UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Soome tunnustas maaelu "pärle"

Allikas: Maaeluvõrgustik, toimetasid Krista Kõiv ja Meeri Klooren ning tõlkis Helene Kõiv 20. november 2012. a

Eelmise nädala VÕRGUKIRJAS tutvustati Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo poolt sellel aastal läbiviidud maaelu arengukava 2007-2013 projektinäidete konkursi „Märka uuenduslikku põllumajandust“ tulemusi. Sarnasel viisil maaelu arengukava raames toetust saanud projektide esiletoomist korraldatakse ka teiste liikmesriikide maaeluvõrgustike poolt. Ainult paar päeva enne Eesti konkursi parimate väljakuulutamist, 8. novembril toimus Soomes, Tamperes pidulik sündmus SOOME MAAELU GALA 2012. Soome Maaelu Gala on üritus, kus tunnustatakse Soome maaelu arengukava 2007-2013 ja Ahvenamaa maaelu arengukava 2007-2013 projektinäidete konkurssi „Parimad praktikad 2012“ parimaid. Galast oli võimalus osa saada väikesel Eesti delegatsioonil, kuhu kuulusid konkursi “Märka uuenduslikku põllumajandust!“ hindamiskomisjoni, Põllumajandusministeeriumi, PRIA ja maaeluvõrgustiku büroo esindajad. Soome maaeluvõrgustiku poolt korraldatav projektinäidete konkurss toimub juba teist korda, esimene konkurss korraldati 2010.a. Selle aastal esitati Soome projektinäidete konkursile kokku 193 projekti järgmistes kategooriates: Kohalik tegu - tipptasemel Leader-projekt (Leader- oiva paikallisteko / Leader Excellence Local Deed) Edukas arendusprojekt (Onnistunut kehittämishanke / Successful Development Project) Uuenduslik maapiirkonna ettevõtlusprojekt (Edistyksellinen maaseutuyritys / Progressive Rural Enterprise) Suurepärase ideega maapiirkonna projekt (Mainio maaseutuoivallus / Splendid Rural Idea) Eeskujulik keskkonda panustamise projekt (Esimerkillinen ympäristöpanostus / Exemplary Environmental Input) Selle aasta konkursil tunnustati lisaks ka veel kõige silmapaistvamat Soome Leader tegevusgruppi. Soome projektinäidete konkursi „Parimad praktikad 2012“ ja Soome Maaelu Gala laiemaks sihiks on innustada ja julgustada selles vallas tegutsevaid inimesi. Viia kokku neid, kes panustavad maaelu elujõu suurendamisse läbi erinevate projektide ja tegevuste. Lisaks soovivad korraldajad konkursi ja parimate praktikate levitamise kaudu suurendada ühiskonna huvi maapiirkondade arengu vastu. Soome Maaelu Gala 2012 kohta: www.maainfo.ee... Projektikonkursi näidete trükis (soome keeles): www.maaseutu.fi... Soome trükise „Parimad praktikad 2012“ sissejuhatuse on kirjas kuidas Maaelu Gala korraldamise mõte Soome jõudis „Konkursi ja Maaelu Gala algne idee pärineb Rootsist. 2009. aastal osalesid nii mõnedki meist Rootsis, kuhu oli kogunenud ligi 300 maapiirkonna arendajat, poliitikut ja otsuselangetajat, et üheskoos valida selle aasta parimad maaelu arengu projektid – kõik see toimus Oscari gala stiilis. Meile avaldas kõik see väga suurt muljet ja soovisime midagi sarnast ka Soomes ära teha.“ Eesti maaeluvõrgustiku VÕRGUKIRJA vahendusel tutvustame teilegi Soome maaelu arengukavade 2012.a parimaid: Kohalik tegu - tipptasemel Leader-projekt „Jämsä jõgi voolavaks!“ Sajandeid on Jänsänjoki jõgi olnud Jämsä elanikele „päästenööriks“. Läbi aegade, on see ühendanud piirkonna omavalitsusi ja külasid. Pärast Jämsä ja Jämsänkoski linnade ühendamist, taastus jõe endine tähtsus. Vanade omavalitsuste piirid olid hajutatud. Projekti keskne mõte on ühendada jõeäärsete alade elanikke, pakkudes kohalikele ja turistidele võimalust tutvuda Jämsänjoki jõe elu ja oluga. Projekti käigus hakkasid piirkonna elanikud, organisatsioonid, ettevõtjad ja teised aktiivsed inimesed arendama ühiselt jõega seotud tegevusi. Korraldati palju jõega soetud üritusi, kus ühtekokku osales pea 13 000 inimest. Oli nii kultuuri kui ka loodusega seotud üritusi, ühislaulmisi, jõeäärseid tantsufestivale, niideti ühiselt jõeäärseid alasid ning toimusid laadad, töötoad ja regatt, mille käigus koguti raha Päijänne järve laevastiku soetamiseks. Samal ajal koguti Jämsänjoki piirkonnas informatsiooni teenuste ja teenusepakkujate osas. Loodi uusi tegevusi ja tooteid, viidi läbi üritusi, mis kõik üheskoos muutsid jõeäärse keskkonna meeldivamaks ja turistidele atraktiivsemaks. Valmisid õppematerjalid koolidele, hariduslikele organisatsioonidele ja -klubidele. Piirkonna vanematelt inimestelt saadi jõega seotud memuaare. Nüüd meelitab jõgi jälle inimesi kokku tulema! Projekt sai rahvahääletusel kõige enam hääli ja valiti ka "Rahva lemmikuks"! Projekti rahastaja: Arrvenmäki-Asemamäki asukasyhdistys ry Projekti läbiviija: Vesuri-ryhmä ry   Edukaim arendusprojekt „Mallu ringsõit läbi külade“   Mallu - mobiilne sotsiaalseid ja tervishoiu teenuseid pakkuv üksus Lõuna-Karjalas, muudab teenused kättesaadavaks ka nendes Lõuna-Karjala piirkondades kuhu tava teenusepakkujal on raske ligi pääseda. Mobiilne teenus aitab ennetada ja ravide haigusi ning pakub tervise ja heaolu teenuste alast informatsiooni. Samuti elavdab see külakogukondi. Projekti käigus loodi võimalus informatsiooni vahetamiseks mobiilsete teenuste abil. Võimalus elektroonilisel teel vahetada ning saada infot patsiendi ja tema tervise kohta. Samuti uuriti projekti käigus peatuspunkte, teekondi ja taoliste tegevuste võimalikke laiendusi. Seda informatsiooni saab kasutada ka teiste sarnaste mobiilsete teenuste pakkumisel muudes hõredalt asustatud piirkondades.   Projekti elluviija: Etelä-Karjalan sosiaali- ja terveyspiiri Projekti rahastaja: Kaakkois-Suomen ELY-keskus     Uuenduslik maapiirkonna ettevõtlusprojekt „Tapamaja teenuste laiendamine“ Kangasniemis, Lõuna-Savos asuv ettevõte Roinilan Lihatila Oy tegutseb põllumajandussaadusi tootvas ja töötlevas valdkonnas alates söödamaade harimisest kuni toodangu tarbija toidulauani viimiseni. Tegevus hõlmab nii liha tootmist, töötlemine, kui ka turustamist. Ettevõtte kasvatab lihakarja ja sigu. Neile söödetakse vaid kohapeal kasvatatud teravilja ja rohusööta. Loomade kasvatamine ja tapmine ühes piirkonnas tagab liha hea maitse, värskuse ja päritolu järgitavuse. Roinilan Lihatila ostab loomarümbad ning müüb need lahtilõigatuna edasisse töötlusesse autokaupluste kaudu ligi üheksakümnel (90) erineval turuplatsil Lõuna-Savos. Ettevõtlustoetuste abil soetati jahutusruum, külmutus- ja pakkimisseadmed. Lihatootmisega tegelev osaühing on oma toodangu mahtu suurendanud ning paranenud on ka tootmistingimused. Ettevõte on hakanud pakkuma tapamaja teenust ka teistele talunikele. Nende mudeli järgi jõuab värske liha lettidele kahe päeva jooksul, pärast tapamajast tulekut. Lisaks sellele ei tule ühelgi kliendil kahelda liha päritolus. Läbi selle tegevuse õnnestus ettevõttel piirkonnas päästa 20 töökohta. Projekti läbiviija: Roinilan Lihatila Oy Projekti rahastaja: Etelä-Savon ELY-keskus     Suurepäraseima ideega maapiirkonna projekt – „Tere, Päijät-Häme!“ Projekti eesmärgiks on vähendada vanade inimeste üksindust ja ebaturvalisust. Projekti käivitas vabatahtlike helistajate võrgustik, mille liikmed helistavad kokkulepitud ajal eakatele. Helistamise teenust pakkuvad inimesed on ka ise vanema generatsiooni esindajad, kes pakkuvad samaealistele toetust. Antud tüüpi tegevus on eriti sobilik just hõredalt asustatud maapiirkondades. Mõnele eakale meeldib, kui talle kord päevas helistatakse ja uuritakse, kas kõik on hästi, kuid osad eelistavad nö kontrollkõnesid saada vaid kord nädalas. Teenus on vanuritele tasuta. Tegevuse kohta on informatsiooni levitatud erinevates piirkondades ja seeläbi on oma ridadesse on palgatud palju uusi vabatahtlikke. Projekti eestvedaja plaanib arendada välja spetsiaalse mudeli, et ka teistes maapiirkondades – külades ja linnades – saaks tulevikus sarnast teenust pakkuda. Projekti läbiviija: Päijät-Hämeen hyvinvointipalvelujen kehitys ry Projekti rahastaja: LAG Päijänne-Leader ry   Eeskujulik keskkonda panustamise projekt „Keskkondlikkust haridusest praktilise tegevuseni“ Uusimaa-Helsingi regioonis oli soov suurendada inimeste teadlikkust ümbruskaudse piirkonna keskkonnast ja alustada kohaliku vesikonna kaitsega. Projekti eesmärk oli välja anda illustreeriv õppematerjal, tutvustamaks eri tüüpi järvesid. Seda plaaniti levitada kohalikes koolides ning selle tulemusena viidi õppetöö looduskeskkonda - värskesse õhku. Projekti käigus külastas suur hulk koolilapsi, noori ja kohalikke inimesi piirkonnas asuvaid järvi, et sealset keskkonda tundma õppida. Õppereiside käigus puhastati järve kaldaid veetaimedest ja vetikatest ning parandati kalastamiseks kasutatavaid sildu. Kogu protsessi jäädvustati 10 000 fotole – mis tutvustasid ka järves elutsevaid taimi ja loomi. Kogutud informatsiooni põhjal koostati kuue järve kohta foto-rohked ja inspireerivad õppematerjalid. Materjale saavad kasutada kõik soovijad ning need on internetis tasuta kättesaadavad ja allalaetavad. Projekt on suurendanud piirkonna teadlikkust keskkonnast ning pakkunud kohalikele inimestele heatasemelist keskkonna-alast haridust. Inimesed on ka pärast projekti lõppemist rohkem järveloodusega arvestama hakanud ja kannavad selle eest nüüd õpitud juhiste abil paremini hoolt. Ümbruskaudsed koolid on projektist vaimustunud ja lubavad edaspidigi oma õpilasi järvede äärde teadmisi omandama viia. Projekti raames läbiviidud harivatest külastuskäikudest järvede äärde võttis osa peaaegu 500 õpilast. Projekti läbiviija: Itä-Uudenmaan ja Porvoonjoen vesien- ja ilmansuojeluyhdistys ry Projekti rahastaja: Maaseudun kehittämisyhdistys SILMU ry