MAAELUVÕRGUSTIKU ÜHISTEGEVUSE RUBRIIK: Ühistus ollakse koostööpartnerid, mitte konkurendid |
Allikas: Trükise "Märka uuenduslikku põllumajandust" ühistegevuse projekti lugu
12. november 2012. a |
Lihaühistu PYHL loodi 1999. aastal eesmärgiga müüa liikmete kasvatatavaid nuumsigu ja saada nende eest parimat võimalikku hinda. Ühistusse kuulub 6 seakasvatusfirmat ja ühistus on palgal 5 inimest. Lihaühistu liikmed on erinevad, osadel on ka omad tapamajad. Eraldi liikmemaksu ühistul ei ole, igal nädalal määratakse sigade eest uued hinnad selliselt, et liikmed saavad sigade eest võimalikult parimat hinda.
Lisaks oma liikmetele tehakse koostööd ka teiste seakasvatusettevõtetega, mitmed ettevõtted kasutavad sigade realisatsiooniteenust. Viimane asjaolu andis kindlasti tõuke ka ühistu eksporditegevusele, sest Eesti sealiha kvaliteeti hinnatakse piiri taga väga heaks. Ühistu liikmetele on garanteeritud sigade realisatsioon isegi sigade ülepakkumise ajal ning see on väga oluline, sest sigu lattu ju varuda ei saa. Teisest küljest, mida suuremaid koguseid suudab ühistu müügiks pakkuda, seda väärikamad ja usaldusväärsemad ollakse ostjate silmis ning on suurem võimalus saada paremat hinda.
“Selleks, et suuri tegusid teha, pole tarvis olla geenius; pole tarvis olla inimestest kõrgemal, vaid on tarvis olla nendega koos!” (Montesquieu)
Ühistu tegevuses ongi väga tähtsal kohal 2004. aastal alustatud sigade eksport. 2012. aasta alguseni viidi ühistu liikmete kasvatatud sigadest ligi 90 protsenti Venemaale. Pärast seda, kui Venemaa kehtestas piirangud, viiakse loomi põhiliselt Lätti, Leetu, Poolasse ja Slovakkiasse. Nüüd, kui Venemaa on WTO liige, loodetakse, et sellest on abi ekspordi taastamiseks sinna. Oma liikmetele pakutakse lihaloomade ostu-müügi teenust nn lauda uksel, aga ka söödatooraine ühisostu. Kui seni tegelesid ühistu liikmed ise üksikult oma toodangu turustamisega ja oldi üksteisele konkurendid, siis nüüd ollakse ühistus koostööpartnerid.
Ühistu liikmetele on korraldatud õppereise Venemaale, Ukrainasse, Valgevenesse ja ka mujale, kust ühiselt otsitakse uusi turge. Külastatakse ka põllumajandusnäitusi, et saada teavet tõuaretuse arengute ning põllumajanduse üldsuundadest. Pidevalt jälgitakse maailmas lihaturgude arenguid. Ühistu liikmete ühiskasutuses on traktor ja kuivati.
Hetkel aidatakse ühel ühistu liikmel uut nüüdisaegset sigalat ehitada, kuhu tuleb tõuloomade kasvatus. Tõuloomad tuuakse Kanadast, et parandada sealiha kvaliteeti ja kiirendada ööpäevast juurdekasvu ning ka sealiha kulinaarseid omadusi. Ühistu juhi Aivar Juhkovi sõnul on see ühistu arengus oluline samm, sest sealiha hind on viimaste aastatega kasvanud isegi kuni 40 protsenti. Seejuures on suurenenud ka ühistu enda kulud, sest kerkinud on söötade ja muude sisendite hinnad. Seega raskem on neil, kel puudub oma teraviljakasvatus. PYHLi aastakäive oli eelmisel aastal 5 miljonit eurot ja tänavu loodetakse käivet kasvatada. Küsimusele, kas pole plaanis üles ehitada täiesti oma lihatööstust, vastab Aivar Juhkov, et uute toodetega turule tulla on väga keeruline ning esialgu jäädakse oma liistude juurde.
Projekti tegevused: tootjarühma arendamine
Maaeluvõrgustiku ühistegevuse teemaleht www.maainfo.ee/ |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles