LEADER UUDISED

LEADERi liikumise algus Raplamaal (Raplamaa Partnerluskogu)

Allikas: Nädaline, autor Jaak Vitsur
17. aprill 2010. a

1991. aastal Euroopas loodud LEADERi liikumine jõudis Eestisse 2006. a suvel, kui moodustati esimesed kohalikud LEADERi tegevusgrupid, sh ka Raplas 9. mail.

Esimesed aastad kulusid tegevusgruppide organisatsiooni ja võrgustiku kujundamisele, piirkondade sotsiaalse ja ettevõtluse alase ülevaate ja analüüsi koostamisele, arenguvajaduste väljasel­gitamisele ning LEADERi liikumise osa määramisele piirkonna arengus. Edasi kavandati LEADERi liikumise eelistatud tegevus­valdkonnad ja kaardistati va­jalikud LEADERi tegevustoe­tuste ja investeeringutoetuste suunad. Järgnevalt töötati välja võimalikud LEADERi toetuste meetmed ja määrati selle andmise tingimused. Pandi paika LEADERi projektitoetuse taotluste koos­tamise, vastuvõtmise, me­netlemise ja hindamise kord, kriteeriumid, hindepunktide panemise põhimõtted. Kujun­dati nõustajate ja ekspertide võrgustik.

Kogu see tegevus koondati Raplamaa Partnerluskogu te­gevuse põhidokumenti - stra­teegiasse aastateks 2008-2013, mis võeti vastu üldkoosolekul 2008. aasta suvel.

Praeguseks on Raplamaa Partnerluskogu 75 juriidili­sest isikust liikmega orga­nisatsioon, mille tegevus­piirkond on peaaegu terve Rapla maakond. Valdades aitavad tegevust korralda­da LEADERi kohalikud nn sidusrühmad, mille eest­vedajad on enamasti valla­valitsuste arengutöötajad. Parima sidusrühma tiitel kuulub Vigalale koos Riina Redlichiga. Partnerluskogu eesotsas on üheksaliikmeline juhatus, üks esindaja igast vallast. Tegevust aitavad korraldada strateegia elluviimise komis­jon, projektide koostajaid nõustavad nõustajad ja hin­davad hindamiskomisjonid. Projektide elluviimise käiku analüüsib ja aitab kaasa pro­jektide seirekomisjon.

Raplamaa Partnerluskogul on palju n-ö kollektiivliikmeid: Rapla ja Märjamaa ettevõtjate ühendused, Rapla­maa Külade Liit, Märjamaa Külavanemate Ühendus, Raplamaa Talupidajate Liit, Raplamaa Turismiettevõt­jate Ühendus, kelle kaudu LEADERi liikumisega on hõivatud tegelikult mitusada seltsi ja ettevõtjat. Algusest peale on LEADERi liikumist igati toetanud Rap­lamaa Omavalitsuste Liit eesotsas Silvi Ojamuruga, väga hea ja asjalik koostöö on kujunenud Raplamaa Aren­dus- ja Ettevõtluskeskusega, kelle töötajad nõustavad LEA­DERi projekte ja osalevad hindamis- ja seirekomisjonide töös. Uued koostööpart­nerid on Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus (RINK) ja Raplamaa Tervisenõukogu. Esimestest päevadest on LEADERi liikumise vastu suurt huvi üles näidanud Raplamaa maakonnaleht Nädaline. 2009. aasta alguses alustas LEADER ühe peamise tegevusega - projektitoetuste korraldamisega.

LEADERi projektide toetused Raplamaa Partnerluskogus

Raplamaa Partnerluskogu strateegia kohaselt lepiti kokku, et toetusi antakse piirkonna arenguvajaduste analüüsist lähtuvalt viies tegevussuunas, millest kujundati järgmised toetusmeetmed:

  • Asulate füüsilise elukesk­konna parendamiseks
  • Mikroettevõtluse aren­guks
  • Pärimustraditsioonide säi­litamiseks ja arendamiseks
  • Inimressursi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamiseks
  • Külade omaalgatuse ja sotsiaalse aktiivsuse eden­damiseks

Ülaltoodust kaks esimest meedet annavad toetusi in­vesteeringuteks - ehitamiseks ja esemete soetamiseks, kolm järgnevat aga tegevuseks.

Praeguseks on Raplamaa Partnerluskogu läbi viinud kolm taotlusvooru esimeses meetmes ja kaks teises, kol­mandas ja neljandas ning ühe viiendas meetmes.

Veidi statistikat

2009. aastal esitati Rapla­maa Partnerluskogule kokku 100 projektitoetuse taotlust, projektide kogumaksumus oli 27 498 167 krooni ja küsitud toetusi 21 110 049 krooni. Partnerluskogu juhatus kiitis heaks 85 projektitaotlust pro­jektide kogumaksumusega 21 874 637 krooni ja otsustas eraldada toetusi 16 501 314 krooni. 2010. aasta 7. aprilli seisuga oli PRIA kinnitanud toetuste määramise 65 pro­jektile toetuse kogusummas 14 880 773 krooni. PRIA lük­kas tagasi 2 projekti ja saatis täiendamiseks 3 projekti. Seega on LEADERi kohalik tegevusrühm saanud Rapla­maal riikliku KOIT-kava järel suuruselt teiseks projektide rahastamise allikaks.

LEADERi programm kultuuriprojektide rahastajana

Vajadus toetada LEADERi projekti kaudu kultuuriüri­tusi oli üks esimesi ettepane­kuid, mida Raplamaa omava­litsused ja seltsid LEADERi strateegia koostamisel tegid.

LEADER kui Euroopa maaelu arenguprogramm toetab eeskätt pärimusliku olemusega traditsioone. Siia kuulub niihästi rahvalaulu, -muusika ja -tantsu toetami­ne, aga samuti rahvusliku käsitöö arendamine, rahva­pärimuste kogumine ja väl­jaandmine, rahvakommete ja tähtpäevade taaselustamine jm. Erilist rõhku pannakse rahvapärimuslike traditsioo­nide viimisele noorteni.

LEADERi pärimustradit­sioonide toetusmeetme kaks vooru osutusid üllatavalt tulemuslikuks, taotlusi lae­kus oodatust enam. Projektid jagunesid kolme rühma: rah­variiete soetamine rahvakul­tuuri viljelejate rühmadele, rahvusliku käsitöö kursused ja õpperingid kõigile huvi­listele ning rahvakultuuri päevade korraldamine. Eriti palju kultuuriprojekte tuli Vigala vallast, kus on tugev folklooriselts Kiitsharakad Janika Liländeri eestvedamisel.

LEADER kui mikroette­võtluse toetaja

Maaettevõtluse toetamine on Euroopa LEADERi po­liitikas juhtival kohal, seda eeskätt Lõuna-Euroopa riiki­des. Põhirõhk on seejuures pandud väikeste, kuni 10 töö­tajaga ettevõtete ehitamiseks ja töövahendite soetamiseks. Raha eraldamisel on kaks eesmärki: suunata rohkem tegelema ettevõtjatena, mitte palgatöötajatena, ning tun­duvalt parandada teenuste ja toodete pakkumist vald­kondades ja kohtades, kuhu suurettevõtted ei tule.

Hiljutine ülemaailmne ma­janduslik segadus ja langus ei jätnud mõjutamata ka väikeettevõtlust. Rahalise kriisi tingimustes väheneb ettevõtjatel julgus äri aren­dada.

Seetõttu tuli 2009. aastal ettevõtlustoetuse meetmesse oodatust vähem perspektiiv­seid projekte ja paljud neist kuulusid majutuse-toitlustuse-turisminduse kergelt haavatavasse valdkonda. Siiski said toetuse ka mitmed huvitavad tootmisalased pro­jektid: rahastati Märjamaa lihatööstust, Pajo saeves­kit, Orgita metallitootmist, ehitusliku vahtpolüstürooli tootmist Kohilas. Toetati ka uudseid teenuseid: kosmee­tika- ja kehahooldusteenuste vahendite soetamist ilu- ja tervisekeskuses Floris ning Ülle Sinivee kosmeetikasalongis. Raikküla jõel parvetamisega tuntuks saanud Alari Tooli firma kavatseb toetusega soetada turistidele vesijalgrattad.

Seevastu 2010. aasta taotlus­vooru laekus oodatust enam toetusi, millest valdav osa oli tootmisvajadusteks, ma­sinate ja seadmete ostmiseks. Partnerluskogu rahastas 23 mikroettevõtlusprojekti. Loe artiklit NÄDALINE paberlehest www.nadaline.ee/


MAAELUVÕRUSTIKU LISAINFO: 13.04.2010 Maaeluvõrgustik, Meeri Klooren: Ettevõtjad on avastanud Raplamaa Partnerluskogu pakutavad võimalused (videod)

« Tagasi