EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Maaelufoorum 2013 vaatas tulevikku

Allikas: Maaeluvõrgustik, Meeri Klooren
19. veebruar 2013. a

Alati oodatud ja inforohke Maaelufoorum 2013 toimus tänavu 12. veebruaril 2013 Tartus Maaülikooli peahoones.

Juba traditsiooniks kujunenud Maaelufoorumi seekordsed teemad andsid tagasivaate käimasolevale programmiperioodile ning foorumi põhirõhk oli maaelu arengu poliitikal järgmisel EL eelarveperioodil (aastad 2014 – 2020).

 

MAK 2007-2013: üle 500 noortaluniku ja pea 2 200 mikropõllumajandusettevõtete arendamise projekti, 30 000 korda tehtud loomakohta meie piimakarjalautades, 155 põllumajandussaaduste töötlemise projekti, üle 1 800 metsa majandusliku väärtusliku parandamise, metsandussaadustele lisandväärtuse andmise ja kahjude ennetamise projekti, 270 maaparandusvaldkonna projekti, 19 tootjarühma arendusprojekti eesmärgiga parandada oma liikmete toodetud põllumajandustoodete ühist turustamist ja ühistegevust, 400 000 hektarit keskkonnasõbralikult majandatavat põllumajandusmaad, üle 120 000 hektari mahepõllumajandusmaad, ligikaudu 25 000 hektarit poollooduslikke kooslusi, 23 000 hektarit Natura põllumaad ja 55 000 hektarit Natura metsamaad, tehtud on üle 1 200 külaarengu ja üle 700 majandustegevuse mitmekesistamise ning üle 5 500 Leader projekti. Sellise ülevaate andis praegusel programmiperioodil tehtud projektidest Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Maaelufoorumi avakõnes.

Eesti ja Eesti maaelu areng uuel perioodil

 

Kuigi 8. veebruaril 2013 jõudsid Euroopa Liidu liidrid Ülemkogul kokkuleppele järgmise seitsme aasta (2014-2020) eelarves, mille maht on ligikaudu 960 miljardit eurot ehk üks protsent Liidu rahvuslikust kogutoodangust, ei saa midagi päris lukku veel panna. Seda ka meie kui liikmesriigi tasandil.

Praegu pole veel paika pandud rahalist jaotust erinevate toetusmeetmete eelarve kohta. Küll aga on seatud suunad, kuhu poole hakkab Eesti riik ja Eesti maaelu uuel perioodil liikuma.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder mainis oma ettekandes, et uuel perioodil on väga olulisel kohal keskkonnasõbralikkus ja roheline tootmine. Soov on, et uues maaelu arengukavas rakendada eelkõige aktiivseid, arengule suunatud meetmeid. “Parim roheline põllumajanduspoliitika, mida Eesti täna teha saab, on investeeringud kaasaegsetesse ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse ja hoonetesse,” ütleb Seeder. Võib öelda, et ka Eesti praegu kehtiv maaelu arengukava on keskkonnasõbralik. „Euroopa Liidu absoluutarvudes oleme konkurentsitult Natura alade suurimad toetajad“, lausub Seeder Maaelufoorumil.

Seeder tõi välja ka olulise teema järgneva perioodi maaelu arengukava toetuse vormide osas – finantsinstrumendid. Lihtsustatult kirjeldades on tegemist tegevustega, kus riik paigutab teatud osa toetusvahenditest laenu-, garantii- või investeerimisfondi, mille kaudu on seda ettevõtjatel võimalik kasutada. Sel juhul on laenutingimused paremad, kui pangas ning ettevõttel on võimalus võtta näiteks pikemat maksepuhkust. Eelkirjeldatud fondi kaudu on lisaks laenude andmisele võimalus anda ka garantiisid ning fondi vahendeid oleks võimalik investeerida ettevõttesse läbi lühiajalise (vähemus) osaluse omandamise. Selline süsteem on hea näiteks alustatavatele ettevõtetele, kes pangast laenu ei saa, kuna pole kapitali ja piisavalt tagatist. Samas aitab see põllumajandusettevõttel, kes on pikalt riigilt toetusi saanud, üle saada toetussõltuvusest ja seeläbi vähendatakse konkurentsimoonutusi.

Rahandusministeeriumi esindaja Magnus Urb rääkis Eesti prioriteetidest 2014 – 2020 EL struktuurivahendite planeerimisel. See andis Maaelufoorumi osalejatele tulevikuplaanidest veidi laiema pildi.

Fookusesse on võetud 5 eesmärki, mida toetuste abil kaasrahastada:
1. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav;
2. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu;
3. Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus;
4. Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus;
5. Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused.

Maapiirkonna ettevõtja täna ja homme

Tänane maapiirkonna ettevõtja vaatab vastu hoopis teistsugustele õnnestumistele ja probleemidele kui aastakümneid tagasi. Lisaks demograafilistele muudatustele, majanduskriisile, linnastumisele on tehnoloogia kiire arengu tõttu tekkinud talupidajatel võimalus muretseda endale üha paremat tehnikat ja seeläbi suurendades oma toodangut. See omakorda aga võtab nii mõneltki inimeselt töö ära, sest laudas on nüüd robotid. Kuid kuhu jääb väikeettevõtlus? - võib ju küsida. Ka väikeettevõtlusel on oluline roll nii praegu, kui ka tulevikus. Lühikesed tarneahelad, koondumine ühistutesse, teadmussiire – need on olulised märksõnad, mis Maaelufoorumil välja toodi rääkides maaettevõtjast.

  Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värniku ettekanne „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“ pani maapiirkonna ettevõtluse teema arvudesse. 2011. aastal tegutses maapiirkonnas 35% Eesti ettevõtetest, seega maapiirkonn ettevõtjate arv oli 36 tuhat. Samad arvud 10 aastat tagasi – maapiirkonna ettevõtjate arv 16,7 tuhat, mis moodustas Eestis tegutsevate ettevõtjate üldarvus 31%. Kuid peab mainima asjaolu, et ka ettevõtete koguarv on Eestis aastatega tõusnud. Seega võib ju rõõmustada, eestlased muutuvad ajas ettevõtlikemaks.

Uuel perioodil on kavas toetada maaettevõtjaid ka meetme „Koostöö“ kaudu. „Meetme üldeesmärk on põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise jätkusuutlikkuse suurendamine,“ ütles Foorumil Taavi Kand, Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonnast. Meetme „Koostöö“ toetavad tegevused on teadus- ja arendustegevus, lühikesed tarneahelad ja otseturustus.

Maaettevõtjatele pööratakse tähelepanu ka läbi koolituste ja infopäevade korraldamise ning õppematerjalide väljatöötamisega, andes ettevõtjale võimaluse ennast arendada. Tuleval perioodil pannakse suuremat rõhku teadmussiirdele maaelus, eeskätt põllumajanduses. „Eesmärk on kokku tuua erinevad huvigrupid: teadustöötajad, põllumajandustootjad, nõustajad ja ettevõtjad,“ räägib Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhata Külli Kaare. Toetuse eesmärkide seas on innovatsiooni soodustamine ja teadmistebaasi parandamine maapiirkonnas, teadusuuringute ja innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamine ning elukestva õppe parandamine.

Kohaliku toit ja kohalik algatus

Foorumi aruteludes tõsteti esile kohalik toidutootmine ja selle toetamine läbi Eesti maaelu arengukava meetmete. „Saame väita, et olulisel määral on aidanud MAK 1. telje meetmete rakendamine kaasa toidutootmise arendamisele - noorte põllumajandustootjate toetuse (meede 1.2), investeeringutoetused põllumajandustootjatele (1.4.1 ja 1.4.2) ning põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemise investeeringutoetus (meede 1.6.1) on otseselt mõju avaldamas nii põllumajandussaaduste kui tooraine tootmisele ja ka selle töötlemisele. Kindlasti avaldab mõju toidutootmisele ka tootjarühmade arendamise (meede 1.9) ja Leader-meede,“ räägib Mati Mõtte, Eesti Maaülikooli Majandus- ja Sotsiaalinstituudist oma ettekandes.

  Läbi kohaliku algatuse ehk läbi Leader-meetme on kohaliku toidu teemalisi projekte toetatud palju. Leader rahade eest toetuse abil on korraldatud erinevaid toidu teemalisi töötubasid, koolitusi, laatasid, välja töötatud kaubamärke, koostatud erinevaid väljaandeid, kirjutatud retseptiraamatuid jne. Lisaks on Leaderi kaudu toetust saadud ka põllumajandussaaduste väikekäitlemise investeeringuteks, toetatud on tootearenduskeskuste ja töötlemisruumide sisseseadmist ning käitlemise- ja töötlemise seadmete ostmist.

Leader jätkub ka perioodil 2014 – 2020. Kui suur saab olema täpselt Eesti Leader eelarve pole otsustatud, kindel on aga see, et Euroopa Liidu poolt on kohustuslik suunata vähemalt 5% maaelu arengukava vahenditest Leaderile.

Perioodil 2014 – 2020 on võimalik rakendada Leader lähenemist laiemalt - kogukonna juhitud kohaliku arengu (inglise keeles Community Led Local Development - CLLD) meetodi kaudu. Uus Leader ehk Leaderi viies generatsioon on mitme fondi põhine, mis kaasaks lisaks praegu kasutuses oleva EAFRD (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond) ja EKF (Euroopa Kalandusfondi) rahastusele ka Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi võimalusi. See annaks võimaluse finantseerida veelgi innovaatilisemaid, laiahaardelisemaid ja eripalgelisi projekte, mis laiendaksid nii kohaliku toidu tootmise ja propageerimise, kui ka regionaalarengu võimalusi. Kas ja kuidas Eesti riik sellist süsteemi järgnevatel aastatel rakendab pole otsustatud. Kuid maaelufoorumil ütles Tiiu Rüütle, Eesti Leader Liidu juhatuse esimees: „Oleme valmis rakendama ka teisi fonde, et arendada maaelu terviklikumalt!“ Seega on Leader tegevusgrupid valmis olema osalised uues toetusskeemis.

Kõik maaelufoorumi ettekanded Eesti Põllumajanduse-Kaubanduskoja veebil: www.epkk.ee/6404


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo