RAPLAMAA SÕNUMID: Laurie Luksemburgist: Raplamaa trump on puhas-puutumatu loodus, rikkalik kultuuripärand ja imelised inimesed (Raplamaa Partnerluskogu) |
Allikas: Raplamaa Sõnumid, Reet Saar
20. mrts 2013. a |
Artikkel 
Selleks, et maastik oleks ilus, ei pea tingimata mägesid olema - nii arvasid väga rahul olevad külalised pärast rabas tehtud räätsamatka.
Läinud nädalal testisid eksperdid neljast Euroopa riigist turismiobjekte Raplamaa eri paigus. 2010. aasta mais algatas Euroopa Komisjon rahvusvahelise koostööprojekti Cultrips, mis on ellu kutsutud Euroopa rahvaste pärimus- ja rahvuskultuuri väärtustamiseks. Projekti praeguses etapis püütakse viie riigi partnerite abil määratleda oma piirkonna pärimus-ja rahvuskultuuri tunnusjooned, samuti tuua välja vastavad objektid ja tegevused.
Projekti on haaratud kaks Leaderi tegevusgruppi Soomest ja Austriast, üks grupp Luksemburgist ja üks Itaaliast. Viiendaks partneriks on Raplamaa Partnerluskogu, kes esindab Eestit. „Oleme seal ainus Ida-Euroopa riik ja oma suutlikkust on tulnud pidevalt tõestada, sest pisut eelarvamuslikku suhtumist on meie suhtes siiski olnud," rääkis Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht Jaak Vitsur.
Lõppjärgus oleva projekti raames tõid kõik partnerid välja omakandi pärimus- ja rahvakultuuri objekte ja kogukonna tegevusi, mida soovitakse teistele tutvustada. Näiteks said külalised Tohisoo koolituskeskuses vormida keraamilisi esemeid ja teha metallitööd. Järvakandi klaasistuudios prooviti klaasipuhumist ja Puraviku tuuleveskis sepatööd, Sillaotsa talumuuseumis küpsetati leiba ja valmistati vahaküünlaid, Velisel uudistati kangastelgi.
Kuna külalistele tutvustati ka vastlapäevaga seotud kombeid, siis õpetati Sillaotsa talumuuseumis valmistama vastlavurri (need saadi ilusti „laulma"). Samuti räägiti seal linatöötlemise etappidest ja näidati linaseid riideid. Keskendunult keerutasid külalised takku ümber pulga, et saada linast niiti. Lõunalaual oli klassikaline vastlapäeva menüü, sealhulgas seajalad, mida mõned tihkasid ka maitsta. Vastlateemalised eestikeelsed ühislaulud kõlasid pärast lõunat avaras Sulu külamajas igati hästi.
Külalised ööbisid Toosi-kannu puhkekeskuses. Seal käidi hobusaanidega ulukeid söötmas ning Kastna rabas räätsamatkal. Pärastlõuna sisustati lumise ATV-matka ja vaatlusonnist metssigade vaatamisega.
"Itaallasi võlus meie puhas valge lumi, mida siin on priipäralt. Meile oli selliste külaliste võõrustamine samuti uus kogemus: tavaliselt tullakse siia seminare pidama, mille vahele pakume mõningaid tegevusi, nüüd tuli oma kultuuri tutvustades ja huvitavaid tegevusi pakkudes kokku kolm päeva huvitavalt sisustada," rääkis puhkekeskuse tegevjuht Leo Kass, kes on ka Cultripsi projektijuht maakonnas.
Testreiside järel hindavad eksperdid kõike nähtut-kogetut ja lähema paari nädala jooksul saadavad oma arvamused ära. Aprilli alguses on asjaosalistel järjekordne veebipõhine koosolek, kus võetakse kokku tagasisideankeetide info ning siis saab täpsemalt teada, milliseid teenuseid oleks vaja parandada-täiendada.
„Tänavu suvel see projekt lõpeb ja sügisel on Luksemburgis lõppseminar. Trieri rakenduskõrgkool analüüsib materjale, töötab välja Cultripsi kontseptsiooni, käsiraamatu ja tegevuste andmebaasi. Cultripsi marsruudid peavad vastama soovitud standardile, millele viitaks ka vastav logo.
Loodetavasti jätkub see programm järgmisel rahastamisperioodil," rääkis Jaak Vitsur. Ta hindas väärtuslikku rahvusvahelist kogemust, mida projektiga seotud inimesed on siin saanud nii dokumentide vormistamise kui ka vahetu suhtlemise osas.
Seda testreisi valmistati ette viis kuud. Soomes kanti esmalt ette meie plaanid, siis neid täpsustati, viimane veebi-nõupidamine toimus poolteist nädalat varem. Vitsuri sõnul saadi teada, missugused on nõudmised rahvusvahelise grupi vastuvõtmiseks. Eksperdid jälgisid sedagi, kas peetakse kinni tegevuste kellaaegadest, kas vastuvõtjate välimus on puhas ja korrektne jms.
"Raplamaal on oma paarkümmend ühendust, kes olid seotud testreisi vastuvõtmisega. Kui lisada juurde ka vahetud vastuvõtjad, siis oli juba sadakond inimest tegevusse haaratud. Giidide koolitusel sai diplomi kaheksa inimest ja praegu jätkub inglise ametikeele kursus. Cultrips hakkab kujunema laiemaks liikumiseks," ütles Jaak Vitsur.
Seekord olid meil külas eksperdid, juuni lõpul on Raplamaal umbes 30 Cultripsiga seotud projekti juhtfiguuri. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles