347 eurot, millest kaks kolmandikku läks kahe Läänemaa sadama renoveerimiseks. MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuht Margus Medell hindas tänavust esimest taotlusvooru kordaläinuks, sest esimest korda oli kahel teljel taotlusi rohkem, kui oli raha jagada. Konkurents tekkis sadamate renoveerimise ja turismi teljel. Medelli sõnul tuleb sügisel kindlasti uus taotlusvoor, kuid eelnimetatud kahe tegevuse p
• 24.03.2011  LÄÄNE ELU: Lihula ettevõtja ehitab suitsukalatsehhi
  Andres Habak lubab, et oma toodangu puhul ta suitsu ja soojaga ei koonerda Lihula kalamees ja ettevõtja Andres Habak loodab, et jaani­päevaks annab tema rajatav suitsukalatsehh esimese toodangu. Lihula kesklinna, vanasse paekivist laohoonesse suitsutsehhi rajamiseks sai Habaku firma OÜ Kipper Kala eelmi­sel aastal ligi 2,5 miljonit kroo­ni (u 155 000 eurot) Euroopa Kalandusfondi toetust. Toetus­rahast üle 1,3 miljoni krooni (u 83 000 eurot) kulub vana hoo­ne renoveerimiseks, ülejäänu aga seadm
• 30.11.2010  LÄÄNE ELU: Dirhami sadama kõrvale kerkib kalanduskeskus
  Dirhami sadamas kerkib kalanduskeskus — esimene omataoline ilmselt kogu Eestis —, kuhu tulevad kalurite olmeruumid, väike kalatööstus ning tulevikus ka väljapanek rannakalandusest. Kalanduskeskuse rajab endise kauplus–söökla kohale MTÜ Dirhami Kalurite Koda. Vana hoone lammutus on juba alanud, kalanduskeskuse esimene etapp peaks valmima järgmise aasta kalapüügihooaja alguseks. Esimese etapi valmisehitamiseks sai Dirhami Kalurite Koda Euroopa Kalandusfondi meetmest 4.1 ligi 3 miljonit k
• 04.11.2010  LÄÄNEMAA RANNAKALANDUSE SELTS: Rannakalurid arendavad tegevust 11 miljoni eest
  Üks huvitavaim eurotoetust saanud projekt on vana kalalaeva ümberehitamine majutuskohaks Vormsisse. Läänemaa rannakaluritele jagati tänavu eurotoetusi üle 11 miljoni krooni, taotluste vähe­suse tõttu jäi 3,6 miljonit välja andmata. Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuhi Margus Medelli sõnul oli jagada 15 miljonit krooni Euroopa Kalandusfondi (EKF) raha, kuid toetusteks määrati vaid 11,4 miljonit. „Oleks tahtnud küll, et konku­rents oleks tekkinud," ütles ta. Ülejäänud 3,6 miljonit krooni lis
• 01.11.2010  LÄÄNE ELU: Noarootsi Österby sadama renoveerimine võib alata veel sel aastal (Läänemaa Rannakalanduse Selts)
  Österby sadama renoveerimine kalasadamaks võib alata juba sel sügisel, sest PRIAlt saabus lõplik kinnitus ligi 3 miljoni krooni suuruse toetuse kohta. Loe edasi ...