Raha küsides pole hea kiirustada (JAP) |
Allikas: Järva Teataja paberleht, autor Silva Anspal (MTÜ JAP tegevjuht)
15. aprill 2010. a |
Eelmisel aastal said Järvamaa vabaühendused ja ettevõtjad esimest korda taotleda oma tegevuseks toetust Leader programmist.
Leader programmi erinevus teistest maaelu arengu programmidest seisneb selles, et otsustamine on toodud kogukonna tasandile. Eestis on 26 tegevusrühma, kes viivad ellu Leader programmi. MTÜ Järva Arengu Partnerid (JAP) on üks neist.
Oleme kahel aastal heaks kiitnud 102 projekti, millega toetame maaelu arengut 15,19 miljoni krooniga. Otsustus on andnud meile uue kogemuse: oleme õppinud ise ja kogenud vastutust hindamisel ja valikute tegemisel, sest häid projekte oli palju. Et projektide valik oleks võimalikult selge ja läbipaistev, oleme moodustanud hindamiskomisjoni, koostanud hindamise juhendid ning taotlusvormid ja abimaterjalid.
Alljärgnevalt tähelepanekuid taotlustest.
Trükivead näitavad kiirustamise märke
Projektide ettevalmistamisel tuleb hoolikalt ideed kaaluda. Teha on kerge neid projekte, mis on läbi mõeldud ja põhjalikult ette valmistatud. Kui kaks nädalat enne projekti esitamise tähtaega alles kuulatakse maad, siis jääb aega vaheks, et koostada edukat taotlust. Tegevusrühmad on koostanud oma projektikirjelduse vormi, et oleks alus, mille järgi projekte hinnata ja pingeritta seada. Nii on ka meie kodulehel üleval juhend taotlejale, projektikirjeldus, eelarve tabel koos abitabelitega, juhend ja näidis hinnapakkumise vormistamiseks.
Paraku tekkis projektide vastuvõtul tunne, et paljud taotlejad pole juhendiga tutvunud. Kaks kuud enne taotlusvoorude avanemist on tegevusrühmadel kohustus alustada teavitustegevust. Ka tõsine taotleja peaks kohe hakkama projekti koostamisega tegelema. Iga taotlusvooru eel korraldati ka infopäevi, mis tutvustasid nõudeid ja dokumentide täitmist põhjalikult. Oleme kaalunud nõuet, et kõik taotlejad, kes soovivad toetust saada, peaksid käima infopäevadel. Kiirustamise märke näitavad ka trüki- ja stiilivead taotlusdokumentides. Projekti ettevalmistuse ajal pole taotlejal tihti selge, kuidas tegelikult projekt ellu viia. Oleme harjunud mõtlema tegevustest, aga mitte kuludele ühe või teise tegevuse korral. Projekt tuleb koostada kulude põhiselt: leida tegija, kellelt küsida hinnapakkumist ja kes projekti heakskiidu korral selle tegevuse ka ellu viib.
Uudsus on märksõna, mis iseloomustab Leader programmi. Sellega on meil kitsas käes - enamik taotlusi on olid traditsioonilised tegevused, rohkem oleks tahtnud näha uusi ideid ja lähenemisi. Värsked, uued lähenemised pälvisid ka kõik toetust. Loodame, et järgmistes voorudes tuleb innovaatilisi projekte rohkem.
Taotlemise protseduur ja aeg on pikk, otsustamine kogukonnas tähendab lõivu maksmist ajas. Menetlus kulgeb kahes järgus. Esiteks sisuline hindamine ja valik kohalikus tegevusrühmas ja teiseks formaalne määrusele ja alusdokumentidele vastavuse kontroll PRIA-s. Taotluse esitamisest kuni heakskiitva otsuseni tuleb arvestada kuue kuuga. Kui dokumendid pole korras, on vaja midagi lisaks küsida, tehakse järelepärimine, mis kohe pikendab menetlusaega.
Alates 19. juunist hakkab kehtima Leaderi projektitaotluste vastuvõtu uus kord, mis annab rohelise tee korrektselt vormistatud taotlustele. Selle kohta on võimalik lugeda PRIA kodulehelt: www.pria.ee/et/toetused/vald-kond/teadmiseks/korrektne_ taotlus/. Oluline on esitada taotlus sellise ajavaruga, et jääks aega vigu likvideerida ja enne taotluste vastuvõtu lõppu puuduvaid dokumente esitada.
Meie taotlusvoorud on olnud avatud vähemalt kaks nädalat, kuid enamik taotlustest esitatakse viimasel päeval. PRIA-sse taotlusdokumente esitada on taotlejal aega kaks kuud pärast tegevusgrupi otsuse tegemisest. Ka siin tuleb arvestada ajavaruga, et vajadusel taotluspaketti täiendada.
Keeruliseks teeb projektide elluviimise nõue, et toetuse saab taotleja pärast investeeringu või tegevuste rakendamist. Eelrahastuse võimalused on kasinad. Pangad on küll deklareerinud, et nende kaudu on võimalik saada sildfinantseerimist, kuid tegelikkus on, et juhatuse liikmed peavad laenu tagama, leidma tagatisi.
Au neile, kes on oma isikliku vara pantinud, et teha kogukonnale olulisi projekte.
Alates käesoleva aasta algusest on loodud võimalus osaliselt tasutud kuludeklaratsiooni esitamiseks. See on võimalus, kus taotleja tasub projekti tegijale/ettevõtjale omarahastuse osa ning esitab PRIA-le kuludokumendid. PRIA kontrollib, et investeering/tegevus on tehtud, ning kannab toetussumma taotlejale, kes selle siis töötegijale edastab. See taotlejale mõeldud lahendus viib raskuspunkti ettevõtjale, kes on töö ära teinud, kuid peab ootama raha kaks kuni kolm kuud.
Õpime ja areneme koos
Kogemus annab julgust teha järgmisi projekte. Meilegi on sama taotleja esitanud erinevaid projekte. Järgmisel aastal hindab komisjon ka eelmiste projektide teostust ja lõpetatust. Meie taotlejatel on ka juba kogemus, kus nõuetele mittevastavat tegevust ei rahastata. Nõudeid tuleb järgida ka projekti elluviimisel. Kindlasti on kogemus ka äraütlemine, mida ei peaks kartma. Järgmisel korral on võimalus parem, rohkem läbi mõeldud projekt ette valmistada. Arengu märk on ka, et projektitaotlejate raamatupidamised, nende kvaliteet ja nõuetele vastavus paranevad, sest seda kontrollitakse. Aga see on juba järgmise arutelu teema.
Soovin edu projektide elluviimisel ning ootame järgmisse taotlusvooru veelgi paremini ette valmistatud ja koostatud projekte. Loe artiklit Järva Teataja paberlehest. |
Maaelu võrgustikutöö osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles