MAAELUVÕRGUSTIK: Konkursi ”Märka uuenduslikku põllumajandust” võitjad on selgunud |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik 13. november 2012. a |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Võitjad kuulutati välja kolmes kategoorias:
Ülejäänud ühistegevuse kategooria nominendid:
Ülejäänud uuendusliku põllumajandusprojekti kategooria nominendid:
Ülejäänud põllumajandusliku teadmussiirde kategooria nominendid:
Vaata pildigaleriid Põllumajandusministeeriumis toimunud konkursi võitjate väljakuulutamisest www.maainfo.ee/index.php Vaata pildigaleriid õhtusest tunnustusüritusest Lepiku külalistemajas www.maainfo.ee/index.php
Konkursi abil kogus maaeluvõrgustik ühekokku 18 head projektinäidet, mis sisestatakse MAK projektinäidete andmebaasi (www.maainfo.ee/index.php). Trükis on plaanis tõlkida inglise keelde. Eesti maaeluvõrgustiku üksus jätkab ka edaspidi MAK projektinäidete kogumise ja levitamisega, et anda avalikkusele teada, mida EL toetuste abil on ellu viidud ning ühtlasi inspireerida neid, kes alles ideede otsingul. Eesti maaeluvõrgustik tänab ettevõtlikke ja tublisid inimesi, kes läbi oma ettevõtte ja piirkonna arendamise aitavad kaasa kogu Eesti elu paremaks muutmisele. Mõned nominentide tsitaadid, mis leiab ka eelpool kirjeldatud trükisest:
Ühistu liikmetest on lõpetanud tegutsemise vaid kaks, sest pole suutnud investeeringuid teha, et tagada piima kvaliteet. Sulev Kuusi sõnul ongi tegelikult kõige keerulisem 100 lehma pidamine, kui ei ole tegemist pereettevõttega. Seepärast on oluline osta teenuseid ja vajaminevaid sisendeid ühistu kaudu. Ühistu liikmetele plaanitakse pakkuda veterinaariteenust, laenude käendamist. Koos ostetakse ka erinevaid koolitusi: esmaabi, taimekaitse, piima kvaliteet, keskkond, töötervishoid, tehnika-alad, ühistuline tegevus jne. Sulev Kuus muretseb, et näiteks loomaarstide põud on Eestis väga suur. Tartumaa Piimatootjate Ühistus on käima lükatud arutelu veterinaarteenuse kättesaamiseks koostöö väikese loomakliinikuga. Idee selliseks koostööks saadi Kanada õppereisilt. Sulev Kuus nendib, et ühistegevus on Eestis suhteliselt algfaasis. Ta on käinud koos teiste uuendusmeelsete ühistuliikmetega teadmisi ja kogemusi saamas nii Uus-Meremaal, Austraalias kui ka Kanadas. Võrreldes Eestit eelnimetatud maadega, on meie ühistuline tegevus paraku veel lapsekingades. Tihti ei saada aru taoliste reiside eesmärkidest. Vaatamata sellisele arvamusele on Sulev Kuus seisukohal, et õppereisid on igal juhul vajalikud ja kasulikud, sest sealt saadakse väga palju uusi teadmisi ja kogemusi, mida oma töös saab olemasolevate teadmiste abil oskuslikult rakendada. Ühistu liikmetele korraldataksegi õppereise nägemaks teiste riikide loomapidajate kogemusi ja häid praktikaid. Lisaks olemasolevale põllumajanduslikule teadmistepagasile on välisreisid avardanud silmaringi ka teistes eluvaldkondades. Kultuuri- ja haridusküsimustega kursis olemine nii kodus kui ka välismaal rikastab inimest tahes-tahtmata. Meetme 1.9 toetuse abiga osteti ühistule ja liikmetele arvutid ja sellest makstakse ka ühistu töötajatele palka. Lisaks panustab iga liige ühistu tegevusse 2 eurot tonni piima kohta. Seni pole ühistul olnud vajadust laenu võtta. Et tulevikus tahab ühistu tehnikat (näiteks silotegemise masina) juurde osta, peab ilmselt kasutama liisingufirmade abi. Sulev Kuus peab väga tähtsaks kohaliku elukeskkonna elamisväärsena hoidmist. Ühistu on väga palju teinud kohaliku kogukonna liitmiseks. Nii korraldatakse näiteks igal aastalõpul kogukonnale pidu, kus peetakse meeles nii tublimaid tootjaid kui ka eakaid kohalikke inimesi. Sulev Kuus rõhutab, et koostöö on väga oluline just kohaliku kogukonna jaoks. Ühistu liikmete vahel suheldakse põhiliselt telefoni ja e-posti teel, eriti puudutab see raamatupidajate tööd, kokku saadakse 3-4 korda aastas ja üldkoosolekut peetakse üks kord aastas. Ühistu jätkusuutlikkust püütakse tagada ka sellega, et kohalikus koolis on plaanis käivitada maamajanduse erialade õpetamine, et tulevikus kaasata kohalikke noori, kes leiaksid kodukohas elamise võimaluse ja korraliku töökoha. Ühistu püüab neid võimalusi pakkuda stipendiumide maksmisega ja loodab, et mõni noor ka mõned aastad sealkandis töötaks. Sulev Kuus unistab, et 5-10 aasta pärast võiks ühistul olla oma piimatööstus, kuna soov oma toodangut väärindada ja seeläbi rohkem teenida on Kuusi sõnul kindel eesmärk. Lühiinfo: Projekti info: Projekti tegevused: tootjarühma arendamine
Lisaks oli tänapäeva mõistes tegu mahekasvandusega ehk siis väga väärtusliku toorainega, millega lihtsalt pidi midagi ette võtma. Triinu meelest tuli need õunad ikkagi mahlaks pressida ja pudelitesse panna ning poodi saata. Aga kuidas toota niimoodi, et see saaks tehtud võimalikult mõistlike kulutustega nii rahalises kui ajalises mõttes? Triinu joonistas koos vanema vennaga paberile sellise mahlapressi skeemi, mis pressiks õunad võimalikult kiiresti kvaliteetseks mahlaks. Press pidi olema roostevabast terasest, et mahl ei saaks sellist harjumuspärast roostekarva nägu, nagu kodumahl ikka ju oli. Triinu leidis ühe sellise tootja Austriast, kes oli pärast pikki läbirääkimisi nõus pressi valmis ehitama. Nii ongi Triinul nüüd ratastel järelkäru peal firmas Voran eritellimusena ehitatud mahlapress, mis pressib koos Triinu abiga 20 minutiga 100 liitrit mahla. Järelkäruga saab sõita just sinna, kus mahla vaja pressida. Triinu käibki igal sügisel ka mandril teenustööna mahla pressimas. Aga pressimisest üksi on vähe, mahl vajab ka pakendamist, et seda oleks võimalik müüa. Triinul on koduköök, mis on Veterinaar- ja Toiduameti poolt nii teavitatud kui tunnustatud ning mahla pakendamine käibki praegu veel just selles köögis. Triinu on projektitoetusega hankinud samast Vorani firmast ka pastöriseerimisseadme, mis täidab korraga 2 pudelit ning hakkaja naine villib mahla 0,5-liitristesse punaste ja roheliste korkidega pudelitesse. Kuumutamisprotsess kestab vaid 30 sekundit ja seeläbi säilib mahlas enamus vitamiine. Praegu toodab ta ca 4000 liitrit mahla aastas. Triinu on lasknud mahla analüüsida Veterinaar- ja Toiduameti laboris ja tulemused olid väga head. Mahl säilib väga hästi ka suhkrut lisamata, sest õunahappesus on ise säilitusaineks. Mahetoode „Triinu õunamahl“ on müügil ligikaudu 70 kaupluses üle Eesti. Triinu teeb tihedat koostööd tulundusühistuga Eesti Mahe, kes tema kauba mandril laiali veab. Triinu mõtleb ka tuleviku peale. Sel aastal rajas ta 1,7 hektarile uue õunaaia – sort suures osas ikka see eestlaste lemmiksort – kuldrenett. Seega mahla tootmine jätkub, sest Triinu leiab, et Hiiumaa on tema jaoks just see õige paik elamiseks ja töötamiseks. Projekti info: Projektide tegevused: Puu- ja köögiviljamahla tootmisseadmete soetamine (meede 3.1), pastöriseerimisseadme ostmine (Leader-meede), masinate ja õunapuuistikute ostmine (meede 1.4.1)
Arenduskeskuse tegevuse üheks prioriteediks on põllumajandus- ja toidutootmise edendamine. Selleks on korraldatud nii koolitusi, õppereise, nõustamisi. Käivitatud on ka võrgustik, mis liidab kohalikke tootjaid ühe märgi alla. “Põlvamaa rohelisem märk” on tunnus, et toode on valmistatud Põlvamaal ja kohalikust toorainest. Toetatakse väikeettevõtjate koostööd, sest ühistegevusest võidavad kõik – võrgustikus on lihtsam silma paista ja oma tooteid turundada ning omavaheline suhtlus tekitab uut sünergiat. Trükises “Põlvamaa talutoit: Lood meie kogemustest” jagatakse kogemusi ka teistele. Põlvamaa Arenduskeskuses on aru saadud, et ühe projektiga ei suudeta väikeettevõtja konkurentsivõimet tõsta. Tegu on protsessiga, mida tuleb korrata erinevate vaatenurkade ja valdkondade alt. Samuti on koolitusgrupid väikesearvulised, sest siis jõuab õpetatav teema paremini pärale ning tekivad ka ettevõtjate vahelised otsekontaktid. Arenduskeskuse juht Kaire Mets ja projektijuht Tiiu Marran toonitavad ka nõustajate-tuutorite ja tootjate ühistöö tähtsust. Vaid ühises protsessis saavutatakse äri edendavaid tulemusi. Praeguseks on Põlvamaa Arenduskeskus korraldanud toetuse abil neli info- ja koolitussarja, mille eesmärgiks on toetada põllumajandustoodete mitmekesistamist ning tootearendust. Koolitusmeetoditena on kasutatud loenguid, nõustamist ja tuutorlust, on korraldatud õppepäevi Polli Tootearenduskeskuses, Maaülikooli mikromeiereis ning Olustvere TMKs. Samuti tehakse tihedat koostööd Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli õppejõududega. Koolituste tulemusena on ettevõtjad hakanud oma tooteid edasi arendama, mõni väiketootja on jõudnud oma toodetega juba ka välisturule. Näiteks Põhjala talu teesegusid viiakse Saksamaale ja neid soovivad oma menüüs näha ka pealinna toitlustuskohad. Hea näide on ka Lõuna Pagarid AS, kes disainerist tuutori abiga keskendus toote pakendi uuendamisele, mille tulemusel kasvas Mooste Linakuklite läbimüük poole võrra. Juba on käimas ka uued projektid: valminud on Maaülikooli õppejõu Tiiu Ohvrili raamat väiketootjate turundusest. Ettevalmistamisel on Indrek Kivisalu trükis „Väiketootja tootearendusest“ ehk kuidas oma toodetega tarbija maitsemeeli tabada. Lisaks on hoo on sisse saanud FOODART projekt, mis seob Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti toidutootjaid ja restorane. * Teadmus – teadmised millegi kohta kogumina. Teadmussiire on teadmiste levik, levitamine Projekti info: Projekti tegevused: koolitusprojektid „Maaettevõtluse mitmekesistamine“ (jaanuar - märts 2009), „Talutoodangu arendamine“ (jaanuar - märts 2010), „Uus toode – uued võimalused“ (jaanuar – märts 2011 ning trükis juuni 2012), „Põllumajandus- ja toidutoodete ühisturundus ja müük“ (jaanuar – aprill 2012) ning trükise „Väiketootja turundusest. Kuidas suurte tegijate vahelt välja paista“ väljaandmine (november 2012) |