EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Sotsiaalne talupidamine loob võimalusi suurelt unistamiseks

Allikas: Maaeluvõrgustik, Meeri Klooren
18. detsember 2012. a

"Täiesti hämmastav, et on nii palju toredaid inimesi, kes teevad mitte millestki midagi suurt“, ütleb sotsiaalse talupidamise teemapäeva tagasiside ringis proua Lääne-Virumaalt. 28. – 29. novembril 2012 toimus järjekordne maaeluvõrgustiku sotsiaalse talupidamise teemapäev koos temaatilise õppereisidega Kesk- ja Põhja-Eestisse.

Teemapäeva raames tehti väike sissejuhatus sellele, mis on toimunud sotsiaalse talupidamise teema valdkonnas nii Eesti tasandil, kui ka Euroopas. Seoses uue rahastamisperioodi algamisega 2014. aastal on puhumas ka sotsiaalse talupidamise toetuste küsimustes uued tuuled. Kuigi juba mõnda aega räägitud „Leaderi multi-fondide“ süsteem ei ole Eesti riigis veel kinnitust saanud võib arvata, et mitme fondi põhise toetus-skeemi toimimine annaks sotsiaalsele talupidajale suuremaid võimalusi, et leida oma tegevustele rahalist tuge. „Multi-fondi“ kasutusele võtt tähendaks seda, et kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse taotlejal oleks võimalus kasutada rahalist toetust isegi kuni viiest EL ÜSR fondist. Ühise strateegilise raamistiku fondid (ÜRS fondid) on Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF). Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse puhul on olulisel kohal Leader-meetodi kasutamine.

Teemapäeva raames korraldatud õppereisid viisid huvilised kahte erinevasse suunda. Esimene suund kulges mööda Järva-, Rapla- ja Harjumaad. Teine suund viis osalejad Lääne- ja Ida-Virumaale.

Ale Talu lugu

Türi vallas asub teravilja ja rapsi kasvatusega tegelev talu. Talu peremees Koit Teder kaotas aastaid tagasi õnnetusjuhtumi tõttu oma jala. Kuid see ei ole takistanud tal tegeleda talupidamisega, pigem vastupidi - talupidamine on olnud talle toeks, et õppima tegema asju harjutust veidi teistmoodi. Koos oma abikaasa Hillega harivad nad 170 hektari suurusel maalapil põldu ning on aktiivsed kogukonna liikmed. Koit on Leader tegevusgrupi Lõuna-Järvamaa Koostöökogu hindamiskomisjoni liige. Ale talu oli ka osaline Lõuna-Järvamaa Koostöökogu ja Järva Arengu Partnerite korraldatud Avatud Talude päevast, kus talu uksed olid kõigile huvilistele avatud.

Õppereisil osalenu muljed peale talu külastamist olid meeleolukad: „See on niivõrd nakatav ja kui sa näed, et ühe jalaga inimene on nii optimistlik ja leiutanud enda jaoks igasuguseid abivahendeid, mis ta on oma käega valmis teinud. Samas mõtled, et kui sul käed jalad terved on, siis mida sa istud ja ootad – tegutse!“

  • Avatud talude päevad: www.maainfo.ee/index.php
  • "Avatud talude päev Järvamaal" korraldamine on saanud toetust Järva Arengu Partnerite ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu piirkonna maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader-meetme projektitoetuse raames.

Pahkla Camphilli Küla võiks olla igale külale eeskujuks

1992. aastal rajati Pahklasse aastal intellektipuuetega noorte elu korraldamiseks Camphilli Küla SA. See on osa ülemaailmsest Camphilli liikumisest, mis sai alguse 1939. aastal Šotimaal Karl Königi juhtimisel. Liikumise eesmärk on luua kogukondi, kus erivajadustega inimesed saavad elada, õppida ja töötada üheskoos teistega sotsiaalselt tervetes, vastastikusel lugupidamisel põhinevates suhetes.

Pahklas on hetkel külaelanikke 17, lisaks 7 kaastöötajad ning vabatahtlikud erinevates maadest.

Töö on Pahkla külakogukonna elus olulisel kohal. Töötatakse aias, põllul, laudas, piimakojas, kudumis-, küünla- ja puutöökojas. Nii pakkusid nad õppereisil osalejatele väga maitsvat koha peal valmistatud juustu, ürdisoola, leiba ja kohupiimakooki. Talupidamise tootmisviis on mahepõllumajanduslik ja sai riiklikul tunnustuse 1992. aastal.

Külaelanikud on harjunud külalistega ja tegelevad segamatult oma toimingutega, kuid nende näol on rahulolu ning nii mõnigi neist hõikab rõõmsalt „Tere!“ ja tuleb võõraid uudistama. Kui Katarina Seeherr, kes on Pahkla Camphilli üks kaastöötajatest, huvilistele külaelust räägib uurib üks aktiivne külaelanik veidi eemalt: „ Miks te seminariruumi koosolekut pidama ei lähe?“. Katarina vastab kiiresti: „Me ei peagi koosolekut, külalistel on kiire. Tule ka meie juurde istuma!“ Selle peale kuuleb tähtsal hääletoonil vastus: „Mulle meeldivad koosolekud, sest iga tunni tagant on kohvipausid ja mulle meeldib kohvi!“

Ratsutamisteraapia Kukrumäe ratsatalus

Ratsutamisteraapia on üks ravivorme, mis on kõige üldisemas mõttes inimese ravimine hobuse kaasabi. Just sellist teenust pakub ka Tallinna lähedal asuv Kukrumäe ratsatalu. Tegu on pere ettevõtmisega, mille eesotsas on Marit Künnapuu ja Erik Rebane.

Kui alustati tasa ja targu, siis nüüd on olemas suur tall, kus on ligi 40 hobust, hobuste solaarium, „kokkupandav ja lahtivõetav" maneež, mugav parkimisplats ja veidi ülekaaluline kääbussiga Oskar.

Lisaks ratsutamisteraapiale saab ratsatalus ka niisama ratsutamas käia, hobuseid paitada ja korraldatakse ka mitmesuguseid ratsutamislaagreid lastele. Kukrumäe ratsatalu on Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi liige.

"Ratsatalu oli täis aktiivseid inimesi ja näha oli, et oma hobist sai edukas ettevõtmine. Suured investeeringud, aga tegelikult 24 tundi ööpäevas oma perega tööd", kirjeldab õppereisil osalenu ratsatalu tegemisi.

  • Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi koduleht: http://www.ratsutamisteraapia.ee/
  • VIDEO! Maaeluvõrgustiku videolugu Kukrumäe ratsatalust: http://www.youtube.com/watch
  • MTÜ Kukrumäe Ratsatalu on hobuteraapia tegevuste arendamiseks (parkimisplatsi rajamine) saanud toetust Nelja Valla Kogu piirkonnas Leader-meetme projektitoetuse raames.

Südamega asja juures - MTÜ Johanna

 

"MTÜ Johanna, tõesti selline tore WAUUU! Inimesed on suhteliselt lühikese aja jooksul suutnud sellise vahva asja püsti panna ja toimetavad ning see on jätkusuutlik ettevõtmine“, kõlavad positiivsed sõnad tagasisideringis. Nii see ka oli, MTÜ Johanna tegemised on täis soojust ja õhinat ning pisikesse maakohta on loodud hästitoimiv erivajadustega inimestega tegelev keskus.

2004. aastal registreeriti mittetulundusühing Johanna, kuigi ühing ise on tegutsenud juba 1997. aastast. Nõnda on MTÜ Johanna on üks väheseid Vinni valla territooriumil tegutsevaid puuetega inimeste organisatsioone. Liikmeid on ühingul 79. Eesmärk on teenuste osutamine erivajadustega ja eakatele inimestele ning nende peredele.

Tühja kahe korruselise korterelamu keldrisse tehtud hubased ruumid, kus käib tegevus igapäevaselt õhtul kella neljani. Pakutavate teenuste nimekirjas on invatransporditeenus, igapäevaelu toetamise teenus ja hoiuteenus erivajadustega inimestele. Edaspidi on kavas kortermaja I ja II korrus välja ehitada sotsiaalkorteriteks.

  • MTÜ Johanna kodulehekülg: www.mtujohanna.ee/index.html
  • MTÜ Johanna on erivajadustega inimeste tegevuste arendamiseks (erivajadustega inimeste keskuse rekonstrueerimiseks, erinevate ürituste - õppelaagri, kogu pere päeva "Laulame koos" ja keraamikakoolituse korraldamiseks jm) saanud toetust Partnerite piirkonnas Leader-meetme projektitoetuse raames.

Arma ratsatalu – mereäärne ratsutamisparadiis

Looduskaunis kohas Lääne-Virumaal Rutja külas asub Arma ratsatalu, mis on pereettevõte. Talus kasvatakse eesti, tori ja eesti raskeveo tõugu hobuseid. Lisaks ratsutamisele on talul ka hubane puhkemaja, mida saab ürituste jaoks rentida, korraldatakse matku ja pakutakse oma aiasaadustest tehtud toitu.

Miks õppereisigrupp Arma tallu oma sammud seadis on ikka seepärast, et ratsatalu tegeleb ka hipoteraapiaga, mis on tihedalt seotud sotsiaalse talupidamise mõistega. Hobune mõjutab ainulaadsel moel kogu oma olemusega inimese keha ja meelt. Hobuse liikumine tekitab ratsaniku kehas ulatuslikke sümmeetrilisi ja rütmilisi liikumisimpulsse, mis on väga sarnased inimese enda kõnnile.

"Olin Arma ratsatalust ainult mööda sõitnud, kuid nüüd ma nägin missuguse entusiasmiga seda kõike tehakse. Miks me küll varem pole sinna läinud?!", hõiskab ringsõidult osavõtnu.

  • Arma ratsatalu kodulehekülg: armaratsatalu.ee/
  • VIDEO! Maaeluvõrgustiku videolugu Arma ratsatalust: www.youtube.com/watch
  • MTÜ Arma Hipoteraapia- ja Ratsakeskus on hobuteraapia tegevuste arendamiseks (hipoteraapia - ja ratsakeskuse projekteerimine ning ratsutamise esmaabi koolituse ja treeninglaagrite korraldamiseks) saanud toetust Arenduskoja piirkonnas Leader-meetme projektitoetuse raames.

Konju mõisa talu kitsekasvatus

Veel selle aasta alguses võis lugeda ajalehtedes uudist, kus noor mees Martin Repinski avas Ida-Virumaal Illuka vallas Konju Mõisa talus Eesti suurimas kitsefarmis ainulaadse kitselüpsiplatsi. Martinil on 140 pealine kitse- ja 80 pealine veisekari. Plaan on tootma hakata ka kitsepiimast tehtud juustu ning kitsekarja suurendada viie aastaga 1000 kitseni.

Martinil on puudega vend, kes on saanud palju abi kitsedega tegelemisest. Sest loomad mõjuvad teraapiliselt ja talutööga tegelemine ei ole kontimurdev. Ka Martini õde on saanud kitsepiima juues abi oma allergiate leevendamiseks. Martin kasutanud oma talus tööjõuna Viru vangla kinnipeetavaid.

Peale õppereisi toimunud tagasiside seminaril öeldi Martini tegevusi hästi iseloomustavad laused: "Mulle väga meeldis see kitsetalu. Kuid seejuures ei peaks sotsiaalne talupidamine olema suunatud puuetega, erivajadustega inimestele vaid ta peaks olema tegelikult suunatud tervele maaelule ja selle püsima jäämisele, et väiketalud saaksid sotsiaalse suuna, hoides seda vee peal. Abistades maal elavat endaga mitte toime tulevat kontingenti. Tegelikult on sotsiaalsus ju palju suurema ning laiema tagapõhjaga. Seda see Martini talu tegelikult pakubki, ümbruskonna inimestele tööd."

  • Konju Mõisa talu kodulehekülg: www.piim24.eu/index.php
  • VIDEO! Konju Mõis 2012 Ilus maa videolugu "Tervis kitsepiimast" meie veebil: www.maainfo.ee/index.php
  • OÜ R Capital on põllumajandustootmise arendamiseks (põllutehnika soetamiseks) saanud toetust Peipsi-Alutaguse Koostöökoja piirkonnas Leader-meetme projektitoetuse raames.

KOKKUVÕTTES…

„Kui inimesel on unistus ja ta selle nimel töötab, siis unistus täitub. Seepärast tulebki mõelda suurelt ja unistada suurelt“, kõlab teemapäeval mõttetera ja sobib väga hästi kokkuvõtteks sotsiaalse talupidamise teemale.



2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo