UUDISED

MAALEHT: Piimaühistud: kuhu edasi?

Allikas: Maaleht, autor Lii Sammler
22. veebruar 2013. a

Eesti konservatiivse põllumehe suhtumine ühistegevusse hakkab muutuma. Piimaühistud on suutnud stabiliseerida piimahinna; koostegemisele tugineb lihaveisekasvatuse
edu; viimane uudis oli teraviljatootjate ühistu Kevili uue elevaatori nurgakivipanek.

Eesti Põllumeeste Keskliidu tegevjuht Üllas Hunt ütleb piimandusühistu EPIKO (piimatootjate katusühistu Eesti Piimatootjate Koostöökogu) kogemusele toetudes, et ühistegevus on parandanud piimatootjate elu. Praegu haldavad piimandusühistud hinnanguliselt 80% Eesti toorpiimast ja suunavad selle sinna, kuhu majanduslikult kasulikum. On peetud ka ühistutevahelisi plaane oma piimakombinaadi rajamiseks.

Kas võib öelda, et katusühistu EPIKO loomine 2008. aastal on üks põhjusi, miks ise hakkama saada sooviva Eesti põllumehe tahe ühiselt tegutseda on kasvanud?

2008. aastal langesid nii piima- kui muude põllumajandussaaduste hinnad. Sektor läks sügavalt miinusesse, hakati loomade arvukust vähendama ning farmerid hakkasid tõsiselt muretsema piimatootmise perspektiivi üle. Keerukas majandusseis lõi selge arusaama sellest, et tootjad on killustunud ning olemasolevad ühistud on suhteliselt väikesed ja nõrgad turujõu meelevallas.

Et parandada tootjate majandusseisu ja tagada oma tegevusele jätkusuutlikkus, oli vaja suuremat koostööd ehk jõudu, seismaks oma huvide eest. Teadvustati selgelt põllumajanduslike ühistute nõrka turujõudu toorme ja valmistoodangu müügil.

See arusaam tõi 11. augustil 2008 maaülikooli aulasse kokku hulga piimatootjaid, et plaanida laiapõhjalisemat ühistegevust.

Katusorganisatsiooni TÜ EPIKO asutasid viis ühistut, hiljem tuli liikmeid juurde ning 2008. aasta lõpuks koondas EPIKO 11 ühistut ja ettevõtet. Tegime teadlikult avatud katusorganisatsiooni, et liituda saaksid võimalikult paljud sektoris tegutsejad. Kuna Eestis oli juba olemas pika ajalooga piimaühistuid, said nii ka nemad meiega liituda, lõhkumata väljakujunenud sisesuhteid ja traditsioone.

Esimese asjana püüdsime välja töötada ühist lepingu platvormi. Väiksemate ja nõrgemate piimamüüjate lepingud kippusid olema juriidiliselt väga kohmakad, kus ühele poolele jäid kohustused ja teisele õigused. Kohustused siis müüja ja õigused ostja poole peale.

2009. aasta augustis sõlmisid neli EPIKO liiget in corpore lepingu aktsiaseltsiga Tere, kes hakkas meilt saama ligi 100 tonni piima. Tere oli tol hetkel ainuke ettevõte, kes oli valmis tegema sellist lepingut, ükski teine kokkuostja seda ei julgenud.

Aja jooksul EPIKO vahendatava piima hulk kasvas, mis muutus ka sellise suure ettevõtte jaoks nagu AS Tere, liiga riskantseks. Seetõttu jagasime vastastikusel kokkuleppel piimaportfelli ümber. Nüüd jaotame oma liikmete piima viie ostja vahel.

Loe artiklit tismahus ajalehe Maaleht paberlehest või veebilehelt www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/piimauhistud-kuhu-edasi.d

« Tagasi

Samal teemal veel:

Uudised

27.11.2023 MAAÜLIKOOL: Taskuhääling "Ühistegevuse lood" kuues osa "Digitaalne põllumajandus ja ühistud"
Digimaailm laieneb igasse igapäevaelu valdkonda - põllumajanduski pole erand. Kuidas see täpsemalt juhtub, selle kohta on muidugi erinevaid arvamusi. Just digitaalne põllumajandus on märksõna, millele siinne taskuhääling keskendubki. Digitaliseerimine puudutab nii põllumajandust kui ka selle sidusvaldkondi. Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Meelis Värnik toobki välja, et digitaalne saateleht hoiab kokku põllumajandustootjate ja ühistu töötajate aega ning võimaldab logistikat
14.11.2023 MAAÜLIKOOL: Taskuhääling "Ühistegevuse lood" viies osa "Bioressursside väärindamine Kagu-Eesti piirkonnas"
Vajadus on kõigi leiutiste ema. Eks tõdesid sama Setomaa inimesed, kui nad hakkasid otsima parimat viisi kohaliku maaressursi kasutamiseks. Ent nende leitud lahendus oli alles algus bioressursside väärindamise protsessis. Aastatuhande algusesse jäänud uuringute ja arutelude järel leiti, et selles Võrumaa nurgakeses sobib kasvatada just mustsõstraid. Erinevate variantide seas käis läbi ka küüslauk, mille kasvatamist peeti siiski liiga töömahukaks. Mustsõstarde oluline pooltargument oli nende t
02.01.2019 EESTI MAAÜLIKOOL: Kolm uut teost ühistegevuse huvilistele
Ühistu eesmärk on teenida tulu oma liikmetele, kuid kuidas seda saavutada? Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut avaldas 2018. aasta viimastel päevadel kolm õpetlikku teost, mis juhendavad, kuidas luua ühistut ning kuidas saavutada ühistegevusega tulutoovaid lahendusi. Kõik kolm teost annavad palju nõuandeid nii teadlastelt kui ka praktikutelt. Teostest kogukaim on “Ühistu loomise käsiraamat” (autorid: Tiina Pu
19.11.2018 MAAELUVÕRGUSTIK: Ühistegevuses peitub võti - kasutage ühistegevuse pikaajalise programmi võimalusi!
Kas te olete märganud, et põllumajandustootjatele on suunatud tavapärasest rohkem ühistegevuse alaseid infopäevi ja koolitusi? Selle põhjuseks nelja-aastane teadmussiirde pikaajaline programm, mis on suunatud ühistegevusele - yhistegevus.emu.ee. Praegu on lõppemas programmi teine tegevusaasta. Teisipäeval, 13. novembril toimus Tartus koolitus „Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel“. Koolitusel esinesid: Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats Farm in juht Urma
26.10.2018 EESTI MAAÜLIKOOL: Tuleviku maaelumudelit tuleb otsida majanduslikust ühistegevusest
Õnnestumine eeldab laiapõhjalisi teadmisi koostööst ja ühistulisest tegevusest. Täna on suurim ühistegevuse vaenlane isekus, kuid sellest lahtilaskmine nõuab muutusi eelkõige iseendas. Selleks vajame enam teadmisi ja kompetentsi oma valikute kujundamisel ja tarkade otsuste tegemiseks, kirjutab Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik. Ühistud on maailmas laialt levinud majandusliku ja sotsiaalse ettevõtluse vorm. Rahvusvahelise ühistegevuse alliantsi (ICA) andmet
11.09.2018 MAAELUVÕRGUSTIK: Koostöös teeme paremini - ühistegevuse pikaajalise programmi tegevused jätkuvad
Teadmussiirde pikaajalise programmi ühistegevuse tegevusvaldkonna tegevused jätkuvad veel üle kahe aasta. Iga-aastaselt korraldatakse infopäevi, koolitusi, õpiringe, ettevõtete külastusi ning novembris toimub iga-aastane rahvusvaheline konverents. Lisaks antakse välja teabematerjale ja käsiraamatuid. Tegevused on suunatud nii ühistu juhtidele, nõukogule kui ka liikmetele. Kõige olulisem on, et iga ühistu saak
22.03.2017 MAAELUVÕRGUSTIK: Koostöös teeme paremini
Me kõik teame, et eestlased on individualistid, kes tahavad ise otsustada ja ise kõike teha, sest tundub, et nii saab kiiremini. Saabki, aga koostöös jõuab kaugemale, mistõttu edu võti peitub pigem koostöös. See kehtib pea kõigis eluvaldkondades ning eriti tänapäeva globaliseeruvas majanduses, sh põllumajanduses, kus Eesti on kogu maailmaga võrreldes väga väike, rääkimata ühest ettevõttest või ettevõtjast. Ühistegevust on Eestis üha enam ja
16.02.2017 MAAELUVÕRGUSTIK: Käivitus ühistegevuse pikaajaline programm
Maaeluministeeriumi tellimusel on käivitunud või kohe käivitumas kokku seitse teadmussiirde pikaajalist programmi, mida rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 tehnilise abi vahenditest. Infot programmite kohta leiab veebilehelt pikk.ee. Üks programmidest, mis äsja käivitus, on neli aastat kestev ühistegevuse pikaajaline programm, mille eestvedajaks on Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut. Esimesed ühistegevuse pikaajalise programmi tegevused on kaks piirkondlikku infopäeva
16.08.2016 MAAELUVÕRGUSTIK: Arvamusfestivali maaeluala arutelu - kas ühistegevus on võluvits iga maaelu probleemi lahendamisel?
Mis: Arutelu - kas ühistegevus on võluvits iga maaelu probleemi lahendamisel? Kus: Paide Arvamusfestivali maaelualal Millal: 12.augustil kell 14.00-15.30 Moderaator: Vahur Tõnissoo Paneelis: Krista Habakukk (Külaliikumine Kodukant), Jaanus Murakas (E-Piim), Ivari Padar (Riigikogu) ja Leho Verk (Eestimaa Talupidajate Keskliit) Lühikene kokkuvõte toimunud arutelust: Kas konkurents võ
03.11.2015 MAAELUMINISTEERIUM: Kruuse: põllumehe turujõudu suurendab ühistegevus
Eesti piimandussektori väljapääs tänasest kriisiolukorrast sõltub eelkõige piimatootjate valmisolekust koostööd teha ja sellega oma turujõudu suurendada, ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna Tartus toimuval Piimafoorumil. "Piimasektori tänast kriisi ei saa pikemas perspektiivis lahendada rahasüstidega. Keskne küsimus seisneb selles, kuidas esmatootja suudab turuahelast õiglasema osa saada," ütles maaeluminister Urmas Kruuse. "Ühistegevus on hädavajalik, et põllumees, olgu ta piimatootja võ
26.10.2015 MAAELUMINISTEERIUM: Kruuse: Vähene ühistegevus on riskantne valik
Eesti põllumajandussektori väljapääs kriisiolukorrast sõltub eelkõige põllumeeste valmisolekust oma jõud ühendada, ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu 25. tegutsemisaastale pühendatud konverentsil. "Põllumajandussektori sissetulekute parandamisel seisneb keskne küsimus selles, kuidas põllumees suudab ahelast põllumees - toidutööstus - kaubandus saada õiglasemat osa," ütles maaeluminister Urmas Kruuse. "Kui põllumehed soovivad oma turujõudu suurendada,
14.10.2015 MAAELUMINISTEERIUM: Kruuse: ühistegevus peab andma põllumehele suurema turujõu
Ühistegevus peab andma Eesti põllumehele praegusest suurema turujõu, mis aitaks ka majanduslikult raskemaid aegu üle elada, ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna Eesti Maaülikoolis toimuval ühistegevuse konverentsil „Edukas ühistu“. Lähiaastatel toetatakse põllumeeste ühistegevuse arendamist ligi 30 miljoni euroga. „Paljud praegused probleemid, millega põllumehed riigi poole vaatavad, saaks lahendada läbi suurema ühistegevuse põllumeeste endi poolt. Ühistegevuse roll ongi anda põllumehele
28.11.2013 VOOREMAA: Põltsamaa kandi mesinikud panustavad ühistegevusse
Põltsamaa piirkonnas on juba üheksandat aastat tegutsemas kohalik mesinike selts. Kümmekonna liikmega alustanud organisatsioonist on tänaseks kujunenud mitmekümneliikmeline mesinikke koondav ühendus. Põltsamaa Mesinike Seltsi juhatuse liige Ain Seeder mäletab, et 2004. aastal toimus Pajusi vallas Olvi ja Jüri Luguse Kubja mesindustalus õppepäev, kus üks seal viibinud tallinlane soovitas kohalikel mesinikel seltsi koonduda. Alustati siiski seltsingu loomisega, kuhu alguses kuulus kümmekond mesin
29.05.2013 MAALEHT: Maaülikooli professor: ühistuline töötlemine tõstaks Eesti tootmissektori efektiivsust
Reedel toimuval Eesti Maaülikooli seminari „Ühistulise töötlemise tulevikuvõimalused“ eesmärgiks on vaadata laiemalt ühistulise töötlemise võimalusi Eestis, tuginedes viimastele arengutele Euroopa Liidu liikmesriikides. „Ühistuline töötlemine – põllumajandus-, kalandus- või metsandussaadustest toodete valmistamine tulundusühistu poolt – loob põllumajandustootjatele parema ligipääsu turule ning avab uusi võimalusi ja ühtlasi suurendab sektori efektiivsust,“ rääkis Eesti Maaülikooli professor
19.03.2013 MAALEHT.EE: Soome: kaupluseketid takistavad aiandustootjate ühistegevust
Soome Mahetootjate Liidu nõustaja Mikko Rahtola sõnul on aiandustootmise osatähtsus Soome põllumajanduse kogutoodangus koguni 16%. Aastas müükase aiasaadusi kokku 490 miljoni euro väärtuses. Palju toodetakse katmikalade kultuure, oluline on maasika- ja kartulikasvatus. Köögiviljadest kasvatatakse kõige suurematel pindadel porgandit, sibulat ja valget peakapsast. Porgandisaak ulatub 100 tonnini hektarilt, mis on võrreldav Hollandi tootmistasemega. Maasikakasvatus on oluliselt sõltuv võõrtööjõu
19.03.2013 EPKK: Läti köögiviljaühistu soovib pakkuda kindlat kvaliteeti ja laia sortimenti
Läti köögiviljaühistu Musmaju Darzeni eestvedaja Edite Strazdina tutvustas täna Paides Aiandusfoorumil Läti aiandustootjate ühistegevuse kogemusi. Musmaju Darzeni on Läti suurimaid köögiviljaühistuid, mis on loodud 2006. aastal viie tootja poolt. 2012. aastaks on ühistu liikmete arv kasvanud üheteistkümneni ja ühistu müügikäive oli mullu 3,77 miljonit eurot. Ühistu klientideks on hulgimüüjad ja kaupluseketid. Kooli puu- ja köögivilja programmi raames varustatakse ka koole. Peamiselt kaubeldakse
07.02.2013 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Seeder: 127 tootjat koondav ühistu näitab eeskuju
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Lääne-Virumaale rajatava viljaterminali nurgakivi panekul, et KEVILI tegevus võiks innustada ka teistes valdkondades rohkem ühiselt tegutsema. „KEVILI on suurepärane näide suuremahulisest majanduslikust ühistegevusest, kus koos turustamiselt on jõutud ka ühise investeerimise ja töötlemiseni,“ rääkis Seeder. „Ma väga soovin, et KEVILI näide innustaks ka teistes valdkondades senisest enam ühiselt tegutsema. Me konkureerime eelkõige ülejäänud maailma
15.01.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Ühistuline tegevus on Eestis tõusuteel
Artikkel on kirjutatud ajendatuna tagasivaatest 2012.aastasse, mis oli ÜRO poolt välja kuulutatud kui rahvusvaheline ühistegevuse aasta ning samuti vaadata natukene nii sellesse aastasse kui ka kaugemasse tulevikku, seda siis eelkõige Eesti maaelu arengukavaga seonduvalt. Lisaks alustas eelmisel aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu juures tööd Põllumajandusliku Ühistegevuse Keskus (pük.ee), mille üheks eesmärgiks on luua ja arendada sidemeid ühistegevusest huvitatud tootjate vahel. MAK 2007-2
12.11.2012 MAAELUVÕRGUSTIKU ÜHISTEGEVUSE RUBRIIK: Ühistus ollakse koostööpartnerid, mitte konkurendid
Lihaühistu PYHL loodi 1999. aastal eesmärgiga müüa liikmete kasvatatavaid nuumsigu ja saada nende eest parimat võimalikku hinda. Ühistusse kuulub 6 seakasvatusfirmat ja ühistus on palgal 5 inimest. Lihaühistu liikmed on erinevad, osadel on ka omad tapamajad. Eraldi liikmemaksu ühistul ei ole, igal nädalal määratakse sigade eest uued hinnad selliselt, et liikmed saavad sigade eest võimalikult parimat hinda. Lisaks oma liikmetele tehakse koostööd ka teiste seakasvatusettevõtetega, mitmed ettevõ
12.11.2012 MAAELUVÕRGUSTIKU ÜHISTEGEVUSE RUBRIIK: Oma kaubamärgi väljatöötamine aitab tutvustada lihaveiseliha
Mittetulundusühing Liivimaa Lihaveis loodi 2010. aastal Eesti suuremate aberdiin-anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt, eesmärgiga propageerida ja turustada rohusöötadel kasvatatud veiste liha. Tegemist on traditsioonilise tootjarühmaga, kes ühendab lihaveisekasvatajaid põhiliselt Lõuna- ja Kesk-Eestist, kuid juriidiliselt MTÜd tootjarühmaks ei loeta. Liikmete karjad asuvad ajaloolistel Liivimaa aladel ja on mahetunnustusega – loomadele ei söödeta tavapõllumajandusest pärit söö
12.11.2012 MAAELUVÕRGUSTIKU ÜHISTEGEVUSE RUBRIIK: Tartumaa Piimatootjate Ühistus on nii suured kui ka väikesed tootjad ühise asja eest väljas
Ühistu funktsioon on teenindada inimesi võrdselt ja funktsioneerida kasumlikult. Tartumaa Piimatootjate Ühistu suurimal liikmel on 550 lehma, paaril piimatootjal 400 lehma, kuid on ka neid, kes majandavad 20-30 lehmaga. Enamus ühistu liikmetest kasvatavad ka teravilja. Piima müüb ühistu kahele piimatööstusele: Rannu Juustutööstus ja Valio. Kogu piim, mis toodetakse, on tootja jaoks ühe hinnaga, v.a valgu- ja rasvasisaldusest tekkiv erisus. Kui keegi teenib rohkem, ei tähenda see seda, et keegi p
13.12.2011 MAAELUVÕRGUSTIK: „Üht vitsaraagu on kerge pooleks murda, luuda aga mitte“ - ühistegevusest põllumajanduses
Hetkel on käimas tihedad arutelud ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle järgmisel programmeerimisperioodil (2014-2020). Euroopa Komisjoni esindajate sõnul on tegemist evolutsiooni, mitte revolutsiooniga. See tähendab, et kardinaalseid muudatusi plaanis ei ole, mis aga ei tähenda, et ei kavandataks olulisi muudatusi. Üheks oluliseks muudatuseks on mõtteviisi muutus – Euroopa Komisjoni üha suurem soov suunata EL rahalisi vahendeid teadusele ja innovatsioonile ning selle koostööle – koostööl
15.11.2011 MAAELUVÕRGUSTIK: Ühistegevusel on tulevikku!
15. novembril 2011 toimus Türi Kultuurimaja väikeses saalis teemapäev "Ühistegevus põllumajanduses", mille korraldas Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo Teemapäeva paneeldiskussioonil tõdeti, et ühistegevusel on tulevikku! Diskussioonis, mida juhtis Toomas Kevvai, osalesid (pildil paremalt alates): Vahur Tõnissoo, Aavo Mölder, Tanel Bulitko, Riho Kaselo, Kalle Hamburg Teemapäeval tutvustasid Põllumajandusministeeriumi esindajad Eesti ma