LEADERi liikumise algus Raplamaal (Raplamaa Partnerluskogu) |
Allikas: Nädaline, autor Jaak Vitsur
17. aprill 2010. a |
1991. aastal Euroopas loodud LEADERi liikumine jõudis Eestisse 2006. a suvel, kui moodustati esimesed kohalikud LEADERi tegevusgrupid, sh ka Raplas 9. mail.
Esimesed aastad kulusid tegevusgruppide organisatsiooni ja võrgustiku kujundamisele, piirkondade sotsiaalse ja ettevõtluse alase ülevaate ja analüüsi koostamisele, arenguvajaduste väljaselgitamisele ning LEADERi liikumise osa määramisele piirkonna arengus. Edasi kavandati LEADERi liikumise eelistatud tegevusvaldkonnad ja kaardistati vajalikud LEADERi tegevustoetuste ja investeeringutoetuste suunad. Järgnevalt töötati välja võimalikud LEADERi toetuste meetmed ja määrati selle andmise tingimused. Pandi paika LEADERi projektitoetuse taotluste koostamise, vastuvõtmise, menetlemise ja hindamise kord, kriteeriumid, hindepunktide panemise põhimõtted. Kujundati nõustajate ja ekspertide võrgustik.
Kogu see tegevus koondati Raplamaa Partnerluskogu tegevuse põhidokumenti - strateegiasse aastateks 2008-2013, mis võeti vastu üldkoosolekul 2008. aasta suvel.
Praeguseks on Raplamaa Partnerluskogu 75 juriidilisest isikust liikmega organisatsioon, mille tegevuspiirkond on peaaegu terve Rapla maakond. Valdades aitavad tegevust korraldada LEADERi kohalikud nn sidusrühmad, mille eestvedajad on enamasti vallavalitsuste arengutöötajad. Parima sidusrühma tiitel kuulub Vigalale koos Riina Redlichiga. Partnerluskogu eesotsas on üheksaliikmeline juhatus, üks esindaja igast vallast. Tegevust aitavad korraldada strateegia elluviimise komisjon, projektide koostajaid nõustavad nõustajad ja hindavad hindamiskomisjonid. Projektide elluviimise käiku analüüsib ja aitab kaasa projektide seirekomisjon.
Raplamaa Partnerluskogul on palju n-ö kollektiivliikmeid: Rapla ja Märjamaa ettevõtjate ühendused, Raplamaa Külade Liit, Märjamaa Külavanemate Ühendus, Raplamaa Talupidajate Liit, Raplamaa Turismiettevõtjate Ühendus, kelle kaudu LEADERi liikumisega on hõivatud tegelikult mitusada seltsi ja ettevõtjat. Algusest peale on LEADERi liikumist igati toetanud Raplamaa Omavalitsuste Liit eesotsas Silvi Ojamuruga, väga hea ja asjalik koostöö on kujunenud Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega, kelle töötajad nõustavad LEADERi projekte ja osalevad hindamis- ja seirekomisjonide töös. Uued koostööpartnerid on Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus (RINK) ja Raplamaa Tervisenõukogu. Esimestest päevadest on LEADERi liikumise vastu suurt huvi üles näidanud Raplamaa maakonnaleht Nädaline. 2009. aasta alguses alustas LEADER ühe peamise tegevusega - projektitoetuste korraldamisega.
LEADERi projektide toetused Raplamaa Partnerluskogus
Raplamaa Partnerluskogu strateegia kohaselt lepiti kokku, et toetusi antakse piirkonna arenguvajaduste analüüsist lähtuvalt viies tegevussuunas, millest kujundati järgmised toetusmeetmed:
- Asulate füüsilise elukeskkonna parendamiseks
- Mikroettevõtluse arenguks
- Pärimustraditsioonide säilitamiseks ja arendamiseks
- Inimressursi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamiseks
- Külade omaalgatuse ja sotsiaalse aktiivsuse edendamiseks
Ülaltoodust kaks esimest meedet annavad toetusi investeeringuteks - ehitamiseks ja esemete soetamiseks, kolm järgnevat aga tegevuseks.
Praeguseks on Raplamaa Partnerluskogu läbi viinud kolm taotlusvooru esimeses meetmes ja kaks teises, kolmandas ja neljandas ning ühe viiendas meetmes.
Veidi statistikat
2009. aastal esitati Raplamaa Partnerluskogule kokku 100 projektitoetuse taotlust, projektide kogumaksumus oli 27 498 167 krooni ja küsitud toetusi 21 110 049 krooni. Partnerluskogu juhatus kiitis heaks 85 projektitaotlust projektide kogumaksumusega 21 874 637 krooni ja otsustas eraldada toetusi 16 501 314 krooni. 2010. aasta 7. aprilli seisuga oli PRIA kinnitanud toetuste määramise 65 projektile toetuse kogusummas 14 880 773 krooni. PRIA lükkas tagasi 2 projekti ja saatis täiendamiseks 3 projekti. Seega on LEADERi kohalik tegevusrühm saanud Raplamaal riikliku KOIT-kava järel suuruselt teiseks projektide rahastamise allikaks.
LEADERi programm kultuuriprojektide rahastajana
Vajadus toetada LEADERi projekti kaudu kultuuriüritusi oli üks esimesi ettepanekuid, mida Raplamaa omavalitsused ja seltsid LEADERi strateegia koostamisel tegid.
LEADER kui Euroopa maaelu arenguprogramm toetab eeskätt pärimusliku olemusega traditsioone. Siia kuulub niihästi rahvalaulu, -muusika ja -tantsu toetamine, aga samuti rahvusliku käsitöö arendamine, rahvapärimuste kogumine ja väljaandmine, rahvakommete ja tähtpäevade taaselustamine jm. Erilist rõhku pannakse rahvapärimuslike traditsioonide viimisele noorteni.
LEADERi pärimustraditsioonide toetusmeetme kaks vooru osutusid üllatavalt tulemuslikuks, taotlusi laekus oodatust enam. Projektid jagunesid kolme rühma: rahvariiete soetamine rahvakultuuri viljelejate rühmadele, rahvusliku käsitöö kursused ja õpperingid kõigile huvilistele ning rahvakultuuri päevade korraldamine. Eriti palju kultuuriprojekte tuli Vigala vallast, kus on tugev folklooriselts Kiitsharakad Janika Liländeri eestvedamisel.
LEADER kui mikroettevõtluse toetaja
Maaettevõtluse toetamine on Euroopa LEADERi poliitikas juhtival kohal, seda eeskätt Lõuna-Euroopa riikides. Põhirõhk on seejuures pandud väikeste, kuni 10 töötajaga ettevõtete ehitamiseks ja töövahendite soetamiseks. Raha eraldamisel on kaks eesmärki: suunata rohkem tegelema ettevõtjatena, mitte palgatöötajatena, ning tunduvalt parandada teenuste ja toodete pakkumist valdkondades ja kohtades, kuhu suurettevõtted ei tule.
Hiljutine ülemaailmne majanduslik segadus ja langus ei jätnud mõjutamata ka väikeettevõtlust. Rahalise kriisi tingimustes väheneb ettevõtjatel julgus äri arendada.
Seetõttu tuli 2009. aastal ettevõtlustoetuse meetmesse oodatust vähem perspektiivseid projekte ja paljud neist kuulusid majutuse-toitlustuse-turisminduse kergelt haavatavasse valdkonda. Siiski said toetuse ka mitmed huvitavad tootmisalased projektid: rahastati Märjamaa lihatööstust, Pajo saeveskit, Orgita metallitootmist, ehitusliku vahtpolüstürooli tootmist Kohilas. Toetati ka uudseid teenuseid: kosmeetika- ja kehahooldusteenuste vahendite soetamist ilu- ja tervisekeskuses Floris ning Ülle Sinivee kosmeetikasalongis. Raikküla jõel parvetamisega tuntuks saanud Alari Tooli firma kavatseb toetusega soetada turistidele vesijalgrattad.
Seevastu 2010. aasta taotlusvooru laekus oodatust enam toetusi, millest valdav osa oli tootmisvajadusteks, masinate ja seadmete ostmiseks. Partnerluskogu rahastas 23 mikroettevõtlusprojekti. Loe artiklit NÄDALINE paberlehest www.nadaline.ee/
MAAELUVÕRUSTIKU LISAINFO: 13.04.2010 Maaeluvõrgustik, Meeri Klooren: Ettevõtjad on avastanud Raplamaa Partnerluskogu pakutavad võimalused (videod) |
Maaelu võrgustikutöö osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles