EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konkursi ”Märka uuenduslikku põllumajandust” võitjad on selgunud

Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik
13. november 2012. a

Maamajanduse Infokeskuse viis käesoleva aasta kevad-suvel läbi konkursi „Märka uuenduslikku põllumajandust“, mille üheks eesmärgiks oli tuua esile häid põllumajandusprojektide näiteid, mis on Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) raames toetust saanud (www.maainfo.ee/vorgustik/konkurss2012).

Konkursi võitjad kuulutati välja 12. novembril Põllumajandusministeeriumi aastapäeva aktusel, kus neid tervitasid nii põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kui ka maaeluvõrgustiku üksuse juht Krista Kõiv. Ülejäänud nominente tänati õhtusel tunnustusüritusel Lepiku külalistemajas.

 Võitjad kuulutati välja kolmes kategoorias:

 Parima põllumajanduse ühistegevuse projekti kategoorias võitis

Tartumaa Piimatootjate Ühistu,

kes on toetust saanud MAK meetmest 1.9 – tootjarühma loomise ja arendamise toetus.

Ülejäänud ühistegevuse kategooria nominendid:

  • MTÜ Liivimaa Lihaveis projekt - "Liivimaa Lihaveis" kaubamärgi turundusstrateegia välja töötamine (Leader-meede Võrumaa Partnerluskogu piirkonnas)
  • OÜ A PIIM projekt "Piimaautomaadi ostmine ja paigaldamine", Lääne-Virumaa (Leader-meede Partnerite piirkonnas)
  • Lihaühistu PYHL, Tartumaa (MAK meede 1.9)

Parima uuendusliku põllumajandusprojekti kategoorias võitis

FIE Triinu Schneider

Hiiumaalt, kes on maheõunamahla tootmise arendamiseks toetust saanud nii MAK meetmest 1.4.1 – põllumajanduse investeeringutoetus, meetmest 3.1 – maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ning ka Leader-meetmest Hiidlaste Koostöökogu territooriumil.

Ülejäänud uuendusliku põllumajandusprojekti kategooria nominendid:

  • OÜ Õkomuld projekt "Biohuumuse tootmine", Pärnumaa (Leader-meede Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkonnas)
  • Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu projekt "Baltimaade esimene vabapidamisega tõupullifarmi ehitamine", Raplamaa (MAK meede 1.4.2)
  • OÜ Vaeküla Suurtalu projekt "282-pealise robot-lauda ehitamine", Lääne-Virumaa (MAK meede 1.4.2)

Parima põllumajandusliku teadmussiirde projekti kategoorias võitis

SA Põlvamaa Arenduskeskus,

kes on Põlvamaa põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate koolitusteks toetust saanud MAK meetmest 1.1 – koolitus- ja teavitustoetus.

Ülejäänud põllumajandusliku teadmussiirde kategooria nominendid:

  • Lääne-Viru Maanaiste Liidu koolitusprojekt - Koolitusprogramm "Koduköögist tarbijani" (MAK meede 1.1)
  • OÜ Kuresoo teadus- ja arendusprojekt "Mahetootmise efektiivsuse tõstmise, jätkusuutlikkuse suurendamise ja maheteraviljakasvatuses toodetud toiduteravilja kvaliteedi parandamise rakendusuuringud", Ida-Virumaa (MAK meede 1.7.1)

 

   

Vaata pildigaleriid Põllumajandusministeeriumis toimunud konkursi võitjate väljakuulutamisest www.maainfo.ee/index.php

         

Vaata pildigaleriid õhtusest tunnustusüritusest Lepiku külalistemajas www.maainfo.ee/index.php

Kõiki nominente on tutvustatud trükises
„Märka uuenduslikku põllumajandust – Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusprojektide näited“,
kus kokku on kirjeldatud 12 MAK projektinäidet.
Samuti on trükises lühiülevaade projektidega seotud toetusmeetmete kohta.

Link trükisele Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

Konkursi abil kogus maaeluvõrgustik ühekokku 18 head projektinäidet, mis sisestatakse MAK projektinäidete andmebaasi (www.maainfo.ee/index.php). Trükis on plaanis tõlkida inglise keelde. Eesti maaeluvõrgustiku üksus jätkab ka edaspidi MAK projektinäidete kogumise ja levitamisega, et anda avalikkusele teada, mida EL toetuste abil on ellu viidud ning ühtlasi inspireerida neid, kes alles ideede otsingul. Eesti maaeluvõrgustik tänab ettevõtlikke ja tublisid inimesi, kes läbi oma ettevõtte ja piirkonna arendamise aitavad kaasa kogu Eesti elu paremaks muutmisele.

Mõned nominentide tsitaadid, mis leiab ka eelpool kirjeldatud trükisest:

  • Ühiselt tegutsedes on häid ideid kergem realiseerida. (Alo Altermann, OÜ A Piim)
  • Meie eesmärk on panna tarbija mõtlema oma igapäevase toidulaua seotusest kohaliku põllumajandustootjaga ning nägema kogu toidutootmise ahelat. (Katrin Noorkõiv, MTÜ Liivimaa Lihaveis)
  • Kui keegi teenib rohkem, ei tähenda see seda, et keegi peab vähem teenima. (Sulev Kuus, Tartumaa Piimatootjate Ühistu)
  • Tee tööd, siis tuleb ka armastus töö vastu! (FIE Triinu Schneider)
  • Kui poleks robotlauda ehitamiseks toetust saanud, siis oleks piimatootmise lõpetanud. (Arvi Aleste, OÜ Vaeküla Suurtalu)
  • Kui väga tahta, siis võib koduköögist saada endale uue töökoha. (Marika Vartla, Lääne-Viru Maanaiste Liit)

 

Konkursi võitjate lood trükisest:

Tartumaa Piimatootjate Ühistus on nii suured kui ka väikesed tootjad ühise asja eest väljas

Ühistu funktsioon on teenindada inimesi võrdselt ja funktsioneerida kasumlikult. Tartumaa Piimatootjate Ühistu suurimal liikmel on 550 lehma, paaril piimatootjal 400 lehma, kuid on ka neid, kes majandavad 20-30 lehmaga. Enamus ühistu liikmetest kasvatavad ka teravilja. Piima müüb ühistu kahele piimatööstusele: Rannu Juustutööstus ja Valio. Kogu piim, mis toodetakse, on tootja jaoks ühe hinnaga, v.a valgu- ja rasvasisaldusest tekkiv erisus. Kui keegi teenib rohkem, ei tähenda see seda, et keegi peab vähem teenima, ütleb Sulev Kuus.

Ühistu liikmetest on lõpetanud tegutsemise vaid kaks, sest pole suutnud investeeringuid teha, et tagada piima kvaliteet. Sulev Kuusi sõnul ongi tegelikult kõige keerulisem 100 lehma pidamine, kui ei ole tegemist pereettevõttega. Seepärast on oluline osta teenuseid ja vajaminevaid sisendeid ühistu kaudu. Ühistu liikmetele plaanitakse pakkuda veterinaariteenust, laenude käendamist. Koos ostetakse ka erinevaid koolitusi: esmaabi, taimekaitse, piima kvaliteet, keskkond, töötervishoid, tehnika-alad, ühistuline tegevus jne. Sulev Kuus muretseb, et näiteks loomaarstide põud on Eestis väga suur. Tartumaa Piimatootjate Ühistus on käima lükatud arutelu veterinaarteenuse kättesaamiseks koostöö väikese loomakliinikuga. Idee selliseks koostööks saadi Kanada õppereisilt.

Sulev Kuus nendib, et ühistegevus on Eestis suhteliselt algfaasis. Ta on käinud koos teiste uuendusmeelsete ühistuliikmetega teadmisi ja kogemusi saamas nii Uus-Meremaal, Austraalias kui ka Kanadas. Võrreldes Eestit eelnimetatud maadega, on meie ühistuline tegevus paraku veel lapsekingades. Tihti ei saada aru taoliste reiside eesmärkidest. Vaatamata sellisele arvamusele on Sulev Kuus seisukohal, et õppereisid on igal juhul vajalikud ja kasulikud, sest sealt saadakse väga palju uusi teadmisi ja kogemusi, mida oma töös saab olemasolevate teadmiste abil oskuslikult rakendada. Ühistu liikmetele korraldataksegi õppereise nägemaks teiste riikide loomapidajate kogemusi ja häid praktikaid. Lisaks olemasolevale põllumajanduslikule teadmistepagasile on välisreisid avardanud silmaringi ka teistes eluvaldkondades. Kultuuri- ja haridusküsimustega kursis olemine nii kodus kui ka välismaal rikastab inimest tahes-tahtmata.

Meetme 1.9 toetuse abiga osteti ühistule ja liikmetele arvutid ja sellest makstakse ka ühistu töötajatele palka. Lisaks panustab iga liige ühistu tegevusse 2 eurot tonni piima kohta. Seni pole ühistul olnud vajadust laenu võtta. Et tulevikus tahab ühistu tehnikat (näiteks silotegemise masina) juurde osta, peab ilmselt kasutama liisingufirmade abi.

Sulev Kuus peab väga tähtsaks kohaliku elukeskkonna elamisväärsena hoidmist. Ühistu on väga palju teinud kohaliku kogukonna liitmiseks. Nii korraldatakse näiteks igal aastalõpul kogukonnale pidu, kus peetakse meeles nii tublimaid tootjaid kui ka eakaid kohalikke inimesi. Sulev Kuus rõhutab, et koostöö on väga oluline just kohaliku kogukonna jaoks.

Ühistu liikmete vahel suheldakse põhiliselt telefoni ja e-posti teel, eriti puudutab see raamatupidajate tööd, kokku saadakse 3-4 korda aastas ja üldkoosolekut peetakse üks kord aastas. Ühistu jätkusuutlikkust püütakse tagada ka sellega, et kohalikus koolis on plaanis käivitada maamajanduse erialade õpetamine, et tulevikus kaasata kohalikke noori, kes leiaksid kodukohas elamise võimaluse ja korraliku töökoha. Ühistu püüab neid võimalusi pakkuda stipendiumide maksmisega ja loodab, et mõni noor ka mõned aastad sealkandis töötaks. Sulev Kuus unistab, et 5-10 aasta pärast võiks ühistul olla oma piimatööstus, kuna soov oma toodangut väärindada ja seeläbi rohkem teenida on Kuusi sõnul kindel eesmärk.

Lühiinfo:
Ühistu loodi 1999. aastal
Käive 2011. aastal 4,9 miljonit eurot
Ühistus 15 liiget

Projekti info:
Toetuse saaja: Tartumaa Piimatootjate Ühistu
Asukoht: Teedla küla, Rõngu vald, Tartumaa
Toetus: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.9 – tootjarühmade loomine ja arendamine 2010. a ja 2011.a kokku 66 586 eurot
Kontakt:
Sulev Kuus, juhatuse esimees
telefon: 505 6982
e-post: sulev.kuus@mail.ee

Projekti tegevused: tootjarühma arendamine

 

Ka Hiiumaal saab elada ja töötada, kui seda südamega teha

Kui Triinu Schneider Hiiumaal õunamahla tootmise käima lükkas, siis tegelikult oli tegu ju eestlaste jaoks traditsioonilise tegevusega. Kes meist poleks omal ajal aiast õunu korjanud ja sügiseti mahla pressinud ning purki pannud! Ikka ühel sügisel nii 300 liitri jagu, et jaguks perele kaheks aastaks, sest üle aasta ju neid õunu puudel oli.

Sellest ajast, kui ühiskond turumajandusse astus, on olnud mugavam mahla poest osta , sest eks see pressimine-kuumutamine-kaanetamine on ju päris töömahukas ettevõtmine. Triinu vanemad erastasid kolhoosi lõpus Kassarisse rajatud suure õunaaia – 6 hektarit, milles kasvab mitmeid erinevaid õunasorte, aga ka eestlaste lemmikõuna – kuldrenetti. Õunapuud andsid saaki igal sügisel, nendega tuli midagi ette võtta.

Lisaks oli tänapäeva mõistes tegu mahekasvandusega ehk siis väga väärtusliku toorainega, millega lihtsalt pidi midagi ette võtma. Triinu meelest tuli need õunad ikkagi mahlaks pressida ja pudelitesse panna ning poodi saata. Aga kuidas toota niimoodi, et see saaks tehtud võimalikult mõistlike kulutustega nii rahalises kui ajalises mõttes? Triinu joonistas koos vanema vennaga paberile sellise mahlapressi skeemi, mis pressiks õunad võimalikult kiiresti kvaliteetseks mahlaks. Press pidi olema roostevabast terasest, et mahl ei saaks sellist harjumuspärast roostekarva nägu, nagu kodumahl ikka ju oli. Triinu leidis ühe sellise tootja Austriast, kes oli pärast pikki läbirääkimisi nõus pressi valmis ehitama. Nii ongi Triinul nüüd ratastel järelkäru peal firmas Voran eritellimusena ehitatud mahlapress, mis pressib koos Triinu abiga 20 minutiga 100 liitrit mahla. Järelkäruga saab sõita just sinna, kus mahla vaja pressida. Triinu käibki igal sügisel ka mandril teenustööna mahla pressimas.

Aga pressimisest üksi on vähe, mahl vajab ka pakendamist, et seda oleks võimalik müüa. Triinul on koduköök, mis on Veterinaar- ja Toiduameti poolt nii teavitatud kui tunnustatud ning mahla pakendamine käibki praegu veel just selles köögis. Triinu on projektitoetusega hankinud samast Vorani firmast ka pastöriseerimisseadme, mis täidab korraga 2 pudelit ning hakkaja naine villib mahla 0,5-liitristesse punaste ja roheliste korkidega pudelitesse. Kuumutamisprotsess kestab vaid 30 sekundit ja seeläbi säilib mahlas enamus vitamiine. Praegu toodab ta ca 4000 liitrit mahla aastas.

Triinu on lasknud mahla analüüsida Veterinaar- ja Toiduameti laboris ja tulemused olid väga head. Mahl säilib väga hästi ka suhkrut lisamata, sest õunahappesus on ise säilitusaineks.

Mahetoode „Triinu õunamahl“ on müügil ligikaudu 70 kaupluses üle Eesti. Triinu teeb tihedat koostööd tulundusühistuga Eesti Mahe, kes tema kauba mandril laiali veab.

Triinu mõtleb ka tuleviku peale. Sel aastal rajas ta 1,7 hektarile uue õunaaia – sort suures osas ikka see eestlaste lemmiksort – kuldrenett. Seega mahla tootmine jätkub, sest Triinu leiab, et Hiiumaa on tema jaoks just see õige paik elamiseks ja töötamiseks.

Projekti info:
Toetuse saaja: FIE Triinu Schneider
Asukoht: Esiküla, Kassari, Hiiumaa
Toetus: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.4.1 - mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetus, meetmest 3.1 - maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ning Leader-meetmest Hiidlaste Koostöökogu piirkonnas kokku 34 405 eurot
Kontakt: Triinu Schneider
telefon: 518 9693
e-post: triinusc@gmail.com

Projektide tegevused: Puu- ja köögiviljamahla tootmisseadmete soetamine (meede 3.1), pastöriseerimisseadme ostmine (Leader-meede), masinate ja õunapuuistikute ostmine (meede 1.4.1)

 

Ühe projektiga ei õpeta kedagi ettevõtjaks

Sihtasutus Põlvamaa Arenduskeskus on maakondlik konsultatsiooni- ja arendusettevõte, mis asutati maakonna omavalitsuste poolt eesmärgiga edendada piirkonna tasakaalustatud ja edukat arengut. Eesmärkide täitmiseks algatatakse arenguprogramme ja –projekte, nõustatakse ettevõtjaid ning kodanikeühendusi, korraldatakse koolitusi ja uuringuid.

Põlvamaa on traditsiooniline põllumajanduspiirkond. Põllumajandus-, toidu- ja joogitootmine on siiamaani üks olulisemaid majandusharusid, mis annab tööd rohkem kui 600 inimesele ning mille kogukäive moodustab ligikaudu viiendiku maakonna ettevõtete müügituludest. Seetõttu on kohalik tootmine väga oluline siinse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning töökohtade säilitamisel.

Arenduskeskuse tegevuse üheks prioriteediks on põllumajandus- ja toidutootmise edendamine. Selleks on korraldatud nii koolitusi, õppereise, nõustamisi. Käivitatud on ka võrgustik, mis liidab kohalikke tootjaid ühe märgi alla. “Põlvamaa rohelisem märk” on tunnus, et toode on valmistatud Põlvamaal ja kohalikust toorainest. Toetatakse väikeettevõtjate koostööd, sest ühistegevusest võidavad kõik – võrgustikus on lihtsam silma paista ja oma tooteid turundada ning omavaheline suhtlus tekitab uut sünergiat. Trükises “Põlvamaa talutoit: Lood meie kogemustest” jagatakse kogemusi ka teistele.

Põlvamaa Arenduskeskuses on aru saadud, et ühe projektiga ei suudeta väikeettevõtja konkurentsivõimet tõsta. Tegu on protsessiga, mida tuleb korrata erinevate vaatenurkade ja valdkondade alt. Samuti on koolitusgrupid väikesearvulised, sest siis jõuab õpetatav teema paremini pärale ning tekivad ka ettevõtjate vahelised otsekontaktid. Arenduskeskuse juht Kaire Mets ja projektijuht Tiiu Marran toonitavad ka nõustajate-tuutorite ja tootjate ühistöö tähtsust. Vaid ühises protsessis saavutatakse äri edendavaid tulemusi.

Praeguseks on Põlvamaa Arenduskeskus korraldanud toetuse abil neli info- ja koolitussarja, mille eesmärgiks on toetada põllumajandustoodete mitmekesistamist ning tootearendust. Koolitusmeetoditena on kasutatud loenguid, nõustamist ja tuutorlust, on korraldatud õppepäevi Polli Tootearenduskeskuses, Maaülikooli mikromeiereis ning Olustvere TMKs. Samuti tehakse tihedat koostööd Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli õppejõududega. Koolituste tulemusena on ettevõtjad hakanud oma tooteid edasi arendama, mõni väiketootja on jõudnud oma toodetega juba ka välisturule. Näiteks Põhjala talu teesegusid viiakse Saksamaale ja neid soovivad oma menüüs näha ka pealinna toitlustuskohad. Hea näide on ka Lõuna Pagarid AS, kes disainerist tuutori abiga keskendus toote pakendi uuendamisele, mille tulemusel kasvas Mooste Linakuklite läbimüük poole võrra.

Juba on käimas ka uued projektid: valminud on Maaülikooli õppejõu Tiiu Ohvrili raamat väiketootjate turundusest. Ettevalmistamisel on Indrek Kivisalu trükis „Väiketootja tootearendusest“ ehk kuidas oma toodetega tarbija maitsemeeli tabada. Lisaks on hoo on sisse saanud FOODART projekt, mis seob Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti toidutootjaid ja restorane.

* Teadmus – teadmised millegi kohta kogumina. Teadmussiire on teadmiste levik, levitamine

Projekti info:
Toetuse saaja: Põlvamaa Arenduskeskus SA
Asukoht: Kesk 20, Põlva
Toetus: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.1 – koolitus- ja teavitustegevuse toetus – viiele projektile kokku 57 730 eurot
Projekti tegemise periood: 2008 sügis – 2012
Kontakt:
Tiiu Marran, projektijuht
telefon: 5348 0003
e-post: tiiu.marran@polvamaa.ee

Projekti tegevused: koolitusprojektid „Maaettevõtluse mitmekesistamine“ (jaanuar - märts 2009), „Talutoodangu arendamine“ (jaanuar - märts 2010), „Uus toode – uued võimalused“ (jaanuar – märts 2011 ning trükis juuni 2012), „Põllumajandus- ja toidutoodete ühisturundus ja müük“ (jaanuar – aprill 2012) ning trükise „Väiketootja turundusest. Kuidas suurte tegijate vahelt välja paista“ väljaandmine (november 2012)

Juuli 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
ARC2020: Maaelu dialoogid | Arukad külad – kohalike tegevuste toetamine kogub ühe suuremat hoogu
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Käbliku Pruulikoda korraldab rahvusvahelise festivali
LEADER infokiri 2019 (nr 10/65)
MAABLOGI: Pestitsiidijääkide ohutuse hindamine
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 12/2019 (19)
MAAELUMINISTEERIUM: Soovitused avatud talude päevaks
VALGAMAA PARTNERLUSKOGU: Koostööprojekt õpilasmaleva korraldamiseks Valgamaal ja Piiriveere Liidri piirkonnas
MAAELUVÕRGUSTIK: Avatud talude päev - nõuanded talule, kuidas kasutada ära mobiilirakenduse Navicup võimalusi
MAAELUVÕRGUSTIK: Kätte on jõudmas suve haripunkt - avatud talude päeval ootab külastajaid üle 300 talu/ettevõtte üle Eesti!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 14 (437)
EIP-AGRI parimad näited: Niisutuse kontroll teraviljakasvatuses - olukorra- ja asukohapõhine ning automatiseeritud (Saksamaa)
EIP-AGRI parimad näited: GOFOPE 2015 - Maheviljelusele ülemineku soodustamine (Hispaania)
MAAELUMINISTEERIUM: Avatud talude avapauk
PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK: Rääbisefestival

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo