UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Usbekistan ehitab maaelu

Hommik Taškendi regiooni Zangiata piirkonna Obod Turmush-i mahalla külas. Paljupatsilised värvikirevais usbeki rahvarõivas piigad pakuvad usbeki valget leiba ja maiustus. Selline soe vastuvõtt ei ole esimene ega jää ka ainukeses Usbekimaa külalislahkuse näiteks rahvusvahelise maaelu arengu konverentsi ajal.

Konverentsil osalejad meediaväljaannete reporterite piiramisrõngas		Rahvarõivas Usbeki neiud valget leiba ja magusat pakkumas

Usbekistani Vabariigi valitsus korraldas aprilli keskel rahvusvahelise konverentsi "Kaasaegse elukeskkonna rajamine kui keerulise arengu ja ümberkorraldamisel olevate maapiirkondade rahvastuku elukvaliteeti parandamise vedur".

Konverentsist võttis osa üle 200 rahvusvahelise osalise, pankade, krediidiasutuste, maaelu arengu organisatsioonide esindajad, teadlased, ehitusettevõtjad, riigiametnikud - kokku 45-st erinevast riigist. Ürituse kaudu soovis Usbekistani valitsus jagada oma maaelu arengu alast kogemust ning saada välisekspertidelt tagasidet, soovitusi ja uusi mõtteid edaspidisteks arenguteks.

Konverents toimus Tashkendis Alisher Navoi nimelise rahvusraamatukogu konverentside palees		Vaade konverentsi plenaaristungile. Allikas: UzReport

Usbekistan on ilma merepiirideta riik Kesk-Aasias, naabriteks Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Afganistan ja Türkmenistan. Alates 1991. a on Usbekistanil üle mitmesaja aasta oma riik - Usbekistani Vabariik (usbeki keeles: O‘zbekiston Respublikasi). Usbekistani maapiirkonnas elab umbes 50% elanikkonnast ehk 15 miljonit inimest.

Miks maaelu arendamiseks just elamuehitus programm?

Maal oli probleemiks nn volituseta ehitused. Paljud elamud on ehitatud ilma suurema planeerimisteta ja projekteerimiseta. Puudus on olnud ehitusmaterjalidest. Majad on ehitatud kehvadest materjalidest, kasutatud on toorsavi blokke. Puuduvat puitpõrandad ja katuste ehitamisel on kasutatud peamiselt asbesti kiltkivi. Majadel, mis on ilma korraliku plaanita ehitatud, on palju probleeme munitsipaalrajatiste ning vee-, elektri- ja gaasisüsteemide säilitamisega.

Kõigele sellele lisaks, on probleeme ka uute avalike hoonetega maapiirkonnas - arstipunktid, haiglad, koolid, lasteaiad, aga ka poed, turud. Ligipääs nendeni on raskendatud ehk siis keerulised lood on kogu infrastruktuuriga, mis peaks tagama head ja mugavad elutingimused.

Iga aasta luuakse maapiirkonnas ligikaudu 150 tuhat uut peret ning alates iseseisvuse kehtestamisest oleks vaja enamale kui 2,6 miljonile perekonnale korralikku elamist. Seega on elamuehitusel üks oluline roll maapiirkonna arengus ja mitte ainult perede elamistingimuste ning sotsiaalse infrastruktuuri arengu seisukohalt, vaid kogu majandusarengu seisukohalt.

Usbekistani maapiirkondade elamuehituse programm alates 2009. aastast

Alustati juba varem, enne 2009. aastat. Olulised olid uuringud, mis eelnevalt tehti, et välja selgitada, millised on maapiirkonna elamuehituse kitsaskohad ja pakilised lahendamist vajavad küsimused.

Maaelu arendamiseks ja maaehituse elavdamiseks loodi 2009. a märtsis spetsiaalne kommertspank Qishloq Qurilish Bank. Pank rahastab maaelamuehituse programmi tegevuskavade alusel loodud tüüp-majade ehitamist ja annab eraisikutele soodustingimustel nende majade ostuks laenu. Kuid pangalaenud ei ole mõeldud ainult eraisikutele, vaid ka ehitusfirmadele, kes tegelevad elumajade, tööstuste ja sotsiaalse infrastruktuuri ehitamisega maapiirkondades. Samuti antakse laenu ka tootmisfirmadele, kelle toodangu alla kuuluvad majade ehitamiseks vajaminevad ehitusmaterjalid.

Programmi raames ehitatavad tüüp-majad ning sobiva sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri lahendused on väljatöötatud selleks spetsialiseerunud disaini ja uuringu instituut Qishloq Qurilish Loyiha. Samuti pakub antud firma ka ehitusjärelvalve teenust.

Tüüp-majad Taškendi regiooni Obod Turmush-i mahalla külas

Maaelamuehituse programmi üks olulisemaks teemaks oli ka õigusliku raamistiku põhjalik läbivaatamine ja ümberkujundamine. Elanikele jagatakse maad tasuta tuginedes elukestvatele pärimisõigustele – 0,06 hektarit ühe majapidamise kohta, seega tingimused maa saamisega on väga piiratud.
Vastavalt õigusaktidele, põhineb maapiirkondade elamuehituse programmi raames ehitamine nö tüüp-projektidel, mis on nende omanike poolt heakskiidetud ja mis kooskõlas ka kogu ehitusseadustikuga. Riiklikust ja piirkondlikust eelarvest eraldatakse raha teede ehituseks ja sisekommunikatsiooni võrgustike – vee-, gaasi- ja elektrisüsteemide – rajamiseks.

Elamuehituse programmi – traditsioonilised usbeki perekodu ja kaasaegne elukeskkond

Tüüp-elamu on samalaadse kujundusega ühekorruseline pereelamu, kas kolme, nelja või viie magamistoaga. Majas on vesi (vesitualett, vann või dušširuum), gaas, elekter ja netiühendus. Maja disainimisel on arvestatud usbeki kultuurile iseloomulikku kõrge aiaga siseõue olemasolu. Siseõues on ruumi nii lille- kui ka köögiviljaaiale, ka majasse sissepääs on hoovipoolt, mitte tänavalt.

Usbekid katavad alati külalistele rikkaliku toiduvalikuga laua...
Perepoeg näitab oma käsitöö nikerdusi... väga ilusad

Lisaks muudest traditsioonidest ja kliimatingimustest (tuul, päike) lähtuvatest nõuetest peavad hooned seismiliselt tundlikel aladel vastu pidama maavärinatele, selleks on ehitatud spetsiaalselt tugevdused hoonetele.

Uute elamute juurde kuuluvad ka vajalikud infrastruktuuriehitised. Elamupiirkonnas on kogukonna ehk mahalladi* administratiivhoone, väike pagaritöökoda, kauplus, arstipunkt ja apteek. Administratiivhoones on ruumi mahalladi juhataja, turvatöötaja ja maksuametniku kabinetile, samuti asub majas ka koosolekute saal ning maksete tasumise automaat.

Oluline on luua töökohti kodulähedal ka naistele, selleks on väljaehitatud näiteks ka õmblustöökoja ja juuksurisalongi ruumid. Lapsed on kogukonna tulevik, seega ei puudu ilmselt mitte ühestki mahalladist lastemänguväljak ja jalgpalli plats.

Mahalladi administratiivhoone ja ...		... juhataja kabinet
Elamupiirkonnas on ka oma arstipunkt ...		... ja apteek
Õmblustöökoda annab naistele tööd ...		.... ja poodki pole kaugel

Kuidas uut kodu saada? Riiklik laenusüsteem aitab

Inimene, kes on valinud oma uue kodu jaoks sobiva tüüp-projekt, vastavalt võimalustele ja vajadustele - kas kolme, nelja või viie toaga maja - saab seda osta järelmaksuga. Esimene sissemaks on pangale on 25% maja maksumusest ning seejärel saab soodustingimustel hüpoteeklaenu 15 aastaks ja 7%-line intressimäär aastas (mis on soodsam, kui keskpanga 12%-line intressimäär).

Nelja tegevusaasta jooksul on Qishloq Qurilish Bank välja andnud 23,6 tuhat laenu koguväärtuses 677 miljonit dollarit. Maapered, kes on saanud laenu riikliku programmi raames, on vabastatud maamaksu maksmisest kuni nende hüpoteeklaen on täielikult tasutud.

Usbeki kohaliku ehitusmaterjalide tööstuse ja ehitusturu arendamine loob uusi töökohti

Maaelamuehituse programmi jooksul on Usbekistani loodud umbes 900 uut ehitusettevõtet, mis annab tööd pea 20 000 ehitajale. Lisaks on viimaste aastatega juurde tekkinud ligi 60 ettevõtet, mis toodavad kaasaegseid ehitusmaterjale, puitpõrandaid, aknaraame, katusematerjale jne.
Ehitusettevõtete jaoks on loodud spetsiaalne toetuste süsteem. Näiteks ettevõtted, kes toodavad majade jaoks ehitusmaterjale, on vabastatud kõigist riigimaksudest ja ka imporditud ehitusseadmete ja – masinate tollimaksust.

Ehitusettevõtete toetamise kaudu on olnud võimalik vähendada uute majade ehitamise kulusid elaniku jaoks – üks ruutmeeter on võrreldes tavahindadega linnades kaks korda odavam.

2013. aastal on plaanis rajada Usbekistani maapiirkonda juba 10 tuhat uut kodu

Maaelu elamuehituse programmi raames aastatel 2009-2012 on rajatud üle Usbekimaa 159 uut kogukonna mahallad (elamupiirkonda) kokku 23,6 tuhande perekoduga. Investeeringute maht kokku 1,2 miljardit dollarit. Kokku on ehitatud 732 kilomeetrit sillutatud teid ja üle 100 sotsiaal- ja turuinfrastruktuurirajatise. Usbekistani maapiirkonna elanikkonna puhta joogivee kättesaadavus on 75,8% ja loodusliku gaasi kättesaadavus 76,2% elanikkonnast.

Ehitamise kasvuga, moodsate ehituslahenduste kasutamisega ja uute töökohtade loomisega maapiirkonda, tagatakse elanikele stabiilne sissetulek ja majanduslik heaolu. Konverentsil rõhutati, et eriti tähtis on, et tänu uutele ehitistele muutub ka küla väljanägemine tohutult, areneb kohalik kultuur, elustiilis toimuvad muutused, samuti muutub ka elanike maailmavaade ja mõtteviis.

Usbekkide iseseisvusaeg on olnud lühike. Neil ei olnud esimest iseseisvust, nagu Eestil. 1924. aastal loodi Usbeki NSV ja 1925. a võeti Usbeki NSV vastu Nõukogude Liitu. Tänaseks ei ole enam elus neid inimesi, kes mäletaksid usbekkide iseolemise aega. Läbi maaelamuehituse programmi kasvatab Usbekistan endale keskklassi, uut põlvkonda usbekke.

Mänguväljak... Jalgpall...
Uudishimulikud usbeki lapsed...

"On väga tähtis mõelda, mis juhtub homme ja millistes tingimustes kasvad üles meie lapsed!" rõhutas Usbekistani Vabariigi president Islom Karimov konverentsi avakõnes.

"Tänasel päeval ei ole vaja tõestada selle konverentsi asjakohasust, seoses maapiirkonna eluasemete ehitamise rolli olulisega. Leidma ei peaks ainult mõttelisi lahendusi sotsiaalsetele küsimustele, vaid tähtis on kindlaks teha see tegur, mis aitaks kaasa paljude üldisemat majandust puudutavate valdkondadele tasakaalukale ja jätkusuutlikule arengule."

• Konverentsi pildid www.maainfo.ee/index.php
• Konverentsi info www.maainfo.ee/index.php
• Usbekistani kohta et.wikipedia.org/wiki/Usbekistan

* Mõiste "mahalla" tähendab usbeki kogukonda, sama ka Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis. Algselt (ajalooliselt) on mahalla kogukond kujunenud läbi perekondlike sidemete ja islami traditsioone järgivate tavade kaudu. Enne nõukogude võimu täitsid mahallad ka kohalike omavalitsuste rolli. Allikas (inglise keeles): en.wikipedia.org/wiki/Mahalla...

** Usbekistani rahaühik SUM (1 EUR = 2 692.13 SUM)