UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Põllumajanduslik keskkonnatoetus jätkub ka järgmisel programmiperioodil
Allikas: Olav Kreen, EPKK teraviljatoimkonna esimees ja Reve Lambur, maaeluvõrgustik
26. mrts 2013. a

Artikli sisukord:

Ettevalmistused Eestis

Veidi enam kui kuu aja pärast algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt, sealhulgas ka Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt. Põllumajanduslik keskkonnatoetus jätkub ka järgmisel programmiperioodil (2014-2020).

Eesti rakendas maaelu arengukava kaudu põllumajanduslikku keskkonnatoetust esmakordselt 2004. aastal. 2012. a taotles ligikaudu 4200 taotlejat ligikaudu 555 000 hektarile ja üle 3000 looma kohta summas ligikaudu 38,3 miljonit eurot.

Järgmise perioodi põllumajandusliku keskkonna- ja kliimameetmete ettevalmistamiseks loodi Eesti maaelu arengukava 2014-2020 keskkonnatoetuste töögrupi alla viis temaatilist töögruppi: põhitoetuse, mulla ja vee töögrupp, keskkonnasõbraliku aianduse töögrupp, elurikkuse töögrupp, kohalikku sorti taimede töögrupp ja ohustatud tõugude töögrupp. Kokku toimus 28 koosolekut, lisaks veel arutelud kitsamas ringis. Töögruppide töö tulemusel valminud meetmeid esitleti viimasel MAK 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni istungil 12. märtsil (www.agri.ee/juhtkomisjoni-istungid/).

Teavitus Euroopa Liidu tasandil

Ka Euroopa tasandil käib pidev töö teavitamise ja praktikate vahetamise osas. Aastatel 2011-2012 käis koos Euroopa maaelu arengu võrgustiku keskkonnateenuste teemaline fookusgrupp, mille töö tulemusena anti välja hulk soovitusi põllumajandusliku keskkonnatoetuse meetmete kujundamiseks ja rakendamiseks maaelu arengu programmides. (Link töögrupi tööle - enrd.ec.europa.eu/themes/environment/environmental-services/en/environmental-services_en.cfm)

Seminar „Keskkonna-ja kliimapoliitika meetmete kvaliteetne disainimine“

Euroopa maaelu arengu võrgustik korraldas märtsi alguses seminari teemal „Keskkonna-ja kliimapoliitika meetmete kvaliteetne disainimine“ (Quality design of environmental and climate measures for 2014-2020 RDPs). Eestist osalesid seminaril EPKK teraviljatoimkonna esimees Olav Kreen ning Põllumajandusministeeriumist Sille Teiter. Seminari eesmärgiks oli kaasata erinevaid maaelu arengukavade ettevalmistamisega seotud sidusrühmi, keskendudes keskkonna- ja kliimameetmete programmeerimisele ja kujundamisele.

Keskkonna- ja kliima mõõde maaelu arengu programmides

Seminaril anti ülevaade, milline peaks olema keskkonna ja kliima mõõde maaelu arengu programmides. Keskkonna- ja kliimameetmed peaksid maaelu arengu programmides olema eelkõige suunatud Euroopa Liidu maaelu arengu poliitika kahe prioriteedi saavutamisele (kokku on 6 maaelu arengu prioriteeti):

  • Prioriteet 4: põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide taastamine, kaitse ja edendamine. Siia alla kuuluvad järgmised eesmärgid: looduslik mitmekesisus, vee parem kasutus ja mulla parem kasutus.
  • Prioriteet 5: loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ja üleminek vähem CO2-heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris. Siia alla kuuluvad järgmised eesmärgid: vee parem kasutamine põllumajanduses, energiakasutuse efektiivsuse tõstmine põllumajanduses ja toiduainetetööstuses, taastuvate energiaallikate kasutusele võtmise ja kasutamise soodustamine, lämmastikoksiidide ja metaani emissiooni vähendamine põllumajanduses, süsiniku sidumise suurendamine põllumajanduses ja metsanduses.
    Liikmesriigid peavad valima sellised meetmed, mis aitavad saavutada nii Ühenduse prioriteete kui ka liikmesriikide maaelu arengu programmides püstitatud eesmärke. Näiteks teavitamine, nõustamine, investeeringud põllumajandusse ja/või metsandusse, ühistegevus, LEADER. Meetmete rakendamist tuleb hinnata.

Joonis: EL maaelu arengu prioriteetide 4 ja 5 eesmärgid (väljavõte seminari ettekandest, maaeluvõrgustiku tõlge. Link ettekandele enrd.ec.europa.eu/app_templates/filedownload.cfm)

Kliimaga seotud teemad maaelu arengu programmides

Seminari teises ettekandes anti ülevaade kliimaga seotud teemadest MAK-is. Läbida tuleb tavapärane strateegilise planeerimise tsükkel: 1. SWOT ja vajaduste hindamine -> 2. strateegiline planeerimine (eesmärgid) -> 3. meetmete kavandamine -> 4. meetmete rakendamine sh koolitus ja nõustamine selleks -> 5.  seire ja hindamine -> SWOT ja vajaduste hindamine.

Sealjuures tuleb silmas pidada järgmisi asjaolusid:

  1. Vajaduste hindamisel tuleb määratleda uuringute ja analüüside tulemusel võimalikud kitsaskohad ja probleemid.
  2. Eesmärkide seadmisel tuleb lähtuda ühenduse prioriteetidest.
  3. Meetmete kavandamisel peab lähtuma meetmete tulemuslikkusest ja ka nende kuluefektiivsusest. Vaadata, mis mõjutab kliimat?
  4. Rakendamisel peab jälgima, et tegevused oleksid toetuskõlbulikud.

Põllumajanduslike keskkonna- ja kliimameetmete võimalused maaelu arengu programmides 2014-2020

Keskkonna- ja kliimameetmeid on liikmesriigil kohustus rakendada, arvestades ühise põllumajanduspoliitika võimalikke kahjulikke mõjusid keskkonnale. Meetmega peab olema võimalik liituda kõikjal liikmesriigi territooriumil. Meetmetega liitumine ja sellega seotud kohustuste võtmine peab olema põllumeeste jaoks vabatahtlik.

Põllumajandusliku keskkonnatoetusega võetud kohustused saavad olla lisaks põllumajanduses rakendavatele keskkonna baasnõuetele, milleks on nõuetele vastavus ja head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, rohestamine (kultuuride mitmekesisus, kõrge loodusväärtusega alad, püsirohumaade säilitamine) ja väetiste ning taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded koos vastava riikliku seadusandlusega.

Joonis: Põllumajandusliku keskkonnatoetuse põhinõuded (väljavõte seminari ettekandest, maaeluvõrgustiku tõlge. Link ettekandele enrd.ec.europa.eu/app_templates/filedownload.cfm

Kompenseerida saab saamata jäänud tulusid ja täiendavaid kulusid, vajadusel ka tehingukulusid. Võib maksta olukorra parandamise eest, aga ka hea olukorra säilitamise eest. Viimasel juhul peab olema tõendusmaterjal, et meetmeid rakendamata kaoks senine keskkonda/kliimat säästev kasutegur. Võetavad keskkonnakohustused peavad olema selgelt eesmärgistatud ja sätestatud ning kontrollitavad. Meetmete tulemuslikkusel on oluline roll teadmistel ja oskustel. Liikmesriikidel on kohustus vajalikku koolitust ja nõustamist pakkuda.

Soome näide - sihtrühma kaasamine

Seminaril esitati Soome näidet, kuidas sihtrühma varajase kaasamisega on kasvatatud teadlikkust ja muudetud meetmed kvaliteetsemaks. Soome maa- ja metsamajandusministeeriumi juurde on loodud ametlikud ja mitteametlikud töögrupid, kuhu on kaasatud erinevad sihtgrupid: põllumajandustootjaid esindavad organisatsioonid, teadlased, keskkonna organisatsioonid, nõustajad, makseagentuur, keskkonnaministeerium, regionaalsed keskkonna- ja põllumajandusametnikud, kohalikud tegevusgrupid jne. Soome maaeluvõrgustik on olnud abiks regionaalsete töötubade ja temaatiliste seminaride korraldamisel.

Ulatusliku kaasamise eelised: teooriat saab testida praktikutega, paraneb avalikkuse teadlikkus MAK võimalustest ja piirangutest, meetmed võetakse „omaks“, erinevate ekspertide puhul lihtne ligipääs erinevatele teadustulemustele, laiapõhjaline vajaduste ja lahenduste määratlemine, otsene tagasiside, parem arutelukliima.

Ulatusliku kaasamise puudused: aeganõudev, töömahukas, EL määruste eelnõude muutused, sihtrühmade pettumus, kui meetmeid tuleb hiljem muuta, võimalikud arusaamatused mustandversioonide ja lõplike programmi meetmete vahel.

Siinkohal saab ära tuua ka Olav Kreeni tunnustuse Eesti põllumajandusministeeriumi ametnike tööle maaelu arengukava ettevalmistamisel sihtrühma kaasamisel, mis ei jää oluliselt alla eelpool toodud Soome näitele.

Saksamaa näide - keskkonna-alane nõuanne


Kasutatakse erinevat tüüpi lähenemisi:

  • konsulent ja põllumees analüüsivad ettevõtet ja kasutades andmebaasil baseeruvat töövahendit, otsivad sobivaimat lahendust;
  • pikaajalisel koostööl põhinev ettevõtte ja konsulentide grupi (majandusnõustaja ja keskkonnanõustaja) ettevõtte analüüs, mis tugineb varasemal kogemusel;
  • põllumeeste lepinguline nõustamine (maakond tellib nõustajatelt teavitamise grupiürituste ja üksiknõuande abil);
  • nõuande-voucherite kasutamine, mille korral on põllumehel võimalus valida erinevate nõuande pakkujate vahel ning nõuandele kulutatud rahast saab hiljem 80% tagasi.
Kuna põllumajandus-keskkonna meetmed ei anna põllumeestele täiendavat kasumit, vaid on avalik huvi, on ka nõustamise finantseerimine avalikest vahenditest vajalik.
Joonis: Nõuandesüsteemi mitmekesisus Saksamaal (väljavõte seminari ettekandest, link ettekandele enrd.ec.europa.eu/app_templates/filedownload.cfm

Vaja on erinevat lähenemist: a) baasteadmised kõigile, b) konsultatsioonid huvitatud põllumeestele, c) nõuanne spetsiifilistel keskkonna seisukohalt olulistel maa-aladel tegutsejatele.

Inglismaa näide - maastikuhoolduse skeemi rakendamise edutegurid

Viimane seminaril esitamisele tulnud näide oli maastikuhoolduse kõrgema taseme skeemi rakendamise kogemustest Inglismaal. Meetme rakendamine on olnud tulemuslik, kui kokkulepped sobivad ettevõtte majandamise võimalustega tulevikus, kui põllumees saab aru ja „võtab omaks“ skeemi eesmärgid ning omab teadmisi ja motivatsiooni tulemuslikkuse indikaatorite seireks ja majandamise kohandamiseks. Meetme rakendamine sõltub ka nõustajast. Oluline on, et nõustaja suhtleb tihedalt põllumehega, omab oskust tulemuslikkuse indikaatorite sobitamiseks oludesse ja jälgib nende saavutamist ning omab aega tihedaks ettevõtte külastamiseks.

Kokkuvõtteks saab välja tuua, et meetme rakendamise tulemus sõltub järgmistest asjaoludest:

  • hästi püstitatud eesmärkidest, mis jätavad ettevõttele võimaluse oma majandustegevuse optimeerimiseks;
  • nõustajate koolitamisest nii keskkonna kui suhtlemise alal;
  • nõustajatel on piisavalt aega põllumeestele põhjendada planeeritavaid tulemusi ja anda piisavalt struktureeritud tagasisidet.

LISAINFO:

  • Euroopa maaelu arengu võrgustiku keskkonnateenuste projektinäidete kogumik  (Maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondist toetust saanud projektinäited)
  • EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemaleht Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/

 
« Tagasi